Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ametivõimud on repressioonide teostamiseks pikka aega kasutanud karistusseadustikku ja muid seaduseid, mille sõnastus on piisavalt ebamäärane ja laialt tõlgendatav. Need sätted kriminaliseerivad tegusid, mis „rikuvad riigi huve” ja selle eest võib karistada kuni seitsmeaastase vangistusega, kirjutab Human Rights Watch. Eesmärk on vaigistada neid, kes kasutavad rahumeelseid vahendeid, sh sotsiaalmeediat, et tõstatada olulisi ühiskondlikke küsimusi, sh usuvabadus, maaõigused, põlisrahvaste õigused ning võimude korruptsioon. Populaarse turismiriigi üha suuremad repressioonid tavakodanike vastu on esilagu veel vähe teada, kuid aina tõsisem ja süvenev suundumus.
Varem mõisteti “riigi huvide rikkumise” tõttu süüdi peamiselt blogijaid või inimõiguste aktiviste. Ehk iskuid, keda valitsus soovis vaikima sundida, kuid keda ei peetud ohuks Vietnami Kommunistliku Partei võimumonopoli jaoks. Nüüd ilmneb aga kohtudokumentidest ja meediakajastustest, et ametivõimud on karistusseadustiku kohaldamisala ulatuslikult laiendanud. Peale inimõiguslaste ja demokraatia dissidentide (kellest enamik on praegu vanglas) hõlmab see nüüd kõiki, kes julgevad kritiseerida riiki või kommunistliku parteid ja valitsusametnikke. Neid ähvardab arreteerimine ja karm vanglakaristus isegi siis, kui on kritiseerinud madala ametikoha ametnikku, kusjuures selleks ei pea olema tegemist tuntud aktivisti ega avalikkuses silma paistnud isikuga. Nii on aastatel 2018–2025 säärase süüdistusega karm vanglakaristus määratud 124 inimesele, võrreldes eelenud perioodi 2011.–2017. aastatega, mil nn riigi huvide rikkumise eest mõisteti süüdi “vaid” 28 inimest.
Viimastel aastatel on „riigi huvide rikkumise” süüdistus ja karistus tabanud näiteks advokaati ja kommunisliku partei liiget Tran Dinh Trieni, kes avaldas sotsiaalmeedias muret ülemkohtu esimehe tegevuse suhtes. 2025. aasta jaanuaris määras Hanoi kohus talle kolm aastat vangistust. Ha Tinhi provintsi kohus aga määras 2024. aasta märtsis kaheks aastaks ja kuueks kuuks vanglasse Hoang Van Luani. Viimane oli ühinenud maaõiguste petitsiooni ja aktivistidega, et nõuda kohalikult omavalitsuselt piisavat hüvitist arendusprojekti jaoks konfiskeeritud maa eest. Khmeerist autojuhile Danh Minh Quangile mõistis Soc Trangi provintsi kohus 2024. aastal aga kolm aastat ja kuus kuud vangistust selle eest, et oli sotsiaalmeedias kurtnud pere diskrimineerimise üle ja propageerinud põlisrahvaste tunnustamist.
Ede rahvusest Nay Y Blang peab 2024. aasta jaanuarist Phu Yeni provintsi kohtuotsuse alusel neli aastat ja kuus kuud vangis veetma, sest oli osalenud usurühmades, mida valitsus polnud heaks kiitnud, ja propageerinud usuvabadust. Aga Dao Ba Cuong sai Phu Yeni provintsi kohtult kaks aastat vangistust, sest tema poeg oli 2022. aastal politsei vahi all surnud ja mees püüdis juhtumile tähelepanu osutada, avaldades kodus meelt. Veelgi kurioossem on aga õmblejanna Vu Thi Kim Hoangi juhtum, kus naisele määrati kaks aastat ja kuus kuud vangistust elukaaslase majutamise eest. Nimelt lubas naine elukaaslasel oma majas elada ja kasutada naise sülearvutit. Naise arvutis kasutas mees aga sotsiaalmeediat, et arutada poliitküsimusi. Mehele määras kohus neli aastat vangistust. Endist politseinikku Le Chi Thanhi, kes oli sotsiaalmeedias süüdistanud korruptsioonis oma ülemust ja kommunistliku partei ametnikku, tabas 2022. aastal kolmeaastane vanglakaristus.
Inimõiguste organisatsioonide hinnangul kuritarvitavad Vietnami ametivõimud karistusseadustiku sätteid ja inimesi mõistetakse süüdi juhtumites, mis tegelikult ei kujuta ohtu „riigi huvidele”. Leitakse, et Vietnam rikub kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisi kohustusi, mis hõlmavad sõna-, ühinemis- ja usuvabaduse, rahumeelse kogunemise ja õiglase kohtumenetluse õigust.
