Briti politsei saab enda kasutusse 10 täiendavat autot, millel on kaamerad, mis skaneerivad mööduvate inimeste nägusid, mõõtes näojooni, nt silmade kaugust teineteisest ja lõualuu pikkust. Saadud andmeid võrdleb süsteem tagaotsitavate isikute nimekirjaga ja tulemusi kontrollib ametnik, kirjutab BBC. Uusi sõidukeid asuvad kasutama seitse politseijaoskonda ühiselt: Suur-Manchesteri, Lääne-Yorkshire’i, Bedfordshire’i, Surrey’, Sussexi, Thamesi oru ja Hampshire’i jaoskonnad.
Ühendkuningriigis on näotuvastussüsteeme tarvitatud varemgi (vt ka siit ja siit). Esimest korda Inglismaal ja Walesis 2017. aasta UEFA meistrite liiga finaalmängu ajal Cardiffis. Seejärel on näotuvastussüsteemide kasutus piirdunud peamiselt Lõuna-Walesi, Londoni ja Essexi piirkonnaga, näiteks Beyoncé’i kontserdil ja piletimüüjate tabamiseks Walesis, aga väidetavalt ka Oasise kontsertil.
Valitsus põhjendab näotuvastussüsteeme vajadusega leida kuritegude, sh seksuaalkuritegude, vägivaldsete rünnakute ja mõrvade kahtlusaluseid. Politsei andmetel on 2024. aasta jaanuarist näotuvastustehnoloogia abil vahistatud rohkem kui 1000 isikut, kellest 773 on saanud süüdistuse või hoiatuse. Selle aasta kohta on politsei järgi nii vahistatud 457 isikut ja esitatud seitse valehäiret.
Big Brother Watch sõnutsi on näotuvastussüsteemid jälgimisühiskonna oluline laienemine ja see on murettekitav. Organisatsioon vaidlustab süsteemi kohtus koos Shaun Thompsoniga, kelle näotuvastuskaamera valesti tuvastas. Big Brother Watchi direktor Rebecca Vincenti sõnutsi tõlgendab politsei säärase sekkuva tehnoloogia kasutamist lubavana selge õigusliku aluse puudumist ehk kuna seadust ei ole, on tegevus lubatud. Seda hoolimata asjaolust, et kohus veel vaatab teemat üle. Samal ajal arutab valitsus alles uusi seadusesätteid ja selleks tarvilikke kaitsemeetmeid, et “tagada läbipaistvust ja avalikku usaldust”.
Kriitikud on veendunud, et säärane näotuvastustehnoloogia on äärmiselt sekkuv ning paljude arvates samm täieliku jälgimisühiskonna poole. Inimõiguste organisatsiooni Liberty endine direktor väljendas muret eraelu puutumatuse, kogunemisvabaduse ja valede tuvastuste võimaluse pärast. Nii leiavad nad, et siseministeerium peab näotuvastustehnoloogiast loobuma vähemalt seniks, kuni on kehtestatud kindlad õiguslikud alused. Seni aga kasutab politsei süsteeme seadusevastaselt.
Siseminister Diana Johnson lükkas mõistagi tagasi väited jälgimisühiskonna kohta, sest märgistus pidavat avalikkusele näitama, millal tehnoloogiat kasutatakse ja et sedasi kogutud teavet säilitatakse ainult kasutamise ajal. Ministri arvates on näotuvastus võimas politseitöö vahend ning seda kasutatakse mõõdukalt ja proportsionaalselt, et leida tõsistes kuritegudes kahtlustatavaid. Võimud väidavad veel, et riikliku füüsikalaboratooriumi katsed näotuvastusalgoritmiga näitasid, et algoritm on täpne ja politsei kasutatud seadistuste puhul ei esine eelarvamusi etnilise päritolu, vanuse või soo alusel.
Näotuvastusstüsteeme kasutatakse kõikjal üha rohkem
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Oleme kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ja Uus-Meremaa juurutab näotuvastussüsteeme toidupoodides, Lõuna-Korea aga katsetab neid kontsertidel piletikontrolli asemele. Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID, ning ÜRO lennunduspoliitika organ tahab muuta lennule pääsemise reegleid ja võtta kasutusele näotuvastussüsteemid, kusjuures Indias ongi säärased juba kasutusel. Venemaa aga kasutab näotuvastusega maksesüsteeme üha ulatuslikumalt, rääkimata Hiinast (vt ka siit ja siit) ja Valgevenest, kus sarnased süsteemid juba mõnda aega on kasutusel olnud.
Kuid ka Läänes on viimastel aastakümnetel hoogsalt samas suunas astutud. Paljastatud on ulatuslikke varjatud jälgimisi, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teinud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele.
Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Asja ilmsiks tuleku järel selgus, et tegevus ei ole seaduslik ning nüüd on siseministeerium seda seadustama asunud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas, sh lääneriikides, käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
“…kaamerad, mis skaneerivad mööduvate inimeste nägusid, mõõtes näojooni, nt silmade kaugust teineteisest ja lõualuu pikkust…”
No, aga kui kõik kurjategijad on habemikud (nagu nad ühendkuningriigis varsti on), kuidas siis saab skaneerida näojooni ja lõualuu pikkust…?