Uudised maailmast: Euroopa Liit hoiatas Elon Muski, videoplatvorm Rumble rünnaku all ja kliimateaduse kallutatud avaldamisreeglid

Free newspaper on table closeup
Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toetan

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Euroopa Komisjon hoiatas sotsiaalmeediaplatvormi X “valeinfo” levitamise eest.
  • Kliimateadlane tunnistab: jätsin osa materjali välja, et uurimistöö avaldatud saada.
  • Vaba sõna videoplatvorm Rumble: oleme mitmel rindel valitsuste ja peavoolumeedia rünnakute all.
  • Musk eelistaks pigem vanglat töötajate vaktsineerima sundimisele.
  • Saksamaa võltsib statistikat, näitamaks “paremäärmusliku” kuritegevuse kasvu.

Euroopa Komisjon hoiatas sotsiaalmeediaplatvormi X “valeinfo” levitamise eest

Euroopa Komisjoni läbi viidud uuring näitas neile, et kõige aktiivsemalt jagatakse nende poolt valeinfoks kuulutatud teateid suurettevõtja Elon Muskile kuuluval sotsiaalmeediaplatvormil X, vahendab The Guardian.

Komisjoni uuringu kontekstiks on augustis kehtima hakanud digiteenuste õigusakt (Digital Services Act – DSA), mis paneb sotsiaalmeediaplatvormidele kohustuse eemaldada ebaseaduslikuks liigitatud sisu. Kui nad seda ei tee, võivad neid ees oodata hiilgaslikud trahvid, mis ulatuvad kuni 6% ettevõtte globaalsest käibest. Samuti võib platvorme ees oodata ka sulgemine Euroopa Liidus. Mõiste “ebaseaduslik sisu” alla mahub aga väga lai valik potentsiaalseid postitusi – nii tõeliselt kriminaalse lapsporno jagamisest kuni lihtsalt võimu poolt väärinfoks kuulutatud teadeteni. Oleme DSA-ga seotud probleemidest pikemalt kirjutanud siin.

Samas komisjoni uuringus tuli teisele kohale Facebook, ent nende puhul tuuakse välja, et ettevõte osaleb sotsiaalmeediafirmade nn vabatahtlikus valeinfoga võitlemise kokkuleppes. Muski Twitter sellest kokkuleppest kevadel aga lahkus.

Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse volinik Věra Jourová ütles oma uuringu tulemusi kommenteerides, et sellest vabatahtlikust ühendusest lahkumisega Musk võimalikest karistustest ei pääse ja ta peab seda teadma. “Range seadus kohustab. Seega on minu sõnum Twitter/X-ile, et te peate seda täitma. Me jälgime, mida te teete,” hoiatas ta.

Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse volinik Věra Jourová hoiatas teravalt sotsiaalmeediaplatvormi X. Foto: Lukasz Kobus/Wikimedia Commons.

Samal ajal tasub silmas pidada, millest tegelikult räägitakse, kui kõneldakse valeinfost. Tihti ei tähenda see tegelikult seda, et info on vale või et tegemist on näiteks Venemaa propagandaga, vaid see on lihtsalt võimude vaatest mingil põhjusel ebamugav ja valeks kuulutatud. Hea näide sellest on Ühendriikide valitsuse tegevus Covid-pandeemia ajal, kui valitsusasutused nõudsid sotsiaalmeediafirmadelt tõeste, kuid ebasobivaks kuulutatud postituste eemaldamist. Nii tsenseeriti näiteks arutelu Covid-i päritolu kohta, kõike, mis puudutas vaktsiinide efektiivsuse puudujääke ning kõrvalmõjusid jms. Sisu levikut piirati ka selgelt poliitilistel motiividel. Selline asi näis Ühendriikide föderaalkohtunik Terry A. Doughty’le sedavõrd halb, et juuli alguses keelas ta ühe kohtuasja raames Bideni administratsiooni paljudel ametnikel ja ametkondadel sotsiaalmeediafrmadega sisu modereerimise osas suhtlemise, öeldes, et talle näib justkui “Ühendriikide valitsus olevat võtnud endale orwelliliku “tõeministeeriumi” sarnase rolli”. Apellatsioonikohus seda ettekirjutust natuke pehmendas, kuid ebaseaduslikku tsensuuri kinnitas. Nüüd on asi jõudnud Ühendriikide ülemkohtu lauale. Oleme sellest kaasusest pikemalt kirjutanud siin.

Toeta

Kliimateadlane tunnistab: jätsin osa materjali välja, et uurimistöö avaldatud saada

Kliimateadlane Patrick T. Brown avaldas augusti lõpus koos kolleegidega teadusajakirjas Nature artikli kliimasoojenemise mõjust metsa- ja maastikupõlengutele. Töö rääkis sellest, kuidas metsa- ja maastikupõlengud kliimasoojenemise tõttu Ühendriikide California osariigis käituvad ehk millised on riskid, et need muutuvad aina laiemaks (“Climate warming increases extreme daily wildfire growth risk in California”).

Pärast töö avaldamist kirjutas Brown aga väljaandele The Free Press artikli, kus ütles, et jättis osa olulisest infost käsitlemata, kuna vastasel juhul poleks teadusajakirja toimetus töö avaldamist kaalumisele võtnud. “Ma sain just avaldatud ajakirjas Nature, sest ma jäin kindlaks narratiivile, mille kohta teadsin, et see toimetajatele meeldib. Nii ei peaks teaduse tegemine käima,” kirjutas ta.

Asi on selles, et töö keskendub ainult sellele osale põlengute juures, mis puudutab konkreetselt kliimasoojenemist, aga see ei ole tema sõnul õige lähenemine. Ta toob välja, et on ka muid olulisi muutujaid, mida ei tohi ignoreerida. Ehk Brown mitte ei väida, et ta kuidagi kliimasoojenemise mõju kunstlikult näitaks, vaid selgitab, et vaikis maha teised põlengute suurenemise põhjused, nagu halvasti korraldatud metsamajandamine või see, et inimesed põlenguid tahtlikult või kogemata süütavad. 80% sellistest põlengutest Ühendriikides algab just süütamise tõttu.

California osariigis on metsa- ja maastikupõlengud suur murekoht. Foto: Jacob Sohr/Wikimedia Commons.

Brown kirjutab, et ta täiesti teadlikult eiras selles töös kõiki teisi olulisi aspekte peale kliimamuutuse. “Sest see lahjendaks lugu, mida mainekad ajakirjad, nagu Nature ja selle konkurent Science tahavad avaldada,” märkis ta.

Brown’i sõnul on selliste ajakirjade toimetajad teinud kõigile üsna üheselt selgeks, millist suunda tuleb toetada, et kliima teemadel avaldatud saada. Samal ajal on teadlastele sellistes ajakirjades avaldamine kriitiliselt olulise tähtsusega, sest paljuski just sellest sõltub nende edasine teaduskarjäär. Tema sõnul võib piltlikult öelda, et kliimateadus ei püüa enam teaduslike ja objektiivsete meetodite abil mõista maailma keerukust, vaid on võtnud oma subjektiivseks rolliks avalikkuse hoiatamise kliimamuutuste ohtude eest. “Ükskõik kui mõistetav see instinkt ka ei oleks, moonutab see paljusid kliimateaduslikke uuringuid, teavitab avalikkust valesti ja mis kõige tähtsam, raskendab praktiliste lahenduste saavutamist,” märgib Brown.

Toeta

Vaba sõna videoplatvorm Rumble: oleme mitmel rindel valitsuste ja peavoolumeedia rünnakute all

Eelmise nädala uudiste ülevaates kirjutasime, kuidas videoplatvormi Rumble juht Chris Pavlovski sai Suurbritannia parlamendi kultuuri-, meedia- ja spordikomisjoni juhilt Caroline Dinenage’lt nõudlikus toonis kirja, milles küsiti, mida kavatseb Rumble ette võtta seoses koomiku ja veebiplatvormil võimukriitilisi saateid tegeva Russell Brand’ga. Brand on sattunud anonüümselt esitatud ränkade süüdistuste alla, mida Suurbritannia ajakirjandus on väga suurelt viimastel nädalatel kajastanud – üks neist puudutab ka väidetavat vägistamist. Brand ise neid süüdistusi eitab.

Dinenage kirjutas, et Brand kasutas vastulauseks teda süüdistanud loole ka Rumble’i keskkonda ja kuna konkureeriv platvorm YouTube oli juba teatanud, et ei kavatse Brand’i kanali reklaamitulu talle enam üle kanda, uuris parlamendikomisjoni juht sama ka Rumble’lt – kas on plaan tema teenimisvõimalus kinni keerata?

Pavlovski nimetas saabunud kirja oma vastuses erakordselt häirivaks. Ta lisas, et mõistab seksuaalkuriteod loomulikult hukka, kuid nii süüdistatavatel kui väidetavatel ohvritel on õigus uurimisele. Lisaks nimetas ta sobimatuks ja ohtlikuks, et Ühendkuningriigi parlament püüab kontrollida, kellel on õigus platvormil rääkida ja sellega elatist teenida ning kellel mitte.

Oodatult ei olnud selline avaldus ettevõttele tagajärgedeta. Näiteks ütles üks veebiekspert ajalehes The Sun, et värskelt Briti parlamendis vastu võetud ja järgmisel kuul kehitma hakkav uus veebiseadus (Online Safety Bill) lubaks platvormi Suurbritannias ka sulgeda.

Brand’i skandaali tõttu teatas ka näiteks burgerirestoranide kett Burger King, et lõpetab platvormil oma reklaamide avaldamise. Otsuse tõttu tehti aga ka üleskutseid hoopis restoraniketti boikoteerida.

Rumble ise teatas aga, et nad on praegu valitsuste ja peavoolumeedia halastamatu rünnaku all mitmel rindel. “Mida nad ei mõista, on see, et iga rünnak muudab meie kogukonna ainult julgemaks ja tugevamaks,” avaldas ettevõte. Rumble kinnitas, et on selliseks surveks valmistunud ning nende taristu, reklaamisüsteem ja töötajad ei ole kunagi olnud rohkem valmis, mis iganes ees ootab. Nad rõhutasid, et eelkõige vajavad toetust nende platvormi sisuloojad. Ühtlasi kuulutasid nad välja sõnavabaduse toetamise kampaania, paludes platvormi sisuloojatel kampaania raames ka oma tasulisele sisule soodustusi pakkuda.

Rumble tegi sotsiaalmeedias üleskutse sõnavabaduse kaitseks.
Toeta

Musk: eelistaksin pigem vangi minna, kui töötajaid vaktsineerima sundida

Suurettevõtja ja sotsiaalmeediaplatvormi X omanik Elon Musk postitas teisipäeval samal platvormil oma kontole videoklipi, mis esitas kompilatsiooni koroonakriisi aja uudispealkirjadest, mis algselt teatasid koroonavaktsiinide efektiivsuseks 100%, kuid mida aeg edasi, seda väiksemaks efektiivsuse numbrid pealkirjades kukkusid. Musk esitas klippi postitades ka kalambuurse ja mitmetähendusliku küsimuse, mida otse tõlkida ei saagi, kuid mis viitas ajakirjanduses avaldatule kui valeinfole (“Have you heard dis information?).

Elon Musk tegi koroonavaktsiinide kampaania suhtes kriitilise postituse.

Kui teine platvromi kasutaja kommenteeris, et 100%-list efektiivsust lubada on muidugi rumal, aga eks viirusetüvede muutudes ole ka loogiline, et efektiivsus langeb, selgitas Musk pikemas postituses oma kriitilise esiletõste tagamaid. “Minu mure oli pigem see ennekuulmatu nõudmine, et inimesed *peavad* end vaktsneerima ja tegema mitmeid tõhustusdoose, et saaks üldse midagi teha. See oli hullumeelne,” märkis ta. Ta tõi välja, et kuni hetkeni, mil Ühendriikide ülemkohus president Joe Bideni kehtestatud korralduse tühistas, pidanuks ka tema ettevõtted vallandama kõik töötajad, kes ei soovinud end vaktsineerida. “Me ei oleks seda teinud! Ma läheksin pigem vangi kui vallandaksin head inimesed, kes ei taha end vaktsineerida lasta,” kirjutas ta.

Musk tõi välja ka tõsiasja, millele on varem viidanud – isikliku halva kogemuse mRNA vaktsiini kõrvalmõjudega. “Covid-it põdesin enne vaktsiinide tulekut (kerged külmetusnähud) ja ma pidin laskma end kolm korda süstida reisimise tõttu. Kolmas süst saatis mu peaaegu haiglasse. Kui palju on teisi inimesi, kelle sümptomid tulenevad tegelikult vaktsiinist või Covid-ravist ja mitte Covid-st endast?” kirjutas Musk ja lisas, et mõned, kes keeldusid end vaktsineerimast – nagu tennisemängija Novak Djokovic – on endiselt väga edukad. Djokovic jõudis hiljuti suure slämmi võitude poolest kogu tenniseajaloo rekordit tähistava tulemuseni.

Musk lisas ka, et küsimus pole selles, et ta vaktsiinidesse ei usuks. “Sellegipoolest ei tohiks ravim olla potentsiaalselt hullem kui haigus ise. Ja avalikku arutelu efektiivsuse üle ei tohiks tasalülitada,” märkis ta. Ka mRNA platvormis endas näeb Musk potentsiaali haiguste ravimiseks, nii et tema sõnul ei tohiks ka selle arendamisest loobuda.

Toeta

Saksamaa võltsib statistikat, näitamaks “paremäärmusliku” kuritegevuse kasvu

Saksamaa siseministeeriumi süüdistatakse selles, et nad on manipuleerinud statistikat, mis puudutab pagulaskeskuste vastu toime pandud kuritegusid, näitamaks, et need on seotud nn paremäärmusliku kuritegevusega, vahendab Remix News.

Saksa väljaande Nius uurimine näitas, et 2023. aasta esimesel poolel siseministeeriumi poolt teatatud 80 juhtumist vaid kaheksa olid tegelikult selliste keskuste vastu toime pandud rünnakud. Ehk kokkuvõttes ei olnud ministeeriumi poolt asüülikeskuste vastu toime pandud ja paremäärmuslikeks nimetatud rünnakutest 90% üldse nendega seotud. Seejuures nn paremäärmuslikke sümpaatiaid rünnaku toimepanijate motiivis võib kahtlustada vaid ühel juhul. Tegemist oli tänavu 6. juunil toimunud rünnakuga Teterow’i nimelises linnas, kus kolm purjus Saksa kodanikku ründasid pagulaskeskuse turvameest ja süütasid keskuse ruumides ilutulestikuvahendeid. Kuue juhtumi puhul kahtlustatavaid teada ei ole ehk nende motiivide kohta ei ole võimalik midagi öelda. Kaheksast rünnakust viis puudutasid akende lõhkumist. Viimase kinnitatud rünnaku puhul oli kahtlusalune aga hoopis Süüria päritolu. Ta ründas asüülitaotlejate keskuse ees Liibanoni päritolu turvameest. Siseministeerium oli ka selle juhtumi paremäärmuslaste kategooriasse liigitanud.

Vabaduste portaal on loodud ja toetatud inimeste poolt nagu Sina.
Liitu vabadused.ee toetajatega
Toetan
Telli järgmine artikkel oma e-posti aadressile

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments