Vihakõneseadus Ühendkuningriigis: politsei uurib ajakirjaniku sotsiaalmeediapostitust

Pearsoni sõnutsi süüdistatakse teda nn mittekriminaalses vihaõhutamise juhtumis, millest ta sai teada mõni nädal tagasi, kui ühel pühapäevahommikul tulid teda sellest tema koduukse taha teavitama kaks politseinikku. Teda teavitati, et tema vastu on algatatud uurimine ühe aastataguse postituse eest sotsiaalmeediaplatvormil X, millega ta väidetavalt õhutas rassilist viha, kuid milline see konkreetne postitus oli, politseinik enda sõnul öelda ei tohtinud. Ka ei avaldanud ametnikud ajakirjanikule süüdistajat, kuid rõhutasid, et tegemist on ohvri, mitte süüdistajaga. Ajakirjanik ise arvab, et põhjuseks on postitusted, mida ta mullu X-is avaldas Iisraeli ja Londonis toimunud Palestiina toetusprotestide kohta, kirjutab The Telegraph. 

Essexi politsei teatel on uurimine algatatud 1986. aasta avaliku korra seaduse alusel, hiljem sotsiaalmeediast eemaldatud postituse tõttu, mis väidetavalt võis tekitada või pidi tekitama rassiviha. Seejuures politsei väidab, et juhtumit käsitletakse siiski pigem kriminaalasja kui mittekriminaalse vihajuhtumina. 

Samal ajal on juba mitu aastat tõsise kriitika all olnud Suurbritannia politsei vihajuhtumite uurimise juhised. Juba 2022. aastal oli politsei 5 aasta kohta registreerinud 120 000 säärast juhtumit. Sõnavabaduse eest seisjad leiavad, selmet sirvida sotsiaalmeediat ja otsida sealt vihasena tunduvaid postitusi, mille eest kedagi süüdistada, peaksid ametivõimud tegelema pigem päris kuritegudega. Mõttekuritegude registrisse kandmist ja sotsiaalmeedias postituste tagaajamist peetakse tõsiseks politseitöö nihkeks, mis ei anna midagi tõsistele rassismi- jms süüdistustele. Sellest, kuidas Suurbritannias koheldakse “mõttekuritegusid” üha tõsisemalt, oleme Vabaduste portaalis kirjutanud varemgi (siin ja siin).

Eelmisel aastal muutis tollane siseminister Suella Braverman mittekriminaalsete vihakuritegude juhiseid pärast seda, kui kohus oli tõdenud, et vihajuhtumite käsitlus ohustab sõnavabadust. Uute juhiste järgi peab politsei registreerima vihajuhtumeid vaid siis, