Uudised maailmast: USA kohus kinnitas valitsuse lubamatut tsensuuri, vägivallakuriteod Prantsusmaal ja Zuckerbergi uus tekstiplatvorm piirab sõnavabadust

Lisaks: CIA mätsis kinni Covid-i laboripäritolu ja Moderna "päeva süst" Djokovic'le.

man using stylus pen for touching the digital tablet screen

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Ühendriikide apellatsioonikohus: Bideni administratsioon kehtestas sotsiaalmeediatsensuuri.
  • Vilepuhuja: CIA maksis analüütikutele Covid-i laboripäritolu eitamise eest raha.
  • Prantsusmaal vohab sisserändega seotud vägivald, võimud aga ähvardavad vanglaga hoopis erakordselt jõhkra vägistamise vastu protestijaid.
  • Mark Zuckerbergi Meta poolt Elon Muski X-le konkurendiks loodud tekstiplatvorm Threads jätkab Covid-tsensuuri.
  • Tennise valitseja Novak Djokovic ja “päeva süst” Modernalt.
Toeta

Ühendriikide apellatsioonikohus: Bideni administratsioon kehtestas sotsiaalmeediatsensuuri

Ameerika Ühendriikide föderaalkohtunik Terry A. Doughty tegi juuli alguses ettekirjutuse, milles keelas president Joe Bideni administratsiooni erinevatel ametiasutustel ja paljudel konkreetsetel ametnikel sotsiaalmeediafirmade esindajatega suhtlemise nn valeinfo vastase võitlusega seotud küsimustes. Otsuse põhjendusena tõi kohtunik välja tõsiasja, et Valge Maja on nn valeinfoga võitlemise sildi all teinud sotsiaalmeediafirmadega hoopis koostööd selle nimel, et piirata Ühendriikide põhiseaduse esimeses lisas kaitstud sõnavabadust. Eriti märgilisena rakendati tsensuuri seoses Covid-19 pandeemiaga, kui nõuti tõese info tsenseerimist – näiteks takistati SARS-Cov-2 viiruse võimaliku laboripäritolu kohta käivat arutelu, infot ja sõnavõtte, mis kritiseerisid viiruse leviku piiramiseks kasutatud lukustamispoliitikat ja kõike, mis näitas negatiivses valguses koroonavaktsiine, sh kannatanute poolt vaktsiinikahjudest rääkimist. Maha suruti ka muid teemasid – näiteks takistasid sotsiaalmeediaplatvormid ametiasutuste suunistel enne 2020. aasta presidendivalimisi ajalehe New York Post artiklite levikut, mis paljastasid toona veel kandidaadi staatuses Barack Obama aegse asepresidendi Joe Bideni ja tema poja Hunter Bideni korruptiivseid äriskeeme. Lubamatuteks nimetati ka 2020. aasta presidendivalimistel võimalikest valimispettustest rääkivaid postitusi.

Kohtuasja olid algatanud kahe osariigi ehk Missouri ja Louisiana peaprokurörid 2022. aasta mais. 2022. aasta sügisel lisandusid samasse kohtuasja hagejatena viis eraisikut, keda sotsiaalmeediafirmad valitsusametnike survel olid kas otseselt tsenseerinud, nende kontosid kustutanud või varjatult postituste levikut piiranud. Nendeks olid juba 2020. aasta sügisel Great Barringtoni deklaratsiooniga mõistlikku Covid-poliitikat nõudnud Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor dr. Jayanta Bhattacharya ja Harvardi meditsiinikooli professor dr. Martin Kulldorff. Samuti liitusid hagiga tsensuuri kannatanud psühhiaater dr. Aaron Kheriaty, väljaande The Gateway Pundit looja Jim Hoft ja tarbija- ning inimõiguste eest seisva ühingu Health Freedom Louisiana üks eestvedaja Jill Hines.

Great Barringtoni deklaratsiooni autorid professorid Martin Kulldorff, Sunetra Gupta ja Jay Bhattacharya. Mõlemad mehed on sõnavabaduse kohtuasja puhul hagejad, kes kannatasid sotsiaalmeedia-tsensuuri all. Foto: Taleed Brown/Wikimedia Commons.

Kohtunik Doughty otsus suhtlemine keelata peegeldas tema hinnangut hagile – ta pidas seda väga hästi põhjendatud ja perspektiivikaks, et kindlustada oma ettekirjutusega riiklik sõnavabaduse rikkumiste lõpetamine. “Ajal, mida ehk kõige paremini iseloomustab laialt levinud kahtlus ja ebakindlus, näib Ameerika Ühendriikide valitsus olevat võtnud endale orwelliliku “tõeministeeriumi” sarnase rolli,” kirjutas ta korralduse juurde käivas 155-leheküljelises selgituses. Bideni administratsioon kaebas suhtluskeelu ettekirjutuse edasi järgmisse kohtuastmesse.

