Uudised maailmast: taastuvenergia kriitikast, pressi ahistamisest Kanadas ning Covid-meetmete ebateaduslikest alustest

Lisaks: India kahekordistab kivisöe tootmist ja kahjumlikud elektriautod.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Prantsusmaa valitsuse kliimanõunik: taastuvenergia teeb majanduskasvu võimatuks
  • Anthony Fauci Ühendriikide Kongressi ees: distantsi hoidmise piirangul puudus teaduslik alus
  • Kanada pressivabaduse olukord: politsei arreteerib ministrit küsitleva reporteri
  • India plaanib kivisöe-kaevandamist kahekordistada
  • Tuntud autorendifirma loobub elektriautodest: liiga suured kulud
Toeta

Prantsusmaa valitsuse kliimanõunik: taastuvenergia teeb majanduskasvu võimatuks

Mõjukas prantsuse energeetika- ja kliimaekspert, Prantsusmaa valitsust kliimaküsimustes nõustava komisjoni liige Jean-Marc Jancovici sõnul ei paku tuule-, päikese- ja hüdroenergia imelahendusi, et võimaldada kaasaegse tööstusmaailma säilitamist, vahendab The Telegraph. Tema sõnul tähendab globaliseerumine laevu, veoautosid, lennukeid ja arvuteid, mis kõik põhinevad fossiilkütustel. “Mõte, et me saame seda kõike säilitada maailmas, kus kasutatakse ainult taastuvenergiat, on julge eeldus ja ma ei usu, et selline üleminek on kooskõlas füüsilise majandustoodangu kasvu säilitamisega,” ütles ta ning lisas, et ka eeldus, et taastuvenergia jääb sellises maailmas odavaks, kus kasutusel ongi ainult taastuvenergia, on tõestamata. Tema sõnul võiks üheks energialiigiks, mis aitaks vältida energiapuuduses olevate ühiskondade kokkukukkumise riski, olla tuumaenergia. Ka ÜRO viimasel kliima-tippkohtumisel COP28 leppisid 22 riiki kokku, et kolmekordistavad tuumaenergia võimsust 2050-ndaks aastaks. Jancovici sõnul on see tehtav, kuid ei ole piisav tänase tööstusliku tootmise säilitamiseks. Tootmisvõimsuse kolmekordistamine tähendab, et lõpptarbimises tõuseks tuumaenergia osakaal maailmas 2%-lt 6%-le. “See on hea mõte, kuid ei päästa meid sellest, et peame tegema tohutuid jõupingutusi energiakasutuse vähendamiseks,” ütles Jancovici.

Jean-Marc Jancovici on olnud pikaaegne tuumaenergeetika toetaja. Foto: Wikimedia Commons.

Jancovici on tuntud oma hoiatuste poolest, mis puudutavad kasvuhoonegaase, kliimamuutust ja fossiilkütuste ammendumist. Temalt pärineb näiteks ka mõte, et inimesed ei tohiks süsinikemissiooni kokkuhoidmise nimel kasutada reisimiseks lennukit rohkem kui neli korda elus. Ta ise ei ole viimase 20 aasta jooksul kordagi lennanud.

Samas ei ole Jancovici oma hinnangutes sellele, et inimkond tõepoolest süsinikemissioone sellises tempos vähendab, mis tema hinnangul oleks vajalik temperatuuritõusu vältimiseks, kuigi optimistlik. Näiteks eesmärki hoida kliimasoojenemine eelindustriaalse ajaga võrreldes 1.5 kraadi peal, nagu 2015. aasta Pariisi kliimaleppesse kirja pandi, ei pea ta saavutatavaks. “Kui just komeet Maad ei taba või kui ei toimu täielikku tuumasõda või uut pandeemiat, mis on raskem kui Covid, on tõenäosus, et 1.5 kraadist kinni peetakse, null,” ütles Jancovici. Tema sõnul peavad eesmärgi saavutamiseks CO2 heitkogused hakkama kohe igal aastal 7-8 protsenti vähenema. “Seitse protsenti on India osa maailma heitkogustest. Seega, et kava toimiks, peaks India heitkogused kaduma järgmisel aastal. Teisel aastal peab Euroopa heitkogustest kaduma kaks kolmandikku. See on kiirus, millega asjad peavad arenema. Isegi kahe kraadi puhul oleks meil vaja igal aastal täiendavat Covid-it, et püsida graafikus,” ütles ta.

Anthony Fauci Ühendriikide Kongressi ees: distantsi hoidmise piirangul puudus teaduslik alus

Pandeemia ajal maailma üheks mõjukamaks terviseametnikuks kujunenud Ühendriikide presidendi endine Covid-nõunik Anthony Fauci kinnitas, et nn 2-meetri distantsi hoidmise reeglil (Ühendriikides 6 jalga ehk 1.8 meetrit), mida inimesi üle maailma järgima sunniti, ei olnud mingit teaduslikku alust. Olles Covid-kriisi ajal olnud üks selle reegli tulisemaid eeskõnelejaid, ütles Fauci teisipäeval Ühendriikide Kongressi alamkoja koroonapandeemiat ja selles kasutatud võtteid hindava ning uuriva alamkomisjoni ees, et selline reegel “justkui lihtsalt ilmus”. Fauci tunnistas, et reegel “tõenäoliselt ei põhine teaduslikel andmetel”.

Maailmas, sh Eestis, sunniti inimesi sarnaste reeglite abil distantsi hoidma kõikjal avalikus ruumis.

Anthony Fauci oli sunnitud Ameerika Ühendriikide Kongressi ees tunnistama, et tema poolt soovitatud ja rakendatud inimeste vabadusi piiravad meetmed, mida põhjendati “teadusega”, ei olnud tegelikult sugugi teaduslikud. Foto: Wikimedia Commons.

Samuti tunnistas Fauci kuulamisel, et laiaulatusliku vaktsineerimise kohustuse sisseseadmine 2021. aastal võis suurendada inimeste skeptilisust vaktsiinide suhtes ehk vähendada vaktsineerimist. Tema ise oli seejuures üks vaktsiinikohustuse sisseseadmise soovitajatest.

Lisaks ütles Fauci ka seda, et Covid-19 laboripäritolu ei ole vandenõuteooria. Tasub meenutada, et Fauci oli Covid-kriisi alguses üks neid mõjuvõimsaid isikuid, kes seda võimalust eitas ning soovis innukalt näidata, et viirus pärineb Wuhani turult. Oleme Covid-19 laboripäritolu teemal pikemalt kirjutanud siin.

Kanada pressivabaduse olukord: politsei arreteerib ministrit küsitleva reporteri

Kanada nn alternatiivse meediaväljaande Rebel News reporter David Menzies arreteeriti esmaspäeval, kuna ta püüdis tänaval ühele üritusele saabuvalt riigi asepeaminister Chrystia Freeland’lt käigu pealt mõned küsimused küsida. Küsimused puudutasid seda, miks ei ole Kanada Iraani relvajõudude üheks osaks olevat islami revolutsioonilist kaardiväge terroristlikuks organisatsiooniks kuulutanud. See organisatsioon vastutab mh selle eest, et 2020. aastal lasti alla Iraani pealinnast Teheranist Ukraina pealinna Kiievisse suundunud reisilennuk kohe pärast õhkutõusmist ja tapeti nii kogu meeskond ning 167 reisijat. Lennukis hukkus 63 Kanada kodanikku. Üritus, millele Freeland teel oli, oligi mõeldud selle sündmuse meenutamiseks. Igal juhul ei soovinud Freeland küsimustele silmnähtavalt vastata – põhjus võib olla nii selles, et ta pidas küsimusi ebamugavatateks kui selles, et minister ei pea väljaannet Rebel News enda jaoks sobivaks vestluspartneriks.

Väljaanne on tuntud taktika poolest, kus sarnaselt minnakse ootamatult küsitlema mõnd poliitilist või majanduslikku võimu omavat isikut, kelle otsustest sõltub paljude inimeste käekäik, kuid kes ei ole harjunud sellistele ebamugavate ja kriitilistele küsimustele vastamisega, kuna tavapäraselt esitavad reporterid neile kokkulepitud intervjuudel pehmemaid küsimusi. Näiteks mullu jaanuaris Šveitsis Davosis küsitlesid väljaande reporterid samamoodi tänaval Maailma Majandusfoorumi raames seal viibinud ravimifirma Pfizer juhti Albert Bourla’t. Küsimused puudutasid Pfizeri Covid-vaktsiinide vähest efektiivsust ja nende võimalikke raskeid kõrvalmõjusid. Ühtki vastust nad küsitlejaid püüdlikult eiranud ja tänaval edasi oma sihtkohta liikuda püüdnud Bourla’lt ei saanud.

Seekord Kanadas Freeland’i puhul takistas küsimuste küsimist aga hoopis politseinik, kes meelega reporteri teele ette astus. Kui Menzies selle tõttu politseinikuga kokku põrkas, hakkas politseinik teda süüdistama enda ründamises ja reporter arreteeriti. Kogu sündmuse filmis Rebel News üles.

Video on tänseks levima läinud ning politsei tegutsemise on hukka mõistnud mh ka Kanada opositsiooniliider, konservatiiv Pierre Poilievre. “Selline on pressivabaduse olukord. Kanadas. 2024. aastal. Pärast 8 aastat Trudeau’d,” kirjutas ta sotsiaalmeedivõrgustikus X videot jagades, viidates sellele, et riigi peaminister Justin Trudeau on võimul olnud kaheksa aastat. Freeland ise jättis politsei käitumisele seisukoha andmata, öeldes, et poliitikutel ei ole politsei operatiivtasandi otsustes mingit rolli.

Süüdistust Menzies’le lõpuks siiski ei esitatud.

Kanada opositsiooniliider Pierre Poilievre märkis juhtumi ära sotsiaalmeedias kui näite pressivabaduse täbarast seisust riigis.

India plaanib kivisöe-kaevandamist kahekordistada

India valitsus kavatseb aastaks 2030 riigis kivisöe tootmist kasvava nõudluse rahuldamiseks kahekordistada, vahendab Bloomberg. India energiaminister Raj Kumar Singh’i esitatud plaanide kohaselt avatakse 2032. aastaks uusi soojuselektrijaamu võimsusega 88 GW, millest valdav osa hakkab põletama kivisütt.

Energia puudujääk on suure ja areneva India jaoks pidev probleem ning elektritootmine ei suuda tarbimistippe kuidagi katta. Seetõttu ei põlata ära ühtegi energiatootmise liiki, ehkki India esindaja oli ÜRO viimasel kliimakonverentsil COP28 lõpuks samuti nõus avaldusega, mille kohasel fossiilkütustest eemale liigutakse. Küll aga olid just India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik need riigid, kes lükkasid tagasi ettepaneku, mille kohaselt ei tohi uusi söeküttel töötavaid elektrijaamu ilma sisseehitatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatisteta ehitada.

India Andhra Pradeshi osariigi kivisöe peal töötav Rayalaseema soojuselektrijaam. Foto: Jay Jarosz/Wikimedia Commons.

“India poliitika on ehitada kõike. See tähendab nii taastuvate energiaallikate edendamist, aga ka kivisöe ja muude fossiilkütuste edendamine,” kommenteeris riigi valikut kliimale keskendunud organisatsiooni Swaniti Global direktor Sandeep Pai. “Põhjenduseks on energianõudluse kasv,” lisas ta.

Tuntud autorendifirma loobub elektriautodest: liiga suured kulud

Maailma üks suuremaid ja tuntumaid autorendifirmasid Hertz kavatseb müüa kolmandiku oma elektriautodest Ameerika Ühendriikides ja uuesti investeerida sisepõlemismootoriga autodesse. Põhjusena käiakse seejuures välja nõrk nõudlus elektriautode järele ning nende suured remondikulud, vahendab Bloomberg.

20 000 elektriauto müük algas juba detsembris ning sellega tegeletakse kogu 2024. aasta vältel.

“Elektriautodega seotud kulud püsisid kõrged,” ütles Hertzi tegevjuht Stephen Scherr. “Püüdlused selle vähendamiseks osutusid oodatust keerukamaks,” lisas ta.

Kuivõrd edukas saab aga olema elektriautode müük järelturul, on omaette küsimus. Näiteks Euroopas on automüüjate sõnul raske öelda, kas selline asi, nagu elektriautode järelturg üdse olemas on, vahendab Euractiv. Enamik Euroopa sõidukijuhte, kes ostavad kasutatud autot, eelistavad sisepõlemismootorit. Euroopa Liidu suurimal autoturul Saksamaal moodustavad kasutatud elektrisõidukid vaid 1.58%, Itaalias ja Hispaanias alla 1%. Üks põhjus, miks tarbijad kasutatud elektriautosid ei osta, on nende kallim hind võrreldes bensiini- ja diiselmootoriga autodega.

Kogume 25 000€ järgmise poolaasta tegevuseks – palume Sinu toetust!
TOETA SOBIVA SUMMAGA TÄNA
Kommentaaride teavitused
Teavitus
1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments

Peab ütlema, et Kanada politseinikud on vägagi korralikud – nad ei murdnudki kaamera-mehel seda kaamerat käest ja lasid sellel rahulikult filmida.
Eesti politseinikud oleksid kindlasti filmimist takistanud ja võib-olla isegi kaamera ära võtnud.