Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- AstraZeneca tunnistas kohtus Covid-vaktsiiniga seotud eluohtlikku trombitekke ohtu.
- Cambridge’i Ülikooli professor: kliimamuutustega võitlemine ei ole teadus, vaid ideoloogia.
- Briti jalgpalliklubi süüdistab naisfänni “transfoobias”: talle keelati pääs staadionile.
- Rootsi: krimigängide liikmed hankisid armusuhete abil politseinikelt salajast infot.
- Šotimaa esimene minister Humza Yousaf astus tagasi: kas šotlaste elu läheb paremaks?
AstraZeneca tunnistas kohtus Covid-vaktsiiniga seotud eluohtlikku trombitekke ohtu
Et AstraZeneca Covid-vaktsiin võib kõrvaltoimena põhjustada eluohtlikke trombe, sai tegelikult selgeks juba 2021. aastal, kui need vaktsiinid turule tulid. Ka näiteks Eestis teatati 2021. aasta märtsi alguses 31-aastase päästetöötaja surmast, kellel tekkis pärast vaktsineerimist ajuarteri tromboos. Ohu tõttu peatati paljudes riikides AstraZeneca vaktsiini süstimine. Eesti vaktsiini kasutamist ei lõpetanud, kuid lühikese aja jooksul anti muutuvaid soovitusi, mille kohaselt oli vaktsiin pigem hea eakamatele, siis vanuses 50+ jne.
Selle juurde aga korrutati samal ajal pidevalt nii Eestis kui maailmas, et trombijuhtumid on väga haruldased ning kokkuvõttes on vaktsineerimisest inimesele rohkem kasu kui kahju. Näiteks Tartu Ülikooli viroloogia professor ja Covid-teadusnõukoja liige Andres Merits arvas 2021. aasta märtsis, et me ei peaks mitte mõtlema, kas AstraZeneca vaktsiinide kasutamine lõpetada, vaid kuidas näiteks Taanist, kes ohu tõttu selle vaktsiiniga enam ei süstinud, seisma jäänud vaktsiinid kätte saada ja nendega enda inimesi süstida.
Ehkki vahepeal on ka ravimite üle järelevalvet tegevad asutused eluohtlikku kõrvaltoimet kinnitanud, ei olnud ravimifirma AstraZeneca ise oma viga senimaani avalikult omaks võtnud. Nüüd pidi ettevõte seda Suurbritannias käiva kohtuprotsessi raames siiski tunnistama. Vaktsiinikahjude ohvrid ja nende lähedased nõuavad kohtuprotsessi raames ettevõttelt kahjutasu ning summad on üsna suured, ulatudes kuni 20 miljoni naelsterlingini (23.4 miljonit eurot) juhtumi kohta. AstraZeneca on nõuded vaidlustanud, kuid tunnistas veebruaris kohtule esitatud dokumendis, et nende vaktsiin võib tõepoolest “väga harvadel juhtudel põhjustada TTS-i”. TTS tähendabki lühendina tromboosi koos trombotsütopeenia sündroomiga. AstraZeneca ülestunnistus võib tähendada, et ettevõte peabki juhtumipõhiselt hakkama kahjutasu maksma ning ühtlasi võib selguda, et juhtumid ei olegi olnud nii väga harvad, nagu ettevõte loodab.
Cambridge’i Ülikooli professor: kliimamuutustega võitlemine ei ole teadus, vaid ideoloogia
Paljud noored kardavad, et kliimamuutused hävitavad meie planeedi, kuid tegelikult ei ole maailm lõppemas, ütleb Cambridge’i Ülikooli inimgeograafia professor Mike Hulme. Tema sõnul ei ähvarda inimkonda mingi otsene katastroof, kui me teatud kuupäevaks CO2 emissioone nulli ei vii, vahendab Daily Mail.
Oma viimases raamatus “Kliimamuutus ei ole veel kõik” (“Climate Change Isn’t Everything”) kirjutab Hulme, et kliimamuutuste vastane võitlus on ammu ületanud teaduse piirid ja muutunud ideoloogiaks. Hulme nimetab uut ideoloogiat klimatismiks ja märgib, et kui inimene paneb oma tegevustes liiga palju rõhku püüetele Maa soojenemist aeglustada, takistab see meil tegelemist muude tõsiste probleemidega. Kliimavõitluse käigus ei tegele me näiteks vaesemate riikide olukorraga ja sealsete inimeste vaesusest välja aitamisega. Hulme’i arvates on paljud ajakirjanikud, kliimamuutuste vastu võitlevad aktivistid ja ka juhuslikud huvilised muutunud klimatismi pooldajateks, kes panevad paljud maailmas toimuvad sündmused ebatäpselt kliimamuutuste süüks. Ta toob näiteks tulekahjud, üleujutused või orkaanid. “Ükskõik kui keeruline konkreetne põhjuslik ahel ka ei oleks, on väga mugav lühidalt öelda: “Oh, noh, selle põhjustas kliimamuutus,” märgib Hulme, kelle sõnul on see aga pinnapealne ja lihtsustatud viis maailmas toimuvaid sündmusi kirjeldada.
Hulme ei väida, et kliimamuutustel puuduks mõju. Tema sõnum on pigem selles, et asjadega, millega me tegeleme, me neid mõjusid – näiteks katastroofide toimumist – ei takista. Kui peame tegelema orkaanidega, siis tuleb tegeleda nendega. “Me ei saa nendega hakkama ainult süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendades,” ütleb ta. Tema sõnul hõlmavad lahendused paremat prognoosimist, paremaid varajase hoiatamise süsteeme, paremaid hädaolukorra lahendamise plaane ja paremat infrastruktuuri.
Teise näitena toob Hulme esile, et Lääne-Euroopa valitsused ei ole valmis panustama raha, et näiteks Aafrikas saaks inimesed loobuda avatud tulekoldega pliitidest, mis põhjustavad väga suurt suremust, eriti naiste ja laste seas. “Veeldatud gaas on palju puhtam, palju tõhusam ja naistele ning tüdrukutele palju lihtsamini kasutatav,” selgitas ta ja lisas, et kuivõrd gaas on fossiilne kütus, siis kliimamuutustega võitlemise nimel sellesse ei tohi justkui panustada. Sellise poliitika otsesed kannatajad on aga Aafrika naised ja tüdrukud.
Hulme’i sõnul on kliimamuutustega seotud riskid samuti asjad, millega tuleb tegeleda. “Me vajame arukat kliimapoliitikat, olgu see siis (mõjude – HS) leevendamine või kohanemine,” ütles ta ja lisas, et üleminek energiatootmisel fossiilkütustelt teistele energiaallikatele peaks toimuma innovatsiooni kaudu.
Briti jalgpalliklubi süüdistab naisfänni “transfoobias”: talle keelati pääs staadionile
Suurbritannia jalgpalliklubi Newcastle United keelas ühel oma toetajal tulla neile staadionile kaasa elama, kuna naisteravhas oli sotsiaalmeedias teinud transideoloogia suhtes kriitilisi postitusi, vahendab The Telegraph. 34-aastane Linzi Smith on ise lesbi ning võitleb aktiivselt homoseksuaalsete inimeste ning naiste õiguste eest. Sotsiaalmeediaplatvormil X tehtud postitustes on Smith väjendanud veendumust, et on olemas vaid kaks sugu, mis on tema sõnul bioloogiline fakt. Samuti on ta märkinud, et seda fakti eitav transliikumine on väga homofoobne ja tahab homoseksuaalsed inimesed kõrvale tõrjuda. Lisaks on Smith postitanud, et tema hinnangul kannatavad mõned end transsooliseks pidavad inimesed vaimsete häirete all – see ei olegi tõenäoliselt nii haruldane seisukoht, kuivõrd paljudele võib jääda muul viisil seletamatuks, miks näiteks mõni täiskasvanud mees end naiseks hakkab nimetama ja tüdrukute riietusruumi soovib minna.
Smithi postituste peale tehti jalgpalliklubile aga kaebus, mille kohaselt transinimesed ei tunneks end jagpallimängu ajal tema lähedale istuma sattudes turvaliselt. Selle asemel, et totter väide koos kaebusega kõrvale lükata, palus jalgpalliklubi liigal Smithi salaja uurida. Premier League viiski uurimise Smithi teadmata läbi – tema kohta koostati üksikasjalik toimik, milles kirjeldati, kus ta elab ja töötab ning isegi seda, kus jalutab oma koera. Newcastle United andis koostatud toimiku üle politseile, kes jõudis Smithi küsitledes lühikese ajaga järelduele, et mingit alust naise süüdistamiseks ei ole.
Klubi aga keelas Smithil staadionile tulemise kuni 2026. aastani. Nüüd nõuab Smith advokaatide abil klubilt ja liigalt oma salajase jälgimise eest hüvitist ning samuti mängudel käimise keelu tühistamist. Kui nõudmisi ei täideta, on ta valmis kohtusse pöörduma. “Ma arvasin alati, et me elame ühiskonnas, kus inimesed saavad oma arvamust vabalt väljendada, kartmata, et see võib nende elu rikkuda. Newcastle Unitedi ja Premier League’i tegevus on mulle väga kahjulikult mõjunud ning tundub, et õiguslikud meetmed on ainus viis tagada, et need võimsad organisatsioonid mõistaksid seadust ja igaühe õigust sõnavabadusele,” kommenteeris Smith.
Rootsi: krimigängide liikmed hankisid armusuhete abil politseinikelt salajast infot
Umbes 30 Rootsi politseiametnikku on seotud avalikkuse ette jõudnud skandaaliga, mille kaudu lekkis kuritegelikele grupeeringutele olulist politseiinfot. Teave oli kohati sedavõrd tundlik, et viis surmaga lõppenud juhtumite ja vägivaldsete kokkupõrgeteni tänavatel. Asja teeb eriti pikantseks tõsiasi, et kriminaalsed grupid said oma infot politseitöötajatelt, kellega oldi armusuhetes.
Rootsi ajalehe Dagens Nyheter-i uurimine tõi esile üle 500 juhtumi, kus Rootsi politsei lekitas kriminaalidele salastatud informatsiooni. Info puudutas käimasolevaid juurdlusi, eelseisvaid haaranguid või konkureerivaid jõuke. Ajaleht leidis tõendeid ka selle kohta, et rivaalitsevaid grupeeringuid käsitleva teabe lekkimine aitas kaasa jõukude omavahelisele arveteklaarimisele, sh vähemalt neljale mõrvale.
Ajalehe uurimus põhineb vestlustel umbes 50 allikaga õiguskaitseasutustes ja kuritegelikus maailmas. Tehtud järeldusi kinnitavad ka sajad avalikud dokumendid. Uurimisest selgus mh ka tõsiasi, et paljudel juhtudel on jõukude liikmed kasutanud teabe hankimiseks ebatraditsioonilisi meetodeid, näiteks seksuaalsuhete alustamist strateegiliselt valitud naispolitseinikega.
Ühe sellise näite puhul kohtus noor politseinikuks õppiv naisterahvas oma kriminaalist poiss-sõbraga tutvumisrakenduse kaudu. Politseisse tööle asudes andis ta poiss-sõbrale regulaarselt salastatud teavet nelja aasta jooksul ehk kuni tabamiseni. Sarnaseid juhtumeid on aga palju rohkem, seejuures mitmete puhul neist on tegemist märksa kogenumate politseitöötajatega.
Olukord on piinlik, sest samal ajal kannatab Rootsi kriminaalsete grupeeringute vägivaldse märatsemise tõttu. Alles hiljuti kirjutasime, kuidas otse tänaval tapeti kurjategijate poolt oma pojaga jalgratastel ujula poole sõitnud isa. Tal tekkis kurjategijatega konflikt, mida ta ise lahendada proovis ja sai kuuli pähe. Veebruari alguses plahvatasid aga Rootsi linnades igapäevaselt pommid, sest erinevad narkogängid pidasid omavahelist võimuvõitlust. Selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimine Rootsis on otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Ehk siis nende eelkõige narkokaubandusest elatuvate vägivaldsete jõukude ninamehed on ise sisserändajad ning tüüpiliselt kaasatakse nendesse immigrandi taustaga noori.
Kontrollimatu immigratsiooniga seotud probleemidest Rootsi näitel ja probleemidele tähelepanu juhtivate kodanike valeinfo levitajateks sildistamisest jms kirjutasime ka hiljuti avaldatud analüüsis.
Šotimaa esimene minister Humza Yousaf astus tagasi: kas šotlaste elu läheb paremaks?
Šotimaa esimene minister ja sealse võimuerakonna Šoti Rahvapartei (Scottish National Party – SNP) juht Humza Yousaf astus esmaspäeval oma ametipostilt tagasi. Yousaf on viimasel ajal olnud laiemalt tähelepanu all Šotimaal aprilli alguses kehtima hakanud täiendatud vihakõneseaduse tõttu, mille läbisuruja ja toetaja ta ise oli. Seadus tõi kohe esimestel päevadel endaga kaasa tuhandeid kaebusi, millest enamik tehti aga vastu ootusi Yousaf’i enda kohta. Yousaf sattus oma seaduse märklauaks seoses kõnega Šoti parlamendis 2020. aastal, milles ta Mustad Elud Loevad (Black Lives Matter – BLM) liikumise tuules viitas sellele, et valge rassi esindajad omavad Šotimaal liiga palju võimu. Muu hulgas märkis ta, et “on sageli ainus mittevalge inimene ruumis” ning luges üles erinevad ametikandjad, kes kõik on Šotimaal valge rassi esindajad. Kaebajad hakkasid teda uue seaduse alusel süüdistama rassismis, kuid politsei lükkas kõik kaebused tagasi.
Ent selline tähelepanu ei ole põhjus, miks Yousaf tagasi astus. Tema ametist lahkumine on seotud hoopis tema otsusega lõpetada valitsuskoostöö rohelistega (Scottish Greens). Pinged partnerite vahel tekkisid mitmel põhjusel. Esiteks soovis Yousaf natuke leevendada nn kliimaeesmärke, soovides tühistada lubaduse vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2030 75% ulatuses. See ei olnud rohelistele meeltmööda, ehkki üldeesmärk viia CO2 nulli 2045. aastaks jäi paika. Teine tülikoht, mis rohelisi vihastas, oli laste normaalset arengut pärssivate ja nende tervisele tõsist ning pöördumatut kahju tekitavate puberteediblokaatorite keelamine alla 18-aastastele. See otsus tehti aprillis Inglismaa tervishoiuteenistuse (National Health Service England – NHS) tellimusel valminud ja suurt täehelepanu saanud dr. Hilary Cass’i raporti avaldamise järel. Raport näitas ilmekalt, et lastele “soomuutmismeditsiiniks” nimetatud teenuste osutamine ei ole teaduspõhine ning sellega tekitatakse nende tervisele kasu asemel mäkrimisväärselt suurt kahju.
SNP uueks juhiks ja esimeseks ministriks on aga saamas endine esimese ministri asetäitja John Swinney. Kui vaadata tema seisukohti vaidlusi tekitavates ning isikuvabadusi puudutavates võtmeküsimustes, siis vihakõneseaduse või woke-teemade arengus tõenäoliselt pausi sisse ei tule. Swinney hääletas 2021. aastal koos oma SNP kolleegidega sama tänavu aprillis kehtima hakanud Šotimaa vihaõhutamist keelavat seadust täiendava õigusakti poolt. Ka nüüd, kui uus seadus kehtima hakkas ja laia kriitikat sai, kinnitas ta üle, et on selle poolt. Swinney hääletas 2022. aasta detsembris ka selle poolt, et alates 16. eluaastast võiks igaüks vabalt ja ilma meditsiinilise tõendita või sekkumisteta oma ametlikku sugu tunde põhjal muuta ning saada riigilt selle kohta ka vastava soosertifikaadi. See seadus ning sellega seotud jõulised protestid olid ka üheks eelmise esimese minsitri Nicola Sturgeon’i tagasiastumise põhjuseks 2023. aasta veebruaris. Ühendkuningriigi valitsus blokeeris seaduse väljakuulutamise.
Swinney on olnud ka häälekas kliimaneutraalsuse pooldaja ning hääletas 2019. aastal seaduseelnõu poolt, millega lubati CO2-nulli 2045. aastaks.
