Võimupartei on suunanud parlamenti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõu (NETS), millega kaob senine lapsevanemate selge tahteavalduse nõue laste vaktsineerimisel, kehtestatakse “vaikiva nõusoleku” reegel ja antakse kooli medõdedele voli vaktsineerida kõiki alaealisi, isegi lapsevanemate keeldumise korral. Lisaks kinnistatakse koroonakriisi-aegseid sunnimeetmeid kodanike ja ettevõtjate suhtes.
Võiks eeldada, et koroonakriisi valusad õppetunnid riiklike sunnimeetmete ebatõhususest ja kahjudest1 on pannud enamikke otsustajatest mõtlema ümber. Mitmed toonased piiranguteseadjad ongi vast mõistnud, et koolide ja asutuste sulgemised, vaktsiinisund ehk mittevaktsineeritute isoleerimine avalikust ruumist ja nende vallandamised, lausalised liikumispiirangud jms olid kahjulikud. Kuid NETSi eelnõuga tugevneb isikuvabaduste kärpimine ja riiklikku sunni suundumus, mis vabasse ühiskonda ei sobi.
Terved lapsed ei ole haigusega
Seadusmuudatus seab löögi alla nii lapsevanemad, koolide medõed kui lapsed.
Lapsevanemad, kes ei pea õigeks oma laste vaktsineerimist, peavad nüüdsest esitama kirjaliku keeldumise, kuid isegi sellest ei pruugi piisata. Eelnõu viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lõikele 4, mille alusel võiksid medõed isegi lapsevanemate keeldumisel pista süstla lapse õlavarde, kui ta on saadud nõusse.
Medõdedelt nõutakse jõulisemat koolilaste vaktsineerimist, sest neile antakse ju õigusi juurde ja etteantud statistilised näitajad tuleb täita. Tõenäoline on medõdedele ka finantsmotivaatorite rakendamine, et vaktsineerida mehaaniliselt võimalikult paljud, minnes mööda lapsevanemate otsustest.
Lapsed seatakse pinge alla õppekeskkonnas, mis peaks olema vaba meditsiinilisest survest. Sisuliselt õhutatakse valge kitliga medõdesid kiirkorras ja ebapiisava infoga keelitama lapsi vaktsineerimisele, samas teades, et lapsed pole küpsed oluliste terviseriskide ja pikaaegsete mõjude hindamiseks.
Eelnõu kohustab, VÕSile viidates, medõdesid hindama lapse “kaalutlusvõimelisust” ning selle tuvastamisel nõutakse lapse soovist lähtumist ja lapsevanemate otsuse eiramist. Groteskselt peavad NETSi autorid terveid koolilapsi haigeteks, kes peavad alluma ravile: “Kaalutlusvõime olemasolu saab kinnitada siis, kui laps mõistab oma haiguse olemust, talle avanevaid valikuid ja nende võimalikke tagajärgi ning on võimeline langetama otsuse, mis on kooskõlas üldlevinud väärtusarusaamadega.”2 VÕS §766 puudutab nimelt haigeid ehk patsiente, mistõttu ei ole see kohaldatav tervete laste vaktsineerimise puhul. See säte on eelkõige loodud eluohtlikeks juhtumiteks, näiteks, kui Jehoovatunnistajatest lapsevanemad pole päri päästma vereülekandega oma haige lapse elu.
Seega, eelnõuga vähendatakse lapsevanemate õigusi ja suurendatakse riiklikku sundi. See aga pole õigusriigile kohane.
Kolm õigusriigi põhimõtet
Õigusriigis peaks tervishoid lähtuma järgmistest tuumpõhimõtetest:
Esiteks, tervisealased otsused peavad olema rangelt vabatahtlikud ja põhjalikult kaalutletud, mitte survestatud. Eesti põhiseadus kannab seda mõtet üheselt, sealhulgas kehalise puutumatuse ja vanemliku hoole põhimõtted ning õigus tervise kaitsele. Mitte keegi ei saa võtta lapsevanemalt vastutust oma lapse tervise eest. Kas vaktsineerimistüsistuste ilmnemisel vastutab edaspidi medõde? Vaevalt küll – reaalne vastutus ja tagajärgede talumine jäävad ikkagi lapsevanema õlule, ka siis, kui tema soovi on võimu poolt eiratud. Tervise võib kaotada ühe otsusega, kuid seda tagasi tuua on võrreldamatult raskem või vahel isegi võimatu.
Teiseks, tervisega seonduv peab olema isikustatud, sest laste terviseseisundid ja eri ainete taluvus võivad olla väga erinevad. Ühe lauaga löömine viib vastassuunda. Õigusriigis tuleb kaitsta lapsevanemate teadlikku valikut, kes teavad kõige paremini oma lapse terviselugu ja saavad hinnata kasu-kahju suhet.
Kolmandaks, otsustajatel on kohustus hoiduda täiendava kahju tekitamisest. Lapsevanema keeldumise põhjuseks võib olla ka tugev reaktsioon eelnevatele vaktsineerimistele või vaktsiinitüsistus suguvõsas. Koroonakriisis tekitasid suurimat kahju võimukandjate lühinägelikud ja emotsionaalsed sunnimeetmed.3 Sellest tuleb õppida ja vigu mitte korrata.
Miks seda tehakse?
Suur enamik tervisetöötajaid teevad oma tööd suure südamega ja on pühendunud abivajajate aitamisele. Nad on sõlminud Hippokratese vande (“Kõigepealt ära tee kahju”) ja viivad seda ellu oma parima äranägemise järgi. Nad selgitavad patsientidele terviseotsustega seonduvat, samuti vaktsineerimise kasu ja riske. Nad näevad lastes erinevate vajaduste ja tervisenäitajatega indiviide, mitte vaid soovitud statistilist eesmärki. Enamik ei pea oma vandest tulenevalt õigeks suruda vaktsineerimist peale lastele ega lapsevanematele, vaid teavitatud nõusoleku põhimõttest lähtuvalt austavad isikute otsuseid ning igakülgset tagajärgede kaalumist.
Paraku on otsustajate sekka sattunud ka sääraseid tervisetöötajaid, kelle must-valget usku vaktsiinidesse saaks võrrelda omamoodi sektantlusega. Sellised “vaktsiinisektandid” soovivad lastele manustada üha rohkem vaktsiine ka siis, kui see tähendab möödaminemist sellega erinevatel põhjustel mittenõustuvatest lapsevanematest. Usutakse, et inimese loomulik immuunsüsteem on puudulik ning seda tuleb “käivitada” kohustuslike vaktsiinidega, mistõttu laste üha suuremat vaktsineeritust (juba on sihiks 95%) käsitletakse ainuvõimaliku lahendusena võitluses üksikute nakkuste vastu.
Kahjuks ei ole vaktsiinitüsistustega laste ja lapsevanemate läbielatu pannud neid “sektante” oma sunnimõtetest loobuma, neid ei pruugi võõrutada ka kaalukad uuringud ega mittenõustuvate ekspertide arvamus.
Uuringute ohusignaal
Tavatsetakse korrutada, et lastevaktsiinide ohutus ja kasu olevat selge. Seetõttu arvavad mõned, et nende kasutust tuleks ühiskonnale lausa peale suruda.
Paraku saadavad mitmed viimase dekaadi uuringud ohusignaali, mida tuleks võtta tõsiselt. Nendes on võrreldud vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud laste terviseandmeid pikema aja vältel. Sääraseid uuringuid on siiani veel vähe, sest farmaatsiahiidudel pole huvi neid rahastada.
Aastatel 2017-2020 viisid USA teadlased eesotsas Dr Lois Lameratoga läbi 18468 lapse (sündinud 2000-2016) Henry Fordi tervisesüsteemi andmete analüüsi, kellest ligi 2000 last ei olnud vaktsineeritud ja 16500 last olid saanud vähemalt ühe vaktsiinisüsti. Uuringuga tuvastati, et vaksineerimine tõi kaasa keskmiselt 2,5-kordse krooniliste haiguste esinemisvõimaluse, võrreldes mittevaktsineeritud lastega. See järeldus oli peamiselt seotud neuroloogiliste häirete (5,53-kordne tõenäosus), autoimmuunhaiguste (4,79-kordne), astma (4,25), nahahaiguste (3,03) ja ekseemidega (1,31).4 Sarnastele järeldustele on jõutud veel kümmekonnas läbiviidud uuringus, näiteks USA kolme terviseasutuse meditsiiniandmete 2020. a. analüüsis, milles tuvastati kõrgem astma, kõrvapõletike ja arengupeetuse esinemissagedus vaktsineeritud laste seas.5 Samuti USA 2017. a. koduõppel olevate laste uuringus, milles tuvastati vaktsineeritute seas suurem neuroloogiliste arenguhäirete, kopsupõletike ja allergiate sagedus.6
Sääraseid objektiivseid uuringuid peaks tekkima rohkem ja riigid peaksid neid ise rahastama. Kuid ka eelnimetatud andmed võiksid anda piisava aluse, et pühkida ühiskonnast soov otsese või kaudse vaktsiinisunduse või laste vaktsineerimisele survestamise järele.
Kokkuvõtvalt,
iga täisealine peab saama survevabalt otsustada, kas ta soovib mingeid meditsiinilisi tooteid tarbida. Laste puhul on otsustav lapsevanemate valik ja vastutus. Seejuures peab olema tagatud piisav teave ja kasu-kahju igakülgne kaalutlus. Euroopaliku õigusruumi osa ei saa olla otsene ega kaudne terviseotsustele sundimine. Austus lapsevanemate vastutuse ja igakülgse teadliku valiku vastu peab muutuma ühiskonnas veelgi sisulisemaks, mitte vastupidi.
Kahetsusväärselt vähendab NETS’i eelnõu lapsevanemate vastutust ja laste heaolu ning muudab Eestit haigemaks. Koroonaaegsete sunnimeetmete kinnistamine ei ole tõenduspõhine ega tõhus tõrjepoliitika.
Artikli avaldas esimesena Postimees 06.05.2026.
- Herby, et al. (2024): “Were COVID-19 lockdowns worth it? A meta-analysis”: https://link.springer.com/article/10.1007/s11127-024-01216-7 ↩︎
- NETS eelnõu seletuskiri, lk 34 ↩︎
- A.Chauduri (2022): “The collateral damages of lockdown policies: A review of the “The Great Covid Panic” by Paul Frijters, Gigi Foster and Michael Baker”: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8890786/ ↩︎
- Oller, et al. (2025): A Peer-Review of the Vaccinated vs. Unvaccinated Study Discussed at the Senate Hearing on September 9, 2025, DOI: https://doi.org/10.56098/vse7qq65 ↩︎
- Brian S Hooker, Neil Z Miller (2020): https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7268563/ ↩︎
- Mawson, et al. (2017): https://www.researchgate.net/publication/317086531/ ↩︎
Düstoopia nimega Eesti “vabariik” võimaldab kõiki sigadusi.
Need medtöötajad teevad sellist sundvaktsineerimist lihtsalt raha nimel! Nad tuleks lihtsalt maha lasta!