VIDEO. Interjvuu. Rain Lõhmus: ei ole saladus, et kliimapoliitikat üritatakse teostada läbi pankade
Tuulikutest: “Tahetakse ennekõike keskaegsete vahenditega energiat toota.”
“Ma aastal 2005 ehitasin tolleaegse Baltikumi suurima tuulepargi sinna Klaipeda kõrvale ja käisin mööda konverentse, rääkisin tähtsa näoga, kuidas me valgustame ära 80 000 inimesega linna. Tol korral ma seda tõeliselt uskusin, aga hiljem hakkasin mõtlema, et valetasin,” räägib ettevõtja ja investor Rain Lõhmus. “Jah, see vastas sellel hetkel tõele, kui tuul täie võimsusega puhus, aga enamik aega seda ei juhtunud,” lisab ta.
Lõhmuse sõnul on tänane tuuleveskite arendamisele suunatud energiapoliitika liiga lihtsustatud. “Tahetakse ennekõike keskaegsete vahenditega seda energiat toota, mis iseenesest pole midagi, ainult et see on kallis,” märgib Lõhmus ja lisab, et energeetika probleeme saab lahendada siiski tehnoloogiat arendades.
Kliimapöördega seotud küsimuste kõrval analüüsib Lõhmus vabadused.ee-le antud pikemas intervjuus nii riigi rolli suurenemist majanduses kui isikuvabaduste olukorda. Muu hulgas tuleb juttu riigi tegutsemisest koroonakriisis, ajakirjanduse ning poliitikute rollist jätkuvate kriiside tekkimisel ja püsimisel, sõnavabaduse seisust, bürokraatia kasvust, pankuri “hullusärgist” jm. Kuulaja-vaataja saab teada ka seda, miks Lõhmus end – läbi huumori – valitsuse salaagendiks nimetada võiks ja kuidas haakuvad omavahel siseminister Lauri Läänemetsa mõttekäigud turumajanduse lõppemisest ning kunagisel Ida-Saksamaal toodetud automark Trabant.
Seotud artiklid
8. jaan. 2024
VIDEO. Heldur Meerits kliimahirmust: maailmalõpu stsenaariumite uskumise asemel võiksime kohaneda
10. juuni 2024
VIDEO. Intervjuu. Professor Alar Konist: kas peaksime energeetikas ühest äärmusest teise liikuma?
12. veebr. 2024
Saate lõpus kõlama jäänud tehnilise progressi pidevasse jätkumisse suhtuksin skeptiliselt.
Üks hiljutine uuring ütleb, et lapsi sünnib 1-he naise kohta:
Soomes 1,32
Eestis 1,41
Poolas 1,29
Saksamaal 1,46
Jne, (panen pildina juurde vastava euroopa kaardi)
Kui nii edasi läheb siis tekib küsimus, et kes tehnoloogiaid lõpuks edasi arendavad? Kui palju on üldse tehnoloogilistele uuendustele tarbijaid?
Tehnoloogia on meid tänasesse probleemiderägastikku toonud. Iga probleemi lahendamisega on tekkinud mitu uut probleemi juurde. Tulemusena oleme oma maapalli totaalselt reostanud. Ainuke jätkusuutlik variant on tehnoloogiast loobumine, mitte vastupidi. Samuti peame lõpuks aru saama, et lõputu kasv ei ole lihtsalt võimalik. Saate alguses toob RL välja EL toetuste najal ehitatud asjade hilisema hoolduse ja uuendamise vajaduse. Täpselt sama kehtib ka elektri tootmise, salvestusseadmete, IT, AI lahenduste jne. kohta. Sealjuures lüheneb seadmete kasutusaeg pidevalt, s.t. ressursivajadus üha suureneb.
Täpselt!
Kui filosoofiliselt võtta siis inimesed on tehnoloogia valmistamisega geneetiliselt kohastunud ja aja jooksul arenenud “tehnoloogia-rahvaks”. Tehnoloogia on ju nii kalavõrk kui ka hobuader.
Paratamatult tahab inimene tehnoloogiat valmistades teha midagi uut ja midagi paremini. Paratamatult tekivad selle käigus ka tehnoloogia arendamise vale-suundumused.
Kuid kui riik hakkab tehnoloogia arendamise vale-suundumustele peale maksma ja neid kunstlikult elus hoidma, siis lähevad asjad halvasti.
Praeguses olukorras peaksid need tehnoloogia-rahvaste juhid hoopis oma rahvastiku elus hoidmisega tegelema. Kõik muu on teisejärguline.
Jällegi nauditav vestlussaade, tänan. Hea, et on vabasid ja korrumpeerumata arvamusliidreid/tegelasi. Selliste inimeste puhul tuleb lootus tagasi. Repliigid stiilis, et “ma pole kuskil allkirja andnud, et ma seda öelda ei või” või “mul ükspuha, mida teised minust arvavad” on haruldased.
Mul juba ammugi see mõte, et video või pildi tõelisuses ei saa kindel olla. Teatavasti on paljud laiatarbelised tehnoloogilised rakendused olnud ammugi kasutuses valitsusel/sõjaväel (U, S & A), pole ime, et ka AI. Et siis paarkümmend aastat juba võib olla mida iganes telekast näidatud.
Küll ma lisaks ühele arvamusele, et justkui eestlased ei ole läbi aegade olnud väga religioossed, et on mitteusklikud paganad. Võetakse ikka religioon vastu küll ja usutakse ikka, pagand olid ka usklikud, lihtsalt teine usk, ja tänapäeva massiinimene on ka usklik – telekausklik (ekraaniusklik). Kui varem käidi igal pühapäeval kirikus, siis nüüd käiakse isegi igal õhtul kui telku lahti tehakse.
Saates mainitud AI 6-näpulisuse kohta on internetis ka meem olemas.
Aitäh sisuka kommentaari eest! Neid moodsaid usuvoole on meil tõesti küllaga ja ma ise vähemalt mõistsingi seda saatekülalise mõttekäiku nii, et usuleiguses meid süüdistada tegelikult ei saa – nt klimatism, teaduseism jms, seda küll otse mainimata. Ma küll ei taha nüüd sõnu suhu panna teistele ja peegeldan seda, kuidas mulle tundus.