Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Teadusuuring: Covid-surmadest põhjustas Covid tegelikult vähem kui kolmandiku.
- Šotimaa rohelistel on keskkonnateemad asendunud transideoloogiaga.
- Kliimaärevus: pooled ameeriklased usuvad, et kliimakriis hävitab nende eluajal planeedi.
- Euroopa energiafirmad vähendavad jõuliselt taastuvenergia-eesmärke: see on liiga kallis.
- Rootsis vahistati tänaval pereisa tapnud Iraagi päritolu immigrant Mohammed.
Teadusuuring: Covid-surmadest põhjustas Covid tegelikult vähem kui kolmandiku
Värkselt avaldatud teadusuuring vaatles Ameerika Ühendriikide andmeid Covid-surmade kohta ning avastas, et tegelikkuses ei olnud enamiku puhul neist surma põhjustajaks üldse Covid, vahendab The Epoch Times.
Andmed näitavad, et surmajuhtumitest, mis läksid pandeemia ajal kirja Covid-19 poolt põhjustatuna, võis päriselt Covid-i süüks panna vaid 30%. Lihtsustatult pandi ühe tõepoolest Covid-19 põhjustatud surma kohta statistikasse Covid-surmadena kirja veel kaks tükki, mille põhjuseks ei olnud Covid-19. See tähendab, et Covid märgiti näiteks inimese surma põhjustajaks juhul, kui ta oli haiglas mingil muul põhjusel, mille tõttu saabus ka surm, kuid tema Covid-test oli olnud positiivne.
Uurijad võrdlesid Covid-19 surma põhjusena kirjapanemist ka sellega, kas ja kuidas on varasematel aastatel surma põhjustajana kirja läinud gripp ja kopsupõletik. Tuli välja, et varasemalt ei ole neid haigusi surma põhjustena sedavõrd tihedalt kirja pandud. Patsientide puhul, kellel oli haiglas diagnoositud gripp või kopsupõletik, kuid kes võisid haiglas olla ka ükskõik mis muul põhjusel ja seal olles surid, on varem märgitud gripp või kopsupõletik surma põhjustajaks 30% juhtude puhul. 2020. ja 2021. aastal registreeriti aga poitiivse Covid-19 testi korral Covid surma põhjusena 90% ning 2022. aastal 76% juhtumite puhul. Seda sõltumata asjaolust, et inimene võis haiglas viibida hoopis muul põhjusel ja palju raksema haigusega, mis tõi kaasa surma. Andmed näitavad, et Covid-kriisi ajal märgiti Covid-19 surma põhjuseks kõigi vanuserühmade lõikes kolm korda suurema tõenäosusega, kui seda varem oli tehtud gripi ja kopsupõletiku puhul. Kõige rohkem tähendati sellist süstemaatilist üleraporteerimist Covid-i puhul vanuserühmas 15-54.
Selle üle, et pandeemia ajal saavutati suuremad Covid-suremuse numbrid sedapidi, et muul põhjusel surnud inimesed pandi kunstlikult sinna kurba statistikasse, on ka varem päris palju aruteltud. Eriti puudutabki see nooremaid vanuserühmasid, milles samuti esines jusktui Covid-suremust, kuid mille puhul haiguse tegelik risk oli väga madal. Stanfordi Ülikooli meditsiiniprofessori John P. A. Ioannidise jt põhjalik uuring on välja toonud, et vanuserühmas 0-59 oli nakatumissuremuse suhtarv vaktsineerimise eelselt 0.035% (infection fatality rate, IFR, näitab suremust kõigist nakatunutest) ja loomulikult mida noorem vanuserühm, seda väiksem, isegi mikroskoopilisem, suremus kokkuvõttes oli, olles vanuserühmas 0-19 0.0003%. Nende numbrite järgi ei olegi võimalik, et nooremapoolsetes vanuserühmades võis märkimisväärset Covid-suremust esineda.
