Nelja ajakirjaniku kohtumenetlus algas juba aasta tagasi ja aprillis määras kohus neile viie ja poole aasta pikkuse vanglakaristust. Ajakirjanikke süüdistati ekstreemsuses ja äärmusorganisatsiooni liikmesuses, kirjutab Deuche Welle. Kõnealune organisatsioon oli opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi asutatud korruptsioonivastase võitluse fond, mille Venemaa võimud 2021. aastal äärmuslikuks nimetasid ja keelustasid.
Kõik neli süüdistatavat – Antonina Favorskaja, Artjom Kriger, Konstantin Gabov ja Sergei Karelin – eitasid süüdistusi ja kinnitasid, et nad ei töötanud sihtasutuse heaks. Nende sõnul süüdistati neid üksnes nende ajakirjanikutöö eest. Kõigest hoolimata mõisteti nad avalikkusele suletud kohtumenetluses süüdi “äärmuslikus kogukonnas osalemise” eest. Venemaa inimõiguslased on ajakirjanikud liigitanud poliitvangideks.
Esimesena arreteeriti märtsis 2024 Antonina Favorskaja (Kravtsova, 35), kes töötas Moskva sõltumatu uudisteagentuuri Sota Vision heaks, mis kajastab peamiselt inimõiguste rikkumisi, proteste ja poliitilisi kohtuprotsesse. Varem oli naine filmi- ja teatrinäitleja ning kohtufotograafina asus tööle pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Ta kajastas poliitvangide, sealhulgas Aleksei Navalnõi kuulamisi. Favorskaja oli arvatavasti viimane ajakirjanik, kel õnnestus pildistada tuntud opositsiooniliidit vahetult enne tema surma. Favorskaja on Venemaa tsensuuri kohta öelnud: „Minu käed on seotud ja suu kinni õmmeldud.“
Artjom Kriger (24) arreteeriti juunis 2024. Ka tema töötas uudisteagentuuris Sota Vision ning kajastas palju poliitilisi kohtuprotsesse ja proteste. Enne kinnise kohtuprotsessi algust kutsus Kriger venelasi, kes kardavad oma vabaduse pärast, üles riigist lahkuma: „Meie pealt näete, et see pole nali, igaüht võib süüdistada milles iganes.“
Vaid kuu pärast Favorskajat arreteeriti ajakirjanikud Konstantiv Gabov (38) ja Sergei Karelin (42). Mõlemad olid töötanud välismeediaagentuurides, sh DW videokorrespondentidena, ning neid süüdistati Navalnõi sotsiaalmeediakanalite jaoks foto- ja videomaterjalide loomises ehk osaluses ekstremistlikus rühmituses.
Meedia andmetel on Venemaal vahistatud üha rohkem ajakirjanikke pärast sõja algust Ukrainas. Andrei Sahharovi inimõiguste keskuse direktor Sergei Lukševski on öelnud: „Sõltumatu ajakirjandus on Venemaal tegelikult absoluutselt keelatud. Kõik tõeliselt sõltumatud meediakanalid peavad töötama välismaalt.“ Ta selgitas, et ekstremismi süüdistuse võib esitada üksikiskute vastu mistahes seose või kontakti eest Navalnõi meeskonnaga. Kusjuures sellised süüdistused ei piirdu üksnes ajakirjanikega. Näiteks alles jaanuaris mõisteti samade süüdistustega „äärmusliku tegevuse“ eest viieks ja pooleks aastaks vangi kolm Navalnõi endist advokaati.
