VIDEO. Intervjuu. Professor Alar Konist: kas peaksime energeetikas ühest äärmusest teise liikuma?
Ka elektrituulikute suuremahuline rajamine nõuab palju maapõueressursse.
“Kuidas on kõige lihtsam keskkonnaeesmärke ja kliimaeesmärke täita?” küsib Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist. “Siis, kui me mitte midagi ei tee,” vastab ta ja selgitab, et mõtleb seda sõna otseses mõttes. “Siis ei ole siin ka elu. Ehk kui me tahame siin elada, siis meil on vaja ka ettevõtteid, tööstust. On vaja, et tuli toas põleks, et ruum oleks kas soe või jahe ja kõik need muud eluks vajalikud tingimused,” märgib ta. Kuidas seda tagada ehk kuskohast tuleb tulevikus meile eluks vajaminev energia? Kas meil on tõepoolest võimalik oma vajadused katta päikese ja tuule abil? Või muudab see meie elektri vastupidiselt lubatule hoopis kallimaks? Ja miks ei tohiks põlevkivi veel maha kanda? Neile ja teistele suurtele küsimustele otsimegi koos professor Konistiga saates vastuseid.
Kui me co2 kõik kinni püüaksime, lakkaks kogu elutegevus. Kogu loodus vajab seda. Tuleks lõpetada see totter jutt.
Paneks juurde veel elektriautode temaatikat.
Järgnev tekst on ühes teises eestikeelses kommentaariumis juba olnud, kuid see sobiks üle korrata ka siin. Algupärane variant pärineb ühest aasia kommentaariumist, kuid see ei vähenda järgneva jutu argumenteeritust.
ELEKTRIAUTO versus SURUÕHUAUTO
Veel 10 aastat tagasi sõitis suruõhuauto ühe baloonitäitega sama pika vahemaa kui elektriauto ühe akutäitega. Nüüd on elektriautosid pisut edasi arendatud.
Kuid edasi arendada saaks ka suruõhuautosid – ikka saaks teha pisut tugevamaid suruõhuballoone ja pisut ökonoomsemaid suruõhumootoreid. Suruõhuauto suudaks ka praegu elektriautoga võistelda.
Kas keegi teab miks hakati maailmas arendama just elektriautot?
Vastus:
Suruõhu-tehnoloogia on liiga lihtne ja liiga odav. Rikkamate riikide autotootjad kartsid, et selle tulemusena võib suruõhuautode tootmine kergesti rikastest riikidest üle liikuda vaesematesse riikidesse. See aga tähendanuks tugevat konkurentsi rikaste riikide autotootjatele.
Akusid elektriautodele oleks raske toota nii palju, et nendega saaks sõita kogu Aasia ja Aafrika – selleks tuleks liiga palju kaevandada, liiga palju oleks keerukaid materjalide ümbertöötlemise-protsesse (sellega saastaks ka palju loodust).
Suruõhu-balloone oleks võimalik toota kogu Aasia ja Aafrika autodele – selleks tuleks hoopis vähem kaevandada, vähem oleks ka materjalide ümbertöötlemise-protsesse (sellega säästaks ka loodust).
Seega:
Tegelik loodushoid ei huvitanud kedagi. Rikkamate riikide autotootjad olid huvitatud sellest, et auto koosneks piisavalt kallistest komponentidest (selleks, et ära hoida autotootmise konkurentsi vaesematest riikidest).
Nüüd, kus Hiina on jõukust kogunud, nõustub ka Hiina sellise äri-loogikaga ja on asunud samuti elektriautosid arendama/tootma.
Suruõhu-auto kohta saab infot kui googeldada: Tata OneCAT