Akadeemiline vabadus

Viimastel aastakümnetel on surve akadeemilise vabaduse otsesele või kaudsele piiramisele järk-järgult kasvanud. Mitmetes valdkondades on teadus muutunud ettevõtete huvidest mõjutatuks, allutatud politiseerimisele ning ideoloogiline indoktrineerimine ja huvide konfliktid jätavad üha enam jälgi.

Säärased loosungid nagu “järgige teadust” või “kinnistunud teadus” on mitmes valdkonnas takistanud tegelikku teaduslikku uurimistööd, kuna viiteid teadusele on kasutatud selliste väidete õigustamiseks, mille toetuseks on parimal juhul nõrgad tõendid. Mitmed teadlased on väitnud, et vale konsensuse loomine teabe tsenseerimise ja teaduslike arutelude takistamise teel võib viia selleni, et teadlased ja ka poliitikakujundajad vajuvad valitsevasse paradigmasse, mis paneb neid ignoreerima teisi, tõhusamaid võimalusi näiteks kriisidega toimetulekuks või ehk isegi nende ennetamiseks. Selline “konsensus” toob kaasa kitsa vaate, mis kahjustab üldsuse võimet teha teadlikke otsuseid ning õõnestab üldsuse usaldust teaduse ja avaliku võimu vastu.