Kogume 25 000€ uueks poolaastaks, et hoida portaali tasuta – palume Sinu toetust! Vaata ja toeta SIIN!
Kuigi asjaolu, et Covid-kriisi ajal rakendatud poliitika oli kahjulik, ebaõiglane ega omanud teaduslikku alust, oli juba kriisi ajal selge igaühele, kes võttis vaevaks seda erapooletult ja faktide põhjal kaaluda, on oluline, et olnut analüüsitakse põhjalikult ja taunitakse ka kaalukate ametlike dokumentide tasemel, nagu USA kongressi erikomisjoni aruanne seda on.
Samast aruandest oleme juba esile toonud kaks seal tehtud olulist järeldust. Esiteks toodi aruandes välja, et Covid-19-l oli omadusi, mis ei saanud olla looduslikku päritolu ehk teisisõnu see pärines Hiina Wuhani laborist. Teiseks aga kirjeldati aruandes põhjalikult, et sotsiaalse distantseerumise nõudel ei olnud teaduslikku alust ja näomaskide kasutegur oli madal või olematu. Kuid peale selle käsitles aruanne ka koroonasulgude ja vaktsiinikohustuse tagajärgi ning leidis, et ka need olid põhjendamatud. Koroonasulud kahjustasid majandust ja tõid kaasa vaimse tervise kriisi. Vaktsiinikohustus aga tekitas vaktsiinipassidega täiesti uut liiki segregatsiooni, kus vaktsineerimata inimestele keelati tavapärane elu ehk nad jäeti ilma paljudest teenustest ja võimalusest avalikus ruumis vabalt liikuda ning neil ei lubatud paljudel juhtudel isegi töötada.
Koroonasulud kahjustasid majandust ja inimeste toimetulekut
USA kongressi erikomitee aruande järgi võivad koroonakriisi pikaajalised tagajärjed tuleneda rohkem poliitilistest otsustest ja rakendatud meetmetest kui koroonaviirusest endast. Peale sotsiaalse distantseerumise ja maskikohustuse rakendati laialdaselt ka lukustamispoliitikat. Alguses väidetavalt vaid kaheks nädalaks, et „tasandada kõverat ehk leevendada viirusest tulenevat riski ja päästa tervishoiusüsteemi ülekoormatusest. Kuid aruande järgi valmistati juba siis ette palju kauem kestvat sulgemist, otsides selleks võimalusi ja sobivaid andmeid. Lõpuks kohaldati ühiskonna sulgemise meetmeid palju kauem, mõnes riigis isegi aastaid. Kusjuures pandeemia kestel loodi uus, eristav sulgemismeede, kus nn vaktsiinipassi omanikud võisid jätkata tavapärast elu, aga vaktsineerimata inimeste jaoks oli ühiskond jätkuvalt suletud.
Niisiis, selle asemel, et seada esikohale kõige haavatavamate inimeste kaitse, sunniti kõikjal kodanikke loobuma tervisliku, produktiivse ja täisväärtusliku elu elementidest. Tähelepanuta jäeti võimalikud kaasnevad kahjud ja püüti pimesi võidelda vaid koroonaviirusega.
Sulgemismeetmete ilmselt kõige suurem kõrvalmõju avaldus majandusele. Ettevõtted pidid lõpetama tegevuse, koondama töötajaid, kasvas töötute hulk ja inflatsioon ning paljusid tabasid majanduslikud raskused. Ebaproportsionaalselt suur mõju oli teenindussektori madalama sissetulekuga töötajatele ehk neid karistati kahekordselt. Samas leiab aruanne, et suurettevõtted ja jõukad üksikisikud lõikasid sellest kõigest kaunikese kasumi. Teame ju hästi, et lisaks farmaatsiatööstuse ärile, mis teenis hiiglaslikke summasid vaktsiinidest ja hiljem ka koroonaravimitest, mida riigid ostsid kogustes, mida kunagi vaja ei läinud, maksid maksumaksjad kinni ka praktiliselt kogu elanikkonna pideva testimise, mis väljendus teste tegevate firmade kriisiaegsetes kopsakates kasumites.
Lukustamispoliitika põhjustas vaimse tervise kriisi ning kahjustas arstiabi kättesaadavust
Peale majandusliku kahju on kannatada saanud ka rahva vaimne tervis ja USA-s on vallandunud lausa vaimse tervise kriis. Uimasteid kuritarvitatakse rohkem, üledooside ja enesetappude arv on suurenenud. Näiteks ajakirjas Nature 2024. aasta märtsis avaldatud uuringu järgi on vaimse tervise häirete arv aastatel 2019–2020 suurenenud 22% ning põhjuslik seos on leitud kinnipidamiste ja vaimse tervise häirete vahel. Märkimisväärselt rohkem kasutatakse vaimse tervise asutuste abi piirkondades, kus rakendati sulgemispoliitikat, võrreldes piirkondadega, kus selliseid lukustusi ei olnud. Sulgemismeetmeid rakendanud piirkondades kasutati selliste asutuste ressursse 18% võrra rohkem võrreldes 1%-lise vähenemisega piirkondades, kus elutegevust kinni ei pandud.
Murettekitavaid suundumusi näitavad andmed olid olemas juba koroonakriisi alguses. CDC 2020. aasta augusti uuringus leiti, et 40% USA täiskasvanutest teatas vaimse tervise või uimastitarbimise probleemidest. Koroonasulgude ajal kasvasid ka muud sõltuvuse vormid, näiteks hasartmängude, internetimängude, pornograafia, sotsiaalmeedia, veebikohtingute, ostude ja toidu sõltuvus.
Aruandes võetakse kokku, et isikutel, keda koroonaviiruse tõsine vorm või surm ohustas kõige vähem ehk sisuliselt mitte üldse, oli seevastu palju suurem risk kannatada sulgemismeetmetest tingitud psüühikahäiret. Näiteks Ameerika pediaatriaakadeemia 2023. aasta veebruaris avaldatud uuringus leiti, et enesetappude arv USA noorte seas suurenes pandeemia ajal märkimisväärselt, kusjuures ainuüksi 2020. aastal oli hinnanguliselt 212 noore vabasurma rohkem. Veelgi tugevam seos ilmnes uimastite kuritarvitamisega. 2022. aasta uuringu järgi kasvas noorukite üledoosist põhjustatud surmajuhtumite mediaan 109% ajavahemikus juuli-detsember 2019 kuni juuli-detsember 2021.
Pandeemia tagajärjel esineb lastel ja noortel sagedamini kõnepuudulikkust. Ameerika kõne- ja kuulmisühing küsitles 2023. aastal logopeede, kes tegelevad alla 5-aastaste lastega. Küsitletud logopeedidest 84% teatas, et näevad rohkem emotsionaalsete või käitumisraskustega lapsi; 79% teatas, et näevad rohkem hilinenud keele arengu või keeleprobleemidega lapsi ja 78% teatas, et näevad rohkem sotsiaalse suhtlemise raskustega lapsi. Suundumust toetavad ka muud uuringud, nt LENA Foundationi uuring, Advanced Baby Imaging Lab’i uuring, LENA analüüs ja teadlaste hinnang.
Arenguhäired ei piirdunud siiski vaid koroonakriisi ajal sündinud lastega. Nii sulgemiste kui ka rahaliste raskuste tõttu sõltus pandeemia ajal üha rohkem noori täiskasvanuid oma vanematest. Pew Researchi andmetel jõudis koos vanematega elavate 18-29-aastaste noorte osakaal pandeemia esimesel aastal 52%-ni, ületades eelmise tipptaseme suure depressiooni ajal (1929–1939). Teismeliste ja noorte täiskasvanute puhul on uuringutega leitud veel muidki murettekitavaid suundumusi. Näiteks Washingtoni ülikooli 2024. aasta septembri uuringu järgi põhjustasid koroonapiirangud teismeliste aju enneaegse vananemise, kusjuures tüdrukutele oli mõju rängem kui poistele (kirjutasime sellest siin).
Aruandes märgitakse, et kuigi koroonaviirus oli rahvatervisele ohtlik, oli seda ka suletud ühiskond. Kaasnesid paljude meditsiiniliste protseduuride ja arstivisiitide edasilükkamine. Aruande järgi jäid pandeemia esimestel kuudel arstiabita 41% ameeriklastest ning paljude haiguste varajane avastamine oli takistatud. Ainuüksi südame- ja veresoonkonna haiguste suundumustest selgub kahju ulatus. 2021. aasta uuringu järgi võttis 42% ameeriklastest kaalus juurde, keskmiselt ca 12 kilo, ja suurenenud kaaluga kaasnevad tõsised terviseriskid. Kõik see kokku andis oma osa asjaolusse, et tavapärase olukorra taastumise järel olid arstiabile pikemad ooteajad ja arstide vastuvõtuajad olid lühemad ehk teisisõnu arstiabi ei saadud õieti ka siis. CDC andmete alusel koostatud analüüsi järgi oli aastatel 2020–2021 koroonaviirusega mitteseotud liigseid surmajuhtumeid kokku peaaegu 100 000 inimest aastas: kõrgvererõhutõbi, südamehaigused ja diabeet domineerisid vanemate inimeste liigsurmade põhjustes, nooremate puhul aga õnnetused, üledoosid, alkoholism ja mõrvad. Seega nendel aastatel prevaleerisid nooremate kui 45aastate liigsuremuses koroonaviirusega mitteseotud põhjused.
Vaktsiinipassi suur vale: “nakkusohutuse tõend”
Koroonavaktsiinide turule jõudmise järel 2021. ja 2022. aastal asuti tasapisi piiranguid leevendama ja tavapärast elu taastama. Kuid esile kerkis uus de facto sulgemismeede kõigile neile, kes ei vaktsineerinud end koroonaviiruse vastu – kohustus tõendada oma “nakkusohutust”. Vaktsineerimata inimesed tembeldati jätkuva valu ja kannatuste allikaks ja väideti, et “sellest on saamas vaktsineerimata inimeste pandeemia”. Lahendusena esitleti mõistagi vaktsiinipassi, millega tõendada oma vaktsineeritust ehk “nakkusohutust” ja anti luba osaleda ühiskondlikus elus.
Kuid kongressi aruande järgi ei olnud koroonavaktsiinid mõeldud selleks, et peatada viiruse levikut ning isegi kui esimeste tüvede puhul võis marginaalne kasu olla, siis koroonaviiruse deltatüve ajaks polnud sedagi ja juba 2021. aasta augustis levis Delta variant vaktsineeritud isikute seas hoogsasti. Asjaolu kinnitas haiguste tõrje ja ennetuskeskuse (Centers for Disease Control and Prevention – CDC) toonane direktor dr Rochelle Walensky, öeldes, et vaktsiinid hoiavad ära raske haigestumise või surmaohu ka deltatüve puhul, aga ei takista enam viiruse levikut. Kuid isegi see teadmine, et vaktsiinid ei aita peatada viiruse levikut, ei vääranud vaktsiinipassi üha laialdasemat kohaldamist.
COVID-19 vaktsiinipoliitika soovimatuid tagajärgi käsitlenud uuringu autorite järgi peeti “segregeerivaid piiranguid” sageli karistavaks ja diskrimineerivaks. Kuigi vaktsineerituse nõuet kohaldatakse mõne muu haiguse puhul mõnes olukorras (koolis, reisides, nt kollapalaviku puhul, ja vahel ka tervishoiutöötajate puhul), on kogu elanikkonda hõlmav täiskasvanute vaktsiinikohustus, -pass ja sellest tingitud erinevad piirangud, enneolematud. Kõnealune vaktsiinipoliitika pakkus eeliseid (vabadusi) neile, kes olid täielikult koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Aruande järgi loodi „segregeerivate piirangutega“ uut tüüpi sulgemismeede, mille puhul vaktsineerimata isikutele keelati võimalus naasta normaalsesse ellu, eeldades ekslikult, et nad on ühiskonnale ohtlikud.
Vaktsineerimiskohustuse sisseseadmine tõi suurt kahju
Lisaks toob aruanne välja, et ka vaktsiinikohustus, mida paljud tööandjaad rakendsid, põhjustas ühiskonnale märkimisväärset kahju ega olnud teaduslikult põhjendatud. Tollal reklaamiti järjepidevalt, et need vaktsiinid toovad kaasa “karjaimmuunsuse”, kuid seda need ei suutnud ega olnudki selleks võimelised. Laialdane vaktsiinikohustuse sisseviimine aitas kaasa aga kaasa ka vaktsiinikartlikkuse suurenemisele ja üldisele usaldamatusele rahvaterviseasutuste suhtes. Näiteks näitas hiljutine CDC uuring, et lasteaialaste vaktsineerimismäärad on igal aastal pandeemia algusest alates langenud. Seega võib öelda, et vaktsiinikohustuse sisseviimine vähendas üldsuse usaldust vaktsiinide vastu.
Aruandes tunnistatakse, et kohustus sundis ka miljoneid inimesi valima oma töökoha kaotuse ja vaktsineerimise vahel – isegi kui inimestel olid isiklikud või usulised veendumused või meditsiinilised põhjused, mis ei lubanud vaktsineerida, arvesse seda ei võetud. Raportis märgitakse, et see ei olnud mitte ainult ebaõiglane, vaid põhjustas ka tuhandete inimeste töökaotuse keset pandeemiat ja ebastabiilset majanduskeskkonda.
Eraldi tuuakse aruandes välja, et vaktsineerimise nõue ei võtnud arvesse ka looduslikult omandatud immuunsust ega muid inimese tervieseisundi eripärasid. Kuivõrd ka arstid ei lähenenud inimestele enam individuaalselt konkreetse patsiendi riske ja vaktineerimise vajadust hinnates, kahjustas see ka arsti ja patsientide vahelisi suhteid. Kokkuvõttes ei omanud üldse tähtsust, kas inimene oli varem Covid-19 põdenud, oli tal varasemalt esinenud vaktsiinide kõrvaltoimeid või tõenäosus kõrvaltoimete tõttu kannatada. Seejuures enamikul inimestest ei olnud Covid-19 vaktsiinist midagi kasu, sest tõsise haigestumise oht neile oli niigi tegelikkuses väga madal.
Varem oleme koroonapoliitika laastavaid tagajärgi käsitlenud Ühendkuningriigi näitel, kus tõdeti, et haigushüvitisel olevate inimeste arv on riigis kasvanud 3,9 miljonini, mida on peaaegu 40% rohkem võrreldes pandeemia algusajaga. Ka Suurbritannias leiti, et koroonasulgude ajal sündinud laste areng kipub eeldatust maha jääma, nad saavutavad vaevalisemalt arenguetappe ning nende suhtlusoskus jääb maha enne pandeemiat sündinud lastest. Teismeliste puhul leiti, et üha enamad on hädas vaimse tervisega, neil avaldusid depressiooni, traumajärgse stressihäire sümptomid ning käitumishäired. Noori täiskasvanuid vaevavad aga kroonilised terviserikked ja alkoholism. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Suurbritannia kui ka USA koroonameetmete tagajärjed on võrdlemisi sarnased ja mõlemal pool eeldatakse, et paljud tulemused pole veel ilmnenudki. Sellise järelduse võib teha ilmselt ka paljudes teistes riikides, sh Eestis.