Eemisel reedel tegigi Ühendriikide viienda ringkonna appellaatsioonikohus (The U.S. Court of Appeals for the 5th Circuit) otsuse, mille kohaselt Bideni Valge Maja, tervishoiuotsuseid tegevad tippametnikud ja Föderaalne Juurdlusbüroo (Fedel Bureau of Investigation – FBI) rikkusid tõenäoliselt Ühendriikide põhiseaduse esimest parandust, mis sõna- ja väljendusvabadust käsitleb. Kolme kohtuniku ühehäälne otsus märkis, et Valge Maja “sundis platvormid oma modereerimisotsuseid tegema hirmutavate sõnumite ja ebasoodsate tagajärgedega ähvardamise teel”. Teisisõnu kasutati lubamatut mõjutamist, et tehnoloogiaettevõtted eemaldaks või piiraks levikut postitusel, mis puudutasid näiteks koroonaviirust või valimisi.

Samas piiras otsus kohtunik Doughty tehtud ettekirjutuse ulatust, eemaldades sealt osa asutusi, mis esialgses ettekirjutuses olid. Alles jäid Valge Maja, rahvatervise eest vastutava kindralkirurgi (surgeon general) ametkond, Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (Centers for Disease Control and Prevention – CDC) ning FBI. Piirati ka suhtluskeelu ulatust, kuid märgiti, et keelatud on sundida või julgustada sotsiaalmeediaettevõtteid sõnavabadusega kaitstud sisu eemaldama, kustutama või selle levikut piirama.

Eelmise ettekirjutuse piiramisest hoolimata kinnitas otsus valitsuse lubamatut käitumist sõnavabaduse piiramisel ehk on selle kaitsel erakordselt oluline. Üks hagejatest, dr. Bhattacharya, tunnistas oma kommentaaris, et teda valdasid otsust lugedes tugevad emotsioonid. “See võit ei ole mitte ainult minu, vaid iga ameeriklase oma, kes tundis selle tsensuuri-tööstuskompleksi rõhuvat jõudu pandeemia ajal,” märkis Bhattacharya.

Vaidlus aga jätkub ja Bideni justiitsministeerium esitas neljapäeval Ühendriikide ülemkohtule palve see peatada. Ülemkohtunik Samuel Alito panigi selle esialgu kuni 22. septembrini ajutiselt pausile.

Toeta

Vilepuhuja: CIA maksis analüütikutele Covid-i laboripäritolu eitamise eest raha

Ameerika Ühendriikide Kongressi esindajatekoja koroonaviiruse päritolu uuriva erikomisjoni ja alalise luurekomisjoni (Select Subcommittee on the Coronavirus Pandemic; Permanent Select Committee on Intelligence) ametnikud kuulasid ära vilepuhuja ütlused, mille kohaselt pakkus Luure Keskagentuur (Central Intelligence Agency – CIA) kuuele analüütikule märkimisväärseid rahasummasid, et nad muudaksid oma seisukohta COVID-19 päritolu kohta. Komisjoni teates märgitakse, et vilepuhuja, kes on väga usaldusväärne ja kõrgetasemeline CIA ametnik, väidab, et seitsmest CIA meeskonna liikmest, kelle ülesandeks oli analüüsida Covid-19 päritolu, jõudis kuus ametnikku järeldusele, et viirus pärineb tõenäoliselt Hiina Wuhani laborist. CIA pakkus väidetavalt neile kuuele eksperdile rahalisi stiimuleid, et nad muudaksid oma järeldust ja ütleksid, et viirus on loodusliku päritoluga.

CIA tegi jõupingutusi, et mitte seostada SARS-Cov-2 viiruse päritolu pildil oleva viiruseinstituudiga. Foto: Wikimedia Commons.

Komisjonide vabariiklastest juhid Brad Wenstrup ja Mike Turner märkisid oma avalduses, et uurimisrühma seitsmest liikmest kuue hinnangul oli piisavalt luure- ja teadusandmeid, et viiruse laboripäritolu kinnitada nö madala kindlustundega. “Lisaks väidab vilepuhuja, et selleks, et avalikult jõutaks seisukohani, mille järgi oli küsimus ebaselge, anti ülejäänud kuuele liikmele märkimisväärne rahaline stiimul oma seisukoha muutmiseks,” kirjutasid esimehed.

Varem on Ühendriikide valitsusasutustest laboripäritolu tõenäoliseks pidanud FBI ja energiaministeerium. Samas on terve rida huvigruppe laboripäritolu võimalust naeruvääristanud ja pakkunud koroonaviiruseid uuriva Wuhani Viroloogia Instituudi asemel pandeemia alguspunktiks Wuhanis asuvat Huanani turgu. Pikemalt oleme Covid-i laboripäritolu teemast kirjutanud siin.

Toeta

Prantsusmaal vohab sisserändega seotud vägivald, võimud aga ähvardavad vanglaga hoopis erakordselt jõhkra vägistamise vastu protestijaid

Prantsusmaal Cherbourg’is toimus eelmisel laupäeval ühe vägistamises süüdistatud immigrandi, 18-aastase Oumar N.-i, elukoha juures paarikümne inimese protest, vahendab Remix News. Oumar N. ründas augustis 29-aastast Mégane’i erakordselt jõhkralt ning vägistas teda väidetavalt ka harjavarrega. Naise vigastused olid sedavõrd tõsised, et ta viibis kuu aega koomas ning tegelikult ei ole ka praegu selge, kas ta elama jääb. Väljaanne märgib, et naise vigastustega tegeledes olid nutma puhkenud ja hiljem psühholoogilist nõustamist vajanud ka kiirabitöötajad ning haiglapersonal.

Oumar N. viibib nüüd küll eeluurimisvanglas, kuid rühmituse Argos protesti taustaks on tõsiasi, et riik ei suuda oma kodanikke vägivalla eest kaitsta. Näiteks sama Oumar pidanuks igasuguse loogika kohaselt ammu vanglas olema, sest tema vägivallakuritegude register on pikk ja teda on nende eest ka korduvalt vahistatud, mh oma noorema õe vägistamise eest.

Prantsusmaa võimud otsustasid arreteerida aga hoopis 12 protestijat ja nad 48 tunniks kinni pidada. Prokurör süüdistab neid nüüd ebaseaduslikus kogunemises ja omakohtu propageerimises ning neid võib oodata kuni 5-aastane vanglakaristus. “Teid süüdistatakse selles, et olete deklareerimata meeleavaldusel peetud sõnavõttudega õhutanud tahtlikult kahjustama isiku puutumatust, kutsudes üles enesekaitsele,” teatas prokurör Pierre-Yves Marot. Nimelt hoidsid nad probleemile tähelepanu juhtides käes näiteks Oumar N.-i fotot ja silte, millelt võis lugeda, et “riik ei kaitse meid, pange end valmis”.

Protestijate kinnipidamise taustaks on ka tõsiasi, et protesti korraldanud rühmitus on järeltulijaks teisele rühmitusele, mis kontrollimatu immigratsiooni ja riigi võimetuse tõttu sellega toime tulla, kutsus üles kodanikuallumatusele. Prantsusmaa võimud keelasid eelkäija tegevuse 2021. aastal.

Samas on aga nii konkreetse protesti kui selliste rühmituste tegevuse käivitajaks laiemalt riigi võimetus immigrantide poolt toime pandud vägivalla-kuritegudega tegeleda ja inimesi kaitsta. Näiteid on palju.

Tänavu juunis ründas eelmisel aastal riiki saabunud süürlane Kagu-Prantsusmaal asuvas Annecy linnas mänguväljakul lapsi noaga. Rünnakus said viga neli last ja kaks täiskasvanut.

Eelmisel nädalal ründas 61-aastane purjus alžeerlane 21-aastast rasedat prantsuse naist, proovides teda otse tänaval suudelda ja krabas tema rindu. Tegemist oli illegaalse immigrandiga. Kohus otsustas ta vabastada ja käskis tal riigist lahkuda. Tegelikult lahkub või deporteeritakse aga vaid 0.2% alžeerlastest, kes kohtu otsuselt riigist välja saadetakse.

Kuritegevuse statistika kohaselt panevad sisserändaja taustaga isikud Prantsusmaal toime igast kolmest kuriteost kaks.

Toeta

Mark Zuckerbergi Meta poolt Elon Muski X-le konkurendiks loodud tekstiplatvorm Threads jätkab Covid-tsensuuri

Facebooki asutaja ja omaniku Mark Zuckerbergi valdusfirma Meta poolt juulis lansseeritud suhtlusvõrgustik Threads saab kriitikat, kuna takistab inimestel Covid-pandeemiaga seotud info otsimist, kirjutab The Wahington Post (via The Epoch Times). X-i (endist Twitterit) meenutav tekstiplatvorm sai eelmisel nädalal omale otsingufunktsiooni, aga osade päringute peale see lihtsalt ei tööta. Kui otsida midagi märksõna “Covid” või “vaktsiinid” alt, saab kasutaja vastuseks tühja ekraani ja hüpikakna, mis suunab teda CDC kodulehele. Washington Posti katsetustest selgus, et blokeeritud terminite hulgas olid ka sõnad “seks”, “alasti”, “tromb”, “porno”, “koroonaviirus” ja “vaktsineerimine”.

Meta kinnitas oma otsingupoliitika piiranguid pressiteate vahendusel, öeldes, et tekstiplatvorm keelab kasutajatel otsida sõnu, mis võivad tuua esile “tundlikke” postitusi.

Meta Threads pidi kujunema X-i (enne Twitter) suureks konkurendiks. Foto: Dave Adamson.

Zuckerberg on seejuures ise tunnistanud ja kahetsenud, et valitsus soovis pandeemia ajal Facebookilt faktitäpsete Covid-postituste tsenseerimist. Samas ei ole see kahetsus oluliselt midagi muutnud, sest Covid-teemadel ja vaktsiinidega seoses rakendab endiselt ka Facebook tuntavat tsensuuri.

Meta uus võrgustik Threads sai suvel pärast lansseerimist ajakirjanduses palju tähelepanu ning seda nimetati ka Twitteri-tapjaks. Paljud kasutajad läksidki seda kohe proovima ja mõne päevaga laadis rakenduse telefoni 100 miljonit inimest. Huvi on praeguseks aga järsult vähenenud ning rakenduse kasutamine kukkunud 85%.

Toeta

Tennisetäht Djokovic ja “päeva süst” Modernalt

Pühapäeval USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel triumfeerinud tennisetäht Novak Djokovic ei vääri tunnustust mitte ainult selle tõttu, et jõudis oma suure slämmi võitudega fenomenaalse 24 tiitlini, mis tähendab kõigi aegade rekordi kordamist, vaid ka oma meelekindluse tõttu koroonpandeemia aegsele süstisurvele vastuseismisel.

Kui ei oleks olnud ebamõistlikke koroonareegleid, mis takistasid Djokovic’il võistlustel osalemist, löönuks ta tõenäoliselt turniirivõitude rekordit juba mõni aeg tagasi.

2022. aasta alguses mõnitati teda Austraalias. Riik lubas toona siseneda vaid vaktsineeritud isikutel, kuid Djokovic’le lubati esialgu erandit. Kohale jõudes viisa tühistati, maailma esitennisist sunniti nn karantiinihotelli ja saadeti mõni aeg hiljem riigist välja.

Samuti ei lubanud mullu teda USA lahtistele mängima Joe Bideni valitsus, kuna ka neil oli riiki sisenemise eeltingimuseks vaktsineeritus.

Tänavu aga Djokovic tuli ja võitis, kusjuures irooniline, et USA lahtiste üks suursponsoreid on vaktsiinitootja Moderna. Turniiri tennise-asjatundjad valivad välja ka mängupäeva parima löögi ja neil võistlustel nimetatakse seda “Moderna päeva löögiks” – “Moderna shot of the day”. Loomulikult sai finaalmängus parima löögi au osaliseks – see oli tema võidulöök – just Djokovic. Asja iroonia, mida paljud sotsiaalmeedia kasutajad välja on toonud, peitub aga inglisekeelses sõnademängus. Nimelt võib sõna “shot” kasutada nii löögi kui näiteks (vaktsiini)süsti kohta. Kogu tippsportlase kiusamine ja mõnitamine aga just selle tõttu toimuski, et ta ei nõustunud ei Moderna ega mingi muu tootja süstiga.

Üks, kes Djokovic’i võidule ja Modernale oma X-i posituses tähelepanu juhtis, oli Michael P. Senger.

Djokovic on öelnud, et ei ole kunagi olnud vaktsineerimise kui sellise vastu, kuid on alati toetanud vabadust ise otsustada, mida oma kehasse süstida. “Sest minu kehaga seotud otsuste tegemise põhimõtted on tähtsamad kui mis tahes tiitel või miski muu. Püüan olla oma kehaga nii palju kooskõlas kui võimalik,” selgitas Djokovic.

Vabaduste portaal on loodud ja toetatud inimeste poolt nagu Sina.
Liitu vabadused.ee toetajatega
Toetan
Telli järgmine artikkel oma e-posti aadressile

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare