Vaktsiinidest, tsensuurist ja pandeemia-aja valedest. Rootsi teadlaste vaade.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toetan

“Ohutu ja tõhus”. Seda koroonaviiruse vastaste vaktsiinide kohta papagoi kombel lõpmatuseni korrutatud loosungit peab Suurbritanniast pärit, kuid praegu Põhja-Rootsis elav ja töötav raku- ja molekulaarbioloog dr. Jonathan Gilthorpe selle pandeemia suurimaks valeks. “Need ei ole ohutud ja pole seda kunagi olnud. Neid ei ole kunagi ohutuse suhtes katsetatud ja need pole kunagi olnud tõhusad. Nad ei hoidnud kunagi ära nakkuse edasikandumist,” loetleb ta. “Varem ei teadnud ma ühtegi vaktsiinikahju all kannatanud inimest. Nüüd tean ma paljusid,” lisab Gilthorpe.

Vaktsiinikahju on asi, millest Rootsis, nagu paljudes teisteski riikides, heas seltskonnas ei räägita. Ei räägi arstid ega õed haiglates, ei räägi terviseametnikud ega teadlased. Ka kõik teised inimesed räägivad sellest vähe. “Rootsis kutsume me seda “vaikimise kultuuriks”. Sa ei räägi. Sa ei ütle liiga palju selliste asjade kohta, mida ei peeta “õigeks”,” ütleb Gilthorpe. Paljud kardavad rääkida. Näiteks meditsiinitöötajad või teadlased kardavad, et nende oma kolleegid võivad neid vandenõuteoreetikuks sildistada. See aga tähendaks probleeme tööl, ka võimalikku töökoha kaotust. Samal ajal usuvad paljud endiselt juttu “ohututest ja tõhusatest” vaktsiinidest, mis neid kaitsevad. Ehkki andmed, mis näitavad vastupidist, on avalikult kättesaadavad. “Kõik tõendid ütlevad, et see on kõige kahjulikum medikament, mida inimkonna peal eales kasutatud,” ütleb Gilthorpe.

Molekulaarbioloog dr. Jonathan Gilthorpe aprilli lõpus Tallinnas toimunud Tervisekonverentsil ettekannet pidamas. Tema hinnangul on pandeemia suurimaks valeks olnud korrutamine, et koroonaviiruse vastased vaktsiinid on “ohutud ja tõhusad”. Foto: Urmas Roos.

Ta toob näiteks selle, kuidas kirjutas oma kolleegidele, et on mRNA vaktsiinide mõjude suhtes murelik. Need vaktsiinid panevad organismi tootma ogavalku, mis on väga sarnane raseduse ajal platsenta arengus olulisele valgule. Gilthorpe’i sõnul märkis ta, et siin peituvad riskid võivad viia viljatuseni või lapsekaotuseni. Ta kirjutas viiele kolleegile, kellest lõpuks vastas ainult üks, kes arvas, et tegelikult see sarnasus keha valgu ja kunstliku ogavalgu vahel nii suur ka ei ole ja kindlasti tootjad ei tahaks kellelegi kahju tekitada. “Sel hetkel sain ma aru, et ega keegi tegelikult ei taha sellest rääkida,” ütleb ta.

Gilthorpe on koos oma Kanada kolleegist meditsiinidoktor Michael Palmer’iga dr. Kevin McKernan’i uuringute alusel mRNA-vaktsiinide koostist ka ise uurinud ja näidanud, et nende kvaliteet ei vasta nõuetele. Need on nö saastunud ehk sisaldavad DNAd, millest peaks puhastatud olema. Küsimuse keerukaid detaile lahkamata – nad näitasid, et see on lisaks muudele probleemidele veel üks oluline faktor, mis võib nende vaktsiinide süstimisel tõsiseid terviserikkeid põhjustada.

Kuritegu, mida ma ei suuda andestada”

Kui paljud peavad mugavamaks selliseid teemasid mitte uurida ja neist rääkimist vältida, siis Gilthorpe käitub vastupidiselt ehk räägib sellest, mis talle muret teeb. Algselt tegi teda murelikuks ka Covid. Info haiguse kohta oli puudulik ja andmeid vähe. Ta meenutab, et poes käies kartis ta ka ise, et võib kelleltki surmava viiruse saada. Oli selge, et inimesed haigestusid, vajasid haiglaravi, surid. Uudised rääkisid sellest lakkamatult.

Ent juba esimese laine möödudes sai järeldada, et haigus ohustab eelkõige siiski riskirühma liikmeid, näiteks eakamaid või teiste kaasuvate haigustega inimesi. Haiguse tõttu surnute keskmine vanus Rootsis oli 84, samal ajal keskmine eluiga on 82. “See tähendas, et haigus mõjutas tegelikult väga väikest rühma inimesi. Ja seda mõistes ei olnud miski enam arusaadav. Testimise jätkamine, rohkem piiranguid, selle asemel, et lasta viirusel levida, mida see niikuinii juba oligi teinud,” räägib Gilthorpe.

Ühiskondade nn sulgemist ja hirmu õhutamist peab ta vaktsineerimise kõrval teiseks kõige laastavama mõjuga asjaks, mis on sügava haava jätnud. Ühe sõrmenipsuga hävitati inimeste ärid ja muud ettevõtmised, normaalne elu. Samal ajal kästi inimestel jõu ähvardusel teineteisest eemale hoida ja kohustati maske kandma – ka lapsi koolides, keda see haigus mitte kunagi ei ohustanud. “Mõju lastele, nende vaimsele tervisele, nende heaolu – see on küll kuritegu, mida mina ei suuda andestada,” ütleb Gilthorpe.

Kergejõustikutreening Californias Ameerika Ühendriikides Palo Alto Keskkoolis 18. veebruaril 2021. Foto: Wikimedia Commons/Malcolm Slaney.

Kusjuures maski kandmine, kinnitab Gilthorpe, teeb organismile rohkem kahju kui kasu. “Eriti lastele – kes pidid seda oma sotsiaalses kontekstis kandma – kehas tekkiva kõrge CO2 taseme tõttu. Ja ma olen organismi hapniku tarbimise teemaga tegelenud ja sellega, kuidas vähene hapnikusisaldus võib olla üks põhjus, mis võib viia motoneuroni haiguse tekkeni,” räägib ta. Seetõttu hoidus ta ise teadlikult maski kandmisest.

Teiste ravimite kasutamise keelamine

Gilthorpe’ga sarnase äratundmiseni jõudis pärast esmast ehmatust ka psühhiaater Sven Román. Üpris varakult märkas ta, et suremuse puhul liialdatakse, näidates seda kohati kuni 30 korda tegelikust kõrgemana. “Ma ütlesin algusest peale, et me peaksime tegema seda, mida oleme alati teinud – kaitsma haavatavaid gruppe, vanemaealisi. Aga ülejäänud inimesed võivad elada, nagu nad elavad,” räägib ta. Román ütleb, et Rootsi suutis tõepoolest pandeemia esimese 7-8 kuu jooksul käituda mõistuspäraselt, aga pärast seda tehti ka seal ridamisi valesid ja kummalisi otsuseid. Näiteks oleks pidanud mõtlema haigestunute ravile mh “kurikuulsaks” saanud parasiitide vastase ravimi ivermektiiniga, mille toimest rääkimine tehti võrdväärseks ullikeste uhuutamisega. Tegelikult omab see ravim Covidi vastu reaalset toimet, näitavad uuringud.

Üsna sarnaselt käituti kõigi teiste võimalike ravivariantidega, näiteks malaaria vastu kasutatava hüdroksüklorokviiniga, aga ka hormoon- ja hapnikuraviga. Isegi sellest, et raskeimad haiguskulud on sõltuvuses vähese D-vitamiini tasemega, ei räägitud ja jäeti ravi planeerimisel arvestamata.

Román selgitab, et Rootsis oli tegevusloa kaotamise või muu karistuse ähvardusel arstidel keelatud Covidit ivermektiini ja hüdroksüklorokviiniga ravida. Samal ajal räägiti aga ohututest, tõhusatest ja tingimata vajalikest vaktsiinidest. Román ütleb, et need vaktsiinid polnud tegelikult kellelegi vajalikud, eriti kui ravile tähelepanu oleks pööratud. Nüüd näeme me vaktsiinide tõsiseid kõrvaltoimeid ja kahjusid ning nendest põhjustatud surmajuhtumeid, aga selle üle avalikult arutada ei soovita, lisab ta.

Efektiivselt toimiv tsensuur

Avalikku arutelu nn ebasobivate teemade suhtes isegi piiratakse ja takistatakse. Varem oli Román pidev autor erialaväljaannetes ja ka suurtes ajakirjandusväljaannetes, nagu Dagens Nyheter. Nüüd teda lihtsalt ei avaldata. “Valeks” tunnistatud ehk nn ametlikke jutupunkte kahtluse alla seadvad arvamused pole oodatud ja nende autorid on peavoolumeedias persona non grata-d.

Psühhiaater dr. Sven Román esines aprilli lõpus Tallinna Tervisekonverentsil ettekandega. Tema sõnul on Rootsi peavoolumeedias koroonaviirusest rääkimisel teretulnud ainult nö ametlikud jutupunktid. Foto: Urmas Roos.

Kriitilistel arstidel ja teadlastel on aga endal tulnud koonduda. 2021. aastal oli Román üks Rootsi ühingu Läkaruppropet (arstide üleskutse) asutajatest ja on praegugi selle juht. 2020. aasta oktoobris olid kolm maailmakuulsat meditsiinieksperti ja epidemioloogi, Harvardi Ülikooli professor Martin Kulldorff, Oxfordi Ülikooli professor Sunetra Gupta ja Stanfordi Ülikooli professor Jay Bhattacharya, avaldanud oma kuulsa Great Barringtoni deklaratsiooni, kus kutsusid Covidi suhtes üles tervemõistlikkusele ja normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumisele. Läkaruppropeti asutamine oli just sellele üleskutsele vastuseks, et esitada sarnaseid tervemõistuslikke seisukohti Rootsis. Román ütleb, et nad kogusid kahe nädalaga oma deklaratsioonile 5000 allkirja, aga ajakirjanduse peavool pole nende olemasolust senimaani midagi kirjutanud.

Ka Gilthorpe on ühenduse Läkaruppropet liige. Koos Románi ja teiste kolleegidega on nad kirjutanud näiteks vaktsiinidega seotud probleemidest.

Uurivad sündimuse langust

Samuti on üks nende viimase aja teemasid puudutanud sündimuse drastilist langust ja selle võimalikku seost Covidi vastase vaktsineerimisega. Román ütleb, et Rootsis on sündimus all juba viimased 14 kuud, 9% madalamal kui see eeldatavalt olema peaks – see on meeletu kukkumine, läbi aegade suurim. Täpselt sama on juhtunud paljudes teistes riikides – näiteks Soomes kukkus sündimus viimase 250 aasta madalaimale tasemele. Ka Eesti purustab selles statistikas negatiivseid rekordeid.

Románi sõnul ongi sündimuse järsku langust võimalik paljudes riikides jälgida – st 9 kuud pärast vaktsineerimise algust on see ära kukkunud. Muidugi, sel võib olla ka mõni teine põhjus, ent miks samal ajal toimunud massvaktsineerimine võimaliku põhjusena kõrvale jäetakse? “Me peaksime seda loomulikult uurima, aga praegu ei saa me selle kohta isegi küsimusi esitada. Nii et see on naeruväärne,” ütleb ta.

Rootsi ühiskonnas igal juhul sellest väga ei räägita ja Läkaruppropet’ga keegi dialoogi pidada ei taha. Selle asemel saadavad neid erinevad sildid. Román räägib, et jaanuaris, pärast seda, kui nad olid Stockholmis suure rahvusvahelise konverentsi korraldanud, kus pandeemiapoliitika ja vaktsiinidega seotud probleeme lahati, ütles üks poliitik nende kohta, et tegemist on venemeelsete vaktsiinivastastega. Ehk siis nendega polegi justkui midagi arutada. See on ilmselt paljudele tuttav silt ja taktika, mida võib argumentidega debateerimise asemel nii mõneski valdkonnas praegu kohata. Covidi ja vaktsiinidega seoses teeb selle absurdseks tõsiasi, et Venemaa ei käitunud oma nn pandeemia-poliitikat ellu viies teistest sugugi erinevalt – rakendati nii ostest vaktsiinisundi kui planeeriti vaktsiinipasside süsteemi, et tõkestada vaktsineerimata inimestele avalike teenuste kättesaadavust.

Seda, et peavoolule vastu rääkides võib ees oodata tühistamine, teab hästi ka immunoloog ja viroloogia teaduste doktor Ann-Cathrin Engwall. Ta räägib, et pidi hiljuti esinema teadusliku ettekandega, mis puudutas immunsüsteemi toimimist, mRNA vaktsiine ja nende võimalikke kõrvaltoimeid. Kuna ta on koroonaviiruse vastase massvaktsineerimise vajalikkuse tugevalt kahtluse alla seadnud, töötati tema ettekande toimumisele vastu, kusjuures vastutöötajaks oli kolleeg, kellega ta on varem koos teadusartikleid avaldanud. Engwall ütleb, et tema jaoks pole see tegelikult midagi uut, sest massilise vaktsineerimise vajalikkuse vastu astus ta ka 2009. aastal seagripi pandeemia ajal ja tema tühistamine on kestnud juba alates sellest. “See mõjutas mu karjääri,” ütleb ta, samal ajal käega üle kõri tõmmates.”See mõjutas paljusid asju ehk mul ei olnud nüüd enam ausalt öeldes midagi kaotada,” lisab ta.

Rasedatele ei tohi vaktsiini anda”

Seega tegeles Engwall pandeemia alguses peaasjalikult inimeste rahustamisega ja proovis oma vahenditega, st sotsiaalmeedias postitades, hirmufooni maha võtta. “Paljud inimesed tundsid, et neile ei jagata õiget infot, seega ma otsustasin, et ma pean seda tegema,” ütleb ta. Lühikese ajaga oli tal juba 15 000 jälgijat. Kuna ta on postitades olnud ettevaatlik, pole teda sotsiaalmeedias otseselt tsenseeritud. Küll aga on tema peale võimudele kaebusi esitatud, väidetega, justkui tema tegevus seaks inimeste elu ja tervist ohtu.

Immunoloogina ütleb Engwall, et massiline koroona vastu vaktsineerimine oli mittevajalik ja sellest võis päris alguses kasu olla vaid väga kõrges eas inimestele. Ta ei usu, et mRNA tehnoloogia praegusel kujul oleks üldse asjakohane tervete inimeste kaitsmiseks külmetusviiruste ja gripi puhul. Sellised vaktsiinid sisenevad rakku, mis hakakvad tootma ogavalku. Need rakud käivitavad immuunvastusena T-rakud, mis ogavalke tootvaid rakke ründavad, selgitab ta. See võib põhjustada koekahjustusi ja põletikke. Kuna vaktsiin läheb kehas laiali, võib selle mõju ulatus olla samuti lai – puudutada aju ja närvisüsteemi, munasarjasid ja spermatosoide, südant või maksa jne. See võib põhjustada probleeme, mis võivad välja lüüa ka hiljem. Ka räägitakse tema sõnul praegu palju vähijuhtumite arvu kasvust ning siingi võib olla seos samade vaktsiinidega “See kõik on midagi, mida peaks hindama enne ravimi sedavõrd paljudele inimestele manustamist,” ütleb Engwall.

Immunoloog ja viroloog dr. Ann-Cathrin Engwall aprilli lõpus Tallinna Tervisekonverentsil ettekannet pidamas. Tema sõnul antakse rasedatele vaktsiine vaid juhul, kui see on nende enda elu tõttu vältimatult vajalik. Foto: Urmas Roos.

Ta lisab, et laste ja rasedate vaktsineerimisele on ta enim vastu seisnud. “Kui mina immunoloogiat õppisin, räägiti meile, et rasedatele ei tohi kunagi vaktsiini anda, välja arvatud juhul, kui see on neile eluliselt vajalik. Ja põhjus on see, et see võib kahjustada loodet, võib esineda spontaanseid aborte, enneaegseid sünnitusi ja nii edasi,” selgitab ta. Koroonavaktsiinide puhul soovitati aga sellele risti vastupidiselt rasedatel end vaktsineerida, seejuures põhjendusega, et see kaitseb ka last.

Veel üks suur vale

Üks hullemaid valesid pandeemia jooksul on Engwalli hinnangul olnud aga väide, et samadest vaktsiinidest saadav immuunsus on läbipõdemisel tekkinud immuunsusest parem. Tegelikult on asi vastupidi ja kogu aeg nii olnud. Ka vaktsineerimine peale läbipõdemist pole vajalik ja mõjub organismile pigem kahjulikult, sest suureneb vaktsiini kõrvaltoimete oht, räägib ta. Seda, et eelnevast nakatumisest saadud immuunsus on tõhus ja vaktsineerimine pole vajalik, on näidanud mitmed uuringud. Nt üks 2021. aasta juunis avaldatud uuring näitas selgelt, et isikutel, kes olid varem SARS-CoV-2 põdenud, oli väga ebatõenäoline saada Covid-19 vaktsiinidest mingit kasu. Ka tänavu veebruaris Lancetis avaldatud uuring jõudis 19st riigist pärit 65 uuringu andmete läbitöötamisel järeldusele, et varasem läbipõdemine annab haiguse vastu tugeva immuunsuse.

Ka Engwall kinnitab, et avalikult neil teemadel debatti pidada, nagu see teaduse puhul käia võiks, pole praeguses atmosfääris võimalik. “Meile ei anta argumentide esitamiseks plarvormi, meid ignoreeritakse. Eriti puudutab see neid, kellel on ka vastav haridus. Kui kedagi esile tõstetakse, siis see on keegi, kellel on väga veidrad teooriad, mida on siis lihtne ümber lükata,” ütleb ta. Selline olukord toidab Engwalli sõnul enesetsensuuri ka teadlaste seas – nad ei räägi, sest kardavad oma positsioonist ja teadusprojektide rahastusest ilma jääda.

Román märgib sama ja ütleb, et suurem osa teadusrahast meditsiinis tuleb ravimifirmadelt ja see on nii olnud juba aastakümneid. Keegi ei tahagi ju hammustada kätt, mis teda toidab, ütleb ta.

Sama tõdeb ka Gilthorpe. Tema sõnul kehtib ka akadeemiliste ajakirjade puhul tänaseks tõdemus – kui sa kirjutad artikli, mis kehtivat narratiivi ei tunnista või sellele liiga tõsiseid vastuväiteid esitab, siis üldjuhul jääb see avaldamata. Ta toob ühe näite Ameerika Ühendriikidest – majandusteadlane, Michigani Ülikooli professor Mark Skidmore proovis välja selgitada vaktsiinikahjude ulatust ühiskonnas. Skidmore on ekpert küsitluste korraldamisel ja disainis ka selle uuringu läbiviimiseks küsitluse. Uuringus osales 2840 inimest, kellest 34% ütlesid, et teavad kedagi, kellel esines vaktsineerimise järgselt märkimisväärne terviseprobleem. 22% vastanutest ütles, et teavad kedagi, kelle vaktsineerimise järgne terviseprobleem oli tõsine. Küsitlusandmete põhjal arvutas ta välja, et vaktsiniist põhjustatud surmajuhtumite arv Ühendriikides võib ulatuda 278 000 inimeseni. Samal ajal räägib Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) 19 476-st surmajuhtumist.

Skidmore’i töö avaldati esialgu mainekas teadusajakirjas BMC Infectious Diseases, kuid võeti lõpuks sealt protestide tõttu tagasi. Gilthorpe’i sõnul võis see tööle isegi kasuks tulla, sest nii sai see rohkem tähelepanu. Nii et mõnikord võib püüdlik tsensuur ühiskonda ka aidata. Ehkki seda juhtub ilmselt harva.

Rootsi teadlased osalesid aprilli lõpus Tallinnas MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased korraldatud Covid-kriisis tehtud vigu analüüsinud konverentsil.

Vabaduste portaal on loodud ja toetatud inimeste poolt nagu Sina.
Liitu vabadused.ee toetajatega
Toetan
Telli järgmine artikkel oma e-posti aadressile

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Subscribe
Notify of
1 Kommentaar
Most Voted
Newest Oldest
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare

Kõik on õige, aga niikaua kui maailmas pole sõna- ja tegevusvabadust, ei muutu siin mitte miski!