Šotimaa rohelistel on keskkonnateemad asendunud transideoloogiaga
Šotimaa rohelised (Scottish Greens) viskasid erakonnast välja grupi teenekaid liikmeid, kes kinnitavad fakti, et inimese sugu on bioloogiline reaalsus ja allkirjastasid ka teemakohase deklaratsiooni.
13 välja heidetud endise liikme seas on mõned, kes kuulunud parteisse ja teinud sellele kampaaniat enam kui 40 aastat. Nende peale esitati teiste partei liikmete poolt kaebus, milles öeldi, et nad rikkusid deklaratsiooni allkirjastades eeskirju, mis keelavad erakonna poliitika õõnestamise ja käitumise, mis kujutab endast eelarvamusi ning on teistele ohtlik. Ehk sisuliselt heideti neile ette, et bioloogiliste faktide kinnitamise tõttu muudavad nad partei end transsooliseks või mittebinaarseks pidavate inimeste jaoks ebaturvaliseks. Transsoolised on nimelt inimesed, kes sugusid puudutavaid bioloogilisi fakte eitavad ja arvavad näiteks, et nende sugu ei ole päriselt nende sugu – näiteks mehed, kes ütlevad, et nad on naised ja nõuavad, et ka kõik teised neid naistena kohtleksid. Mittebinaarsed inimesed eitavad samuti bioloogilisi tõsiasju ja arvavad, et nad ei ole mehed ega naised.
Partei kommenteeris, et loodetavasti saadab 13 liikme väljaheitmine enne juunit, mida transideoloogilistes ringkondades tähistatakse ka “uhkuse kuuna”, selge signaali, et rohelised on nüüd ja igavesti selle seltskonnaga solidaarsed.
Kliimaärevus: pooled ameeriklased usuvad, et kliimakriis hävitab nende eluajal planeedi
Hiljuti läbi viidud ja kõiki Ameerika Ühendriikide osariike hõlmanud küsitlusest selgus, et 48% ameeriklastest usub end veel oma eluaja jooksul nägevat, kuidas kliimamuutused meie planeedi hävitavad. 5000 osalejaga küsitlus hõlmas kõiki Ameerika Ühendriikide osariike.
Kõige enam tunnevad hirmu Hawaii osariigi elanikud – seal nõustus väitega, et kliimamuutus planeedi nende eluajal hävitab, 66% vastanutest. Seejuures 61% hawailastest uskus ka, et kliimamuutused mõjutavad nende osariiki rohkem kui teisi. Kui palju mängib arvamuses rolli mullune suurpõleng sealsel Maui saarel, mis sai alguse hooldamata elektriliinidest, mis tormi ajal maha kukkusid ja sädemeid pilduma hakkasid, küsitlusest ei selgu.
Kõige vähem kliima pärast muretsevaid inimesi elab Ühendriikides aga Indiana (36%) ja Missouri (37%) osariikides.
Seda, miks pea pooled ameeriklased sedavõrd ärevusse on sattunud, et oma eluaja jooksul maailma lõppu ennustavad, küsitlusest ei selgu, ehkki võib aimata, et oma rolli mängivad siin massimeedias pidevalt kõlavad väited kliimakriisist. Samas ärevusse ajavat kliima-alarmismi tasakaalustavad sõnumid maailma tippteadlastelt, kes ütlevad, et midagi nii hullu juhtumas ei ole, eetrisse pigem ei jõua.
Euroopa energiafirmad vähendavad jõuliselt taastuvenergia-eesmärke: see on liiga kallis
Mitmed Euroopa suured energiatootjad on teatanud oma seniste CO2-pöörde nimel paika pandud fossiilkütustel põhineva energiatootmise asendamise eesmärkide ringi vaatamisesti, vahendab Financial Times. Selle põhjusteks on taastuvenergia arendamisega seotud kõrged kulud ja madal elektrihind.
Nii teatas oma eesmärkide üle vaatamisest Euroopa suurim taastuvenergia tootja Starkraft, samal ajal kui Portugali energiafirma EDP otsustas enda taastuvenergia-investeeringuid vähendada.
Ka maailma suurim avamere tuuleparkide rajaja, Taani firma Ørsted ütles hiljuti, et tõmbas oma arenguplaane 2030. aastani koomale 10 GW võimsuse võrra ja loobus kahest suurprojektist Ameerika Ühendriikide rannikul.
Hispaania energiagigant Iberdrola teatas aprillis, et võtab taastuvenergia suhtes kasutusele valikulisema lähenemise ja keskendub rohkem elektrivõrkude arendamisele. Itaalia energiaettevõte Enel teatas juba mullu novembris, et nende taastuvenergia-investeeringud lähiaastate lõikes vähenevad 17 miljardilt eurolt 12.1 miljardile.
Vaid Saksamaa ettevõte RWE on väljaande sõnul oma 2030. aasta eesmärke suurendanud.
Rootsis vahistati tänaval pereisa tapnud Iraagi päritolu immigrant
Hiljuti tapeti Rootsis Stockholmis Skärholmenis kurjtegijate poolt 39-aastane Mikael, kes koos oma 12-aastase pojaga jalgratastel ujula poole sõitis. Tal tekkis kurjategijatega konflikt, mida ta ise lahendada proovis ja sai kuuli pähe. Nüüd on politsei mõrvas kahtlustatava tabanud. Selleks on politseile juba varasemast hästi tuttav 18-aastane Mohammed Khalid Mohammed Mohammed.
Tegemist on Iraagist pärit immigrandiga, kes on oma kriminaalse käitumise poolest silma paistnud juba aastaid. Teda on varasemalt kahtlustatud neljas röövimises, varguskatses, ründamises, vandalismis ja mitmes narkokuriteos. Viimati mõistetigi ta süüdi 2022. aastal narkokuriteo eest ja sai eelmisel aastal süüdistuse varguse tõttu, kuna tema juurest leiti varastatud asju.
Mohammed saabus koos perega Rootsi 2007. aastal, mil pidi olema 1-aastane ja sai Rootsi kodakondsuse viis aastat hiljem. 15-aastaselt võeti ta “sõltuvusainete kuritarvitamise, kuritegeliku tegevuse ja sotsiaalselt destruktiivse käitumise” tõttu riigi hoole alla.
Kuna Mohammed sai just 18 ja oli tapmise toimepanemise ajal veel alaealine, peetakse tema üle kohut kui alaealise üle. See tähendab, et ka karistus, mida talle mõista saab, on kergem – kuni kaheksa aastat vanglas.
Rootsis on relvastatud vägivald, seejuures tulistamised tänavatel, kasvanud suureks probleemiks. 2022. aastal registreeriti Rootsis kokku 391 tulistamisjuhtumit, milles sai surma 62 inimest. 2021. aastal oli tulistamisega seotud surmajuhtumeid 45. Eelmisel aastal aga pandi toime kokku 363 tulirelvaga seotud kuritegu, mille käigus tapeti 53 inimest.
Suur osa neist juhtumitest on seotud erinevate kuritegelike jõukude omvaheliste arveteklaarimistega. Tulirelvade kõrval kasutatakse ka lõhkekehi, mis kõrvalseisjate elu samuti tõsiselt ohustab. Veebruari alguses plahvatasid Rootsi linnades näiteks pommid igapäevaselt.
Nagu üksikjuhtumi puhul Mohammediga, on ka üldiselt selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimine Rootsis otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Ehk siis nende eelkõige narkokaubandusest elatuvate vägivaldsete jõukude ninamehed on ise sisserändajad ning tüüpiliselt kaasatakse nendesse immigrandi taustaga noori.
Kontrollimatu immigratsiooniga seotud probleemidest Rootsi näitel ja probleemidele tähelepanu juhtivate kodanike valeinfo levitajateks sildistamisest jms kirjutasime ka hiljuti avaldatud analüüsis.
