Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Euroopa Komisjoni president peab “valeinfot” põhiprobleemiks, millega tuleb võidelda.
- Argentina president Milei hoiatas Davosis kollektivismi-sotsialismi tagajärgede eest.
- Suurbritannia uuring: liigsuremust põhjustavad südamehaigused, kardioloogi sõnul võib seal olla seos Covid-vaktsiinidega.
- Arktiline merejää kasvab, mitte ei kahane.
- Söe-elektri tootmine suureneb: mullu oli rekord.
Euroopa Komisjoni president lubab tõhusat võitlust “valeinfoga”: meil on DSA
Sel nädalal toimus Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum – WEF), kuhu igal aastal koguneb suur osa maailma poliitilisest- ja rahaeliidist. Teisipäeval pidas seal kõne ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kelle sõnul ei ole järgmise kahe aasta suurimaks mureks mitte konfliktid või isegi kliima, vaid valeinfo, millele järgneb ka ühiskonna polariseerumine.
Ta viitas sellega WEF-i tänavusele globaalseid riske käsitlevale raportile, kus “valeinfot” nähti lähema kahe aasta suurima probleemina. Raporti kohaselt on see lähituleviku vaates eespool ka murest “ekstreemsete ilmastikusündmuste” pärast.
“Need ohud on tõsised, sest need piiravad meie võimet lahendada suuri ülemaailmseid probleeme, millega me silmitsi seisame,” ütles von der Leyen. Ta määratles ülemaailmsete probleemidena kliimamuutused ja muutused geopoliitilises kliimas, muutused demograafias ja tehnoloogias. Tema sõnul suurenevad piirkondlikud konfliktid ning teravnenud geopoliitiline konkurents avaldab mõju tarneahelatele. “Ja see muudab selle aasta Davosi kohtumise teema veelgi olulisemaks. Usalduse taastamine (inglise keeles oli Davosi kohtumise tänavuseks teemaks Rebuilding Trust – HS). Praegu ei ole aeg konfliktideks ega polariseerumiseks. See on aeg usalduse loomiseks,” ütles von der Leyen.
Et ohtudele vastu astuda, tuleb von der Leyeni sõnul ka erasektoril oma panus anda – seda nii võitluses kliimamuutuste kui tööstuslikus mahus valeinfo levikuga (industrial-scale disinformation). Valeinfost rääkides keskendus von der Leyen eelkõige sellele, et see on ohuks Euroopa demokraatiale. “Nagu kõigis demokraatiates, kaasnevad meie vabadusega ka riskid. Alati leidub neid, kes püüavad meie avatust ära kasutada, nii seestpoolt kui väljastpoolt. Alati üritatakse meid kõrvale juhtida. Näiteks valeinformatsiooniga,” ütles ta, tuues näitena esile Venemaalt pärineva propaganda Ukraina teemal.
Samas ei märkinud von der Leyen selle kõrval, et viimastel aastatel on võimude survel nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides “valeinfoks” tunnistatud sõnumeid ja väljaütlemisi, mis tegelikult ei olnud sugugi valed, vaid lihtsalt võimu vaatest mingil põhjusel ebamugavad või ebasobivad. Eriti tugevalt olid need probleemid esil Covid-kriisis, kui tsenseeriti ka näiteks tunnustatud teadlasi, kes valitsuste viiruse leviku piiramiseks ette võetud samme ja Covid-vaktsiinide pealesundimist kritiseerisid. Oleme sellest kirjutanud nt siin ja siin.
Valeinfo leviku kui probleemi lahendamine on von der Leyeni sõnul olnud Euroopa Komisjoni tähelepanu keskmes tema ametiaja algusest peale. Ta tõi välja, et digiteenuste aktiga (Digital Services Act – DSA) pandi suured internetiplatvormid nii valeinfo kui vihakõne eemaldamise eest vastutama – et kodanikke kaitsta. Oleme sellest, kuidas augustis kehtima hakanud DSA tegelikult kedagi ei kaitse, vaid ähvardab kodanikke laiaulatusliku tsensuuriga, lähemalt kirjutanud siin.
Argentina president Milei hoiatas kollektivismi-sotsialismi tagajärgede eest
Hoopis tervemõistuslikuma sõnumiga tuli WEF-il välja mullu detsembris Argentina presidendiametisse asunud Javier Milei, kes hoiatas oma kõnes läänemaailma sotsialismiga kaasnevate ohtude eest. End maailmavaatelt libertaarlasena määratlev Milei on oma sõnavõttudes järjepidevalt tähtsustanud inimeste vabadusi. Peetud kõnes viitas ta, et neid vabadusi piiravad ka näiteks radikaalne feminism ja kliimamuutusega võitlemise poliitikad.
“Ma olen siin, et öelda teile, et läänemaailm on ohus. Ja see on ohus, sest need, kes peaksid kaitsma lääne väärtusi, on liitunud sellise maailmanägemusega, mis viib paratamatult sotsialismi ja seega vaesuse poole,” ütles Milei. Milei sõnul on läänemaailma liidrid viimastel aastakümnetel loobunud vabaduse mudelist ja asendanud selle kollektivismi erinevate versioonidega. “Meie (argentiinlased – HS) oleme siin, et öelda teile: kollektivistlikud eksperimendid ei ole kunagi lahendus probleemidele, mis maailma kodanikke vaevavad,” ütles ta.
