RGU teadlaste uue uuringu järgi on kümned tuhanded Briti töökohad ohus ja seda juba praeguse kümnendi lõpuks. Avamere tuuleenergia sektor suudab 2030. aastaks luua vaid 29 000 töökohta, aga sama ajaga kaob nafta- ja gaasisektorist umbes 58 000 töökohta. See on võrdne 200 töökoha kaotusega nädalas järgmise viie aasta kestel, kirjutab The Telegraph.
Energeetika- ja kliimaminister Miliband on lubanud Põhjamere piirkonnas õiglast üleminekut nii, et nafta- ja gaasipuurtornides kaotatud töökohad asendatakse avamere tuuleenergia sektoris. Ministri eesmärk on 2030. aastaks saavutada 43–50 gigavatti (GW) avamere tuuleenergia tootmisvõimsus. Eesmärk pidavat tagama nii energiajulgeoleku kui ka püsiva tööhõive Põhjamere töötajatele. Kuid tööstuse praeguse arengu põhjal ei teki uusi töökohti piisavalt kiiresti, et kompenseerida töötajate arvu langust nafta- ja gaasitööstuses. Kusjuures konsultatsioonifirma BloombergNEF andmetel on Ühendkuningriik oma avamere tuuleenergia eesmärgist 10 GW võrra maas.
RGU energiaülemineku instituudi direktor Paul de Leeuwi sõnutsi tuleb seetõttu oodata vähemalt praeguse kümnendi lõpuni enne, kui nn taastuvenergia sektor suudab tööle võtta kõik nafta- ja gaasisektorist lahkuvad inimesed. Ühtlasi leiab RGU, et kui riik saavutaks maksimaalse eesmärgi ehk 50 GW võimsuse, suureneks töökohtade arv või jääks enam-vähem samaks. Aga kui saavutatakse vaid 40 GW või 30 GW võimsus, kaob suur hulk töökohti. Prognoositakse, et avamere taastuvenergia sektor, kus mullu töötas vaid 39 000 inimest, võib alles 2035. aastaks jõuda tööjõuvajaduseni ligikaudu 84 000–153 000 inimest. Aga nafta- ja gaasitööstuse tööjõud väheneb 115 000 inimeselt 2024. aastal 57 000–71 000 inimesele juba 2030. aastaks.
Teadlaste hinnangul peaks Ühendkuningriik 2030. aastaks paigaldama ligikaudu 40 GW avamere tuuleenergia tootmisvõimsust, kui soovib ainuüksi säilitada tööhõivet 2024. aasta tasemel. RGU leiab seetõttu, et ministri seatud eesmärk on tervikuna üsna ebareaalne, eriti veel nii lühikese ajaga nagu seda on viis aastat. Nii pakutakse välja, et üks võimalus vältida suurt töökohtade kaotust, on tuua riiki ja toetada rohkem tuuleparkide seadmete ehitust, nt turbiinide. Teine variant on tühistada gaasi- ja naftatootmise keelud ning jätkata nafta- ja gaasitootmist 700 000 barrelit päevas või rohkem. Viimase variandi jaoks oleks aga vaja jätkata peatatud arendusprojektidega, näiteks Rosebanki ja Jackdawi naftaväljad. Kokkuvõtvalt leiavad teadlased, et kui seadmete tootmise puhul ei ole riigil kuigi palju hoobasid, siis nafta- ja gaasitootjate maksukoormus ning keelud on täielikult valitsuse teha.
Valitsus on aga hoopis arutanud võimalusi suurendada tööhõivet muudes kliimapöörde nimel loodud sektorites, näiteks süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, vesinikutootmine, millesse on ministeeriumi sõnutsi kavandatud seni kõige suuremad investeeringud. Veel on loodud nn puhta energia töökohtade büroo, et tagada uued kvaliteetsed ja õiglase töötasuga töökohad, ning kavas on toetada Briti tarneahelaid 300 miljoni naelaga (357 miljonit eurot), mis valitsuse hinnangul aitab luua tuhandeid töökohti.
Kliimapöörde mõjust inimeste toimetulekule ja tööhõivele oleme varemgi kirjutanud. Ka kunagine Briti peaminister Tony Blair põrmustas oma arvamusartiklis kogu kliimapöörde, nimetas kliimamuutuste arutelu irratsionaalseks ning vältimatult hukule määratuks. Blairi kriitikanootidega on ühinenud ka ametiühingud, kelle hinnangul ei tohiks agenda nimel töötajaid prügikasti visata. Seni ei ole aga poliitikud töökohtade üle kuigi palju arutada tahtnud, v.a väitnud, et töökohti lisandub. Nüüdne Suurbritannia uuring tõestab muud ja kinnitab tõsiasja, et kliimapööre võtab tõenäolisemalt palju enamatelt töö kui ise asemele pakub.
Ei midagi uut siin päikese all. Ludiidid: meeleheitel tööta jäänud töölised asusid sepavasaratega lõhkuma uusi masinaid, leides nende suure tootlikkuse olevat töö kaotamise põhjuseks.
Päris ludiididega vist asi siiski võrreldav ei ole.
Pigem on see võrreldav Concord-i ülehelikiiruse reisilennukite projektiga. Nende lennukitega juhtus tihti õnnetusi, kuid lisaks sellele maksti sellele projektile kogu aeg peale. Ainult piletiraha eest ned lennukid ennast ei tasunud.
Aga see oli riikliku prestiiži ja uhkuse küsimus, et ned lennukid lendaksid.
Lõpuks see projekt lõpetati – kaua sa ikka riikliku prestiiži ja uhkuse eest peale maksad.
Tuulikute ja päikesepaneelidega läheb ilmselt samuti. See on riikliku propaganda ja agitatsiooni tulemusena toimunud tehniline vale-otsus.
See vananev eurooplane ei jaksa oma poliitikute ambitsioone kinni maksta. Ükskord tuleb ikkagi liikuda tagasi kõige odavamate energiatootmise lahenduste juurde.
Vaata börsihindu, millal on elekter odav.
2023. aasta mais viidi Olkiluoto 3. plokk osalisele võimsusele elektri negatiivsete turuhindade tõttu.
Fortum: uue tuumajaama ehitamiseks on elekter Soomes liiga odav.17.05.2025 sulges Taiwan oma viimase tuumajaama. 100,000 barrelit tuumajäätmeid vajavad pidevat hoolt inimpõlvi pärast jaama sulgemist.
UK-s oli 2024. aastal 45% elektrist taastuvenergia.
2024. aastal tootsid Euroopas päikesepaneelid elektrit rohkem kui söejaamad. Tuule- ja päikeseelekter kokku oli 29% toodetud elektrist.
Euroopas töötavad juba kolm metaanijaama, mis toodavad tasuta tuuleelektriga veest ja süsihappegaasist metaani, mida saab hoida olemasolevais gaasihoidlates nii kaua kui vaja.
Börsihindu pole mõtet vaadata. Vaadata tuleb kogu maksupaketti, mis on inimestele kaela väänatud. Mingit energiatootmist maksustatakse ja mingile energiatootmisele makstakse peale. Selle riikliku “rahade-mängu” tulemus on see, et jälle on riigil rahast puudus ja jälle tõstetakse makse.
Kõikides arvestuses polegi mõtet näpuga järge ajada, seda enam, et arvestusi on väga lihtne muuta manipulatiivseteks. Vahel jõuab tõele lähemale, kui asja üle lihtsalt ja loogiliselt mõelda. Järgnevalt üritangi seda teha:
Kui tuulest elektri tootmine on nii soodne siis miks ei võetud sellele energiatootmisele suunda juba 120 aastat tagasi? Miks üldse hakati ehitama soojuselektrijaamu, hiljem tuumaelektrijaamu?
Päikesepaneelide puhul on sama küsimus. See fotogalvaaniline element iseenesest leiutati juba üle-eelmisel sajandil. Vähemalt eelmise sajandi teises pooles oleks saanud alustada päikesepaneelide masstootmist ja sellega nende omahinna tugevasti alla tuua (ja alustada nende abil elektri tootmist). Miks seda siis ei tehtud?
Ma vastan sellistele küsimustele ise:
Energeetikud ei ole kunagi varem sõltunud nii palju poliitilistest agendadest, kui praegu. Ei sõltunud ka nõuka ajal.
Alati on saanud energeetikud teha kõige otstarbekamaid ja kasulikumaid lahendusi. Seal, kus oli palju hüdroenergiat tehti hüdroelektrijaamu, seal kus oli palju fossiilset kütust tehti soojuselektrijaamu.
Maailmas polegi selliseid paiku, kus kogu aeg puhuks ühtlaselt tugev tuul või kus kogu aeg paistaks päike. Selliseid elektrijaamu lihtsalt ei tasunud teha.
Kunstliku metaaniga ja sellest elektri tootmisega on sama – kui era-ettevõtja teeks seda puhtalt oma raha eest siis see tasub, kui riik hakkab sellele maksumaksja raha eest peale maksma siis on tasuvus vaid näiline ja kunstlikult tekitatud.
Ükski eraettevõtja pole oma raha eest Eestisse ühtegi soojuselektrijaama ehitanud. Aga loe siinsamas portaalis, kuidas tuule-elektri tootjaile makstakse, et nad vähem toodaksid. Tuulega elektri tootmine on odav, aga majanduslikult tasuv energia salvestamine pole veel sellele järele jõudnud. Küll ta jõuab, kui seda tõsisemalt võetakse. Juba on olemas esimesed metaanijaamad, jõudsasti edeneb vesinikuenergeetika, juba ehitatakse kümnete ja sadade megavatiseid läbivooluelementidega salvestusjaamu. Sel viisil energiavajaduse tagamisega ei kaasne aastasadu pidevat hoolt vajavad jäätmed ja eluks kõlbmatud “tsoonid” nagu on “odava ” tuumaenergiaga juba kolm tükki olemas.Just see on poliitiline agenda, et rahvast kihutatakse üles odava ja ohutu tuule-elektri vastu ning ülistatakse kõige ohtlikumat ja kõige kallimat tuumaelektrit.
Eestis oli ju nõuka aeg, sellepärast ehitati soojuselektrijaamad (ja kõik muu) riigi raha eest. Sellegipoolest jälgiti, et kogu ettevõtmine oleks tasuv. Mujal maailmas toimis energeetika erakapitalil. Samuti jälgiti, et ettevõtmine oleks tasuv.
Tsiteerides Teie tsitaati artiklist: “…tuule-elektri tootjaile makstakse, et nad vähem toodaksid”
….no, kelle raha eest siis makstakse? Ikka maksumaksja raha eest!
Nii ongi Teil palju ilusaid tehnilisi kontseptsioone – energia salvestamine, metaanijaamad, vesinikuenergeetika …aga Teil ei ole ju endal ka mingit aimu, kui palju sellele kõigele maksumaksja raha peale tuleb maksta?!
“Rahva rahakott on lõputu!” Ei, see ei ole lõputu. Nii Saksamaa, kui ka teiste euroopa riikide majanduslangusest kuuleme järgmis(t)e aasta(te) jooksul veel ja veel. Jätke see praegu meelde ja jälgige uudiseid.
Kust pärineb Teil see info, et tuumajäätmed vajavad pidevat hoolt? Tegelikult ned lihtsalt seisavad sarkofaagiga keldris kusagil mäe sees. Ainsaks kuluks on ehk turvateenus (valvamine, et keegi sinna sisse vandaalitsema ei läheks).