Milei sõnul näitab argentiinlaste ajalooline kogemus, kuidas sotsialism riigile mõju avaldab. “Kolmkümmend viis aastat pärast seda, kui me 1860. aastal võtsime kasutusele vabaduse mudeli, sai meist juhtiv maailmavõim. Ja kui me viimase 100 aasta jooksul kollektivismi omaks võtsime, nägime, kuidas meie kodanikud hakkasid süstemaatiliselt vaesuma ja me langesime maailmas 140. kohale,” ütles ta.
Vasakpoolsed, kes räägivad rikkuse ümberjagamisest kui sotsiaalsest õiglusest, ei mõista Milei sõnul, et nende pakutud õiglus ei ole tegelikult õiglane. “See on iseenesest ebaõiglane idee, sest see on vägivaldne. See on ebaõiglane, sest riiki rahastatakse maksude kaudu ja makse kogutakse sunniviisiliselt. Või kas keegi meist võib öelda, et me maksame vabatahtlikult makse? See tähendab, et riiki rahastatakse sunniviisiliselt ja mida suurem on maksukoormus, seda suurem on sund ja seda väiksem on vabadus,” ütles ta ja lisas, et maailma rikkust ei saa tegelikult ümber jagada, sest see rikkus tuleb enne luua.
Majanduse kõrval märkis Milei ära veel mõned teemad, mis arengut ja vabadusi pärsivad. Üht neist nimetas ta radikaalseks feminismiks. “Kõik, mida radikaalse feminismi tegevuskava on kaasa toonud, on suurem riiklik sekkumine, et takistada majandusprotsessi, andes töökohti bürokraatidele, kes ei ole ühiskonda midagi panustanud. Näitena võib tuua naisteministeeriumid või rahvusvahelised organisatsioonid, mis on pühendunud selle tegevuskava edendamisele,” ütles ta.
Samuti viitas Milei nn kliimapöördega seotud teemadele. “Teine konflikt, mida sotsialistid esitavad, on inimeste konflikt looduse vastu, väites, et meie, inimesed, kahjustame planeeti, mida tuleks iga hinna eest kaitsta, ja nad lähevad isegi nii kaugele, et propageerivad rahvastikukontrolli mehhanisme või abordikava,” ütles ta. “Neomarksistidel on õnnestunud omastada läänemaailma terve mõistus ja seda on saavutatud meedia, kultuuri, ülikoolide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omastamisega,” lisas Milei.
Paljudele kohalviibijatest näisid Milei otsekohesed väljaütlemised meeldivat ja ta teenis oma kõne lõpus tugeva aplausi. Financial Times märkis näiteks, et ühe Euroopa suure investeerimisfirma juht oli Milei sõnavõtust vaimustuses. Samas on märkimisväärne, et Milei pidas selle kõne foorumil, mille osalejad on tegelikult suures mahus samade laiaulatuslike kollektivismi-eksperimentide eestvedajad, millest ta rääkis.
Suurbritannia uuring: liigsuremust põhjustavad südamehaigused, kardioloogi sõnul võib seal olla seos ka Covid-vaktsiinidega
Suurbritannia värskest uuringust selgub, et viimaste aastate liigsuremuse kasvu taga on eelkõige südamehaigused, vahendab Express. Mullu oli Suurbritannias kõrgeim liigsuremus alates Teisest maailmasõjast, kui mitte võtta arvesse nn pandeemia-aastaid. Oxfordi ülikooli teadlaste uuring näitab, et liigse suremuse põhjustajaks on eelkõige südame- ja veresoonkonna haigused. Vähist ja dementsusest põhjustatud surmajuhtumite arv on samal ajal vähenenud.
Valitsuse andmetel põhinev uuring näitab, et eelmisel aastal registreeriti riigis 595 789 surma, millest 53 000 liigitub liigsuremuse ehk oodatuga võrredes suurema suremuse arvele. Liigsuremust arvutatades võrreldakse aasta suremust viie aasta keskmise surmajuhtumite arvuga enne Covid-kriisi.
2020., 2021. ja 2022. aastal oli Suurbritannias 82 000, 60 000 ja 50 200 liigset surma. Ehk mullune tase – 53 000 – oli liigsuremuse arvestuses jätkuvalt kõrge. Võrreldes 2011. aastaga registreeriti mullu riigis 100 000 surma enam.
Uuringu kohaselt oli eelmise aasta liigsuremusest vaid 12% seotud Covid-i või muude hingamisteede haigustega. Südamepuudulikkust surma põhjustajana esines aga 16% rohkem kui aasta varem ja see põhjus oli seotud suurusjärgus 10 000 liigsurmaga ehk viiendikuga. 8.5% kasvasid surmad, mille põhjustas südamearterite ahenemine – need moodustasid liigsuremusest umbes 9000 juhtumit.
Üks uuringu autoritest, Oxfordi Ülikooli tõenduspõhise meditsiini keskuse juht professor Carl Heneghan, kommenteeris, et uuringust selgunud numbrid annavad põhjuse muretsemiseks. “Neid surmajuhtumeid ei saa seletada Covid-i, rahvastiku kasvu ega rahvastiku vananemisega,” ütles ta.
Kardioloog dr Aseem Malhotra märkis, et südame-veresoonkonna haiguste tekkimisel on erinevaid omavahel seotud põjusi. “Kaheksakümmend protsenti sellest on seotud elustiili ja keskkonnateguritega, nagu halvenev toitumine, istuv eluviis ja stress, mis, nagu me teame, tekkisid inimestel lukustamispoliitika tõttu,” ütles ta. Malhotra lisas, et oma osa võib olla ka Covid-vaktsiinidel, mille kohta on teada, et need võivad ebasoovitavate kõrvalmõjudena põhjustada raskeid südame-veresoonkonna probleeme.
Arktiline merejää kasvab, mitte ei kahane
Ameerika Ühendriikide riikliku lume- ja jääandmete keskuse (National Snow and Ice Data Center – NSIDC) andmetest selgub, et 8. jaanuaril oli Arktika merejää 21 aasta kõrgeimal tasemel, kirjutab Chris Morrison väljaandes The Daily Sceptic. Eelmise aasta detsembris näitasid NSIDC andmed, et merejää kasvu maht oli 45 aasta pikkuse mõõtmisajaloo arvestuses kolmas. 8. jaanuari seisuga ületavad näitajad nii aastate 1991-2000, 2001-2010 kui 2011-2020 keskmist.
See kasv on ühelt poolt märgiline, sest just arktilise merejää kahanemist on paljud kliimakatastroofi ennustajad kasutanud näitena sellest, et toimuv on ilmselge ja hukutav. Näiteks on Arktika jääsulamise ohule oma 15 aasta tagustes sõnavõttudes viidanud tuntud Ameerika Ühendriikide poliitilised kliimaaktivistid Al Gore ja John Kerry – Ühendriikide presidendi praegune kliimasaadik – kelle sõnul pidanuksime juba hiljemalt 2014. aastal kogema esimest jäävaba arktilist suve. Seda ei ole seinini juhtunud ja praegu näib jää sulamise trend olevat pöördunud sõltumata sellest, et mulluse aasta kohta öeldakse, et see oli Maa ajaloo kuumim.
Morrison rõhutab aga lisaks, et tänavuse jäätumise puhul on tegemist ainult poole talve andmetega ja selliste konkreetsete andmete tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte kliima-alarmistidega sarnaseid vigu teha. Samas toob ta välja, et Arktika merejää taastumist kui trendi võib märgata juba alates 2007. aastast. Taani teadlane Allan Astrup Jensen esitas hiljutises artiklis andmed, mis näitavad merejää vähenemist aastatel 1997-2007, kuid minimaalset vähenemist 45 aasta jooksul enne ja pärast seda perioodi.
Söe-elektri tootmine jätkab kasvu: mullu oli rekord
Ehkki meile võib näida, justkui maailmas tehtaks laiaulatuslikke rohepöörde-pingutusi ja CO2 emissioonide vähendamise nimel proovitakse aina enam fossiilkütuseid asendada, on selline arusaam petlik. Tegelikult saavutas kivisöest elektritootmine 2023. aastal rekordtaseme ning kivisöe eksport maavara kaevandavatest riikidest ületas esmakordselt miljard tonni, vahendab Reuters.
Andmed näitavad, et mullu aasta algusest kuni oktoobrini toodeti maailmas kivisöest 8295 teravatt-tundi elektrienergiat, mis on 1% rohkem kui mullu sama ajaga. Kivisöe eksport kasvas 1.004 miljardi tonnini, mis on 62.5 miljonit tonni ehk 6.6% rohkem kui 2022. aastal.
Kivisöe kasutamine kasvab eelkõige Aasias. Suurim kivisöe importija oli Hiina, kellele tarniti kokku 325 miljonit tonni kivisütt ehk 109 miljonit rohkem kui 2022. aastal. Hiinale järgnesid India (172 miljonit tonni), Jaapan (109 miljonit tonni), Lõuna-Korea (80 miljonit tonni) ja Taiwan (51 miljonit tonni). India puhul kirjutasime eelmise nädala uudiste ülevaates, et riigil on plaan järgneva kümnendi jooksul ka ise kivisöe kaevandamist kahekordistada ja ehitada uusi kivisöel põhinevaid elektritootmisvõimsusi.
Söe importijatest suurenes kivisöe-elektri tootmine Hiinas, Indias, Filipiinidel, Türgis ja Vietnamis. Söelektri tootmine vähenes Jaapanis ja Lõuna-Koreas, kuid ainuüksi kasv Vietnamis kattis selle vähenemise.
Mullused suurimad söe eksportijad olid Indoneesia, Austraalia, Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Kolumbia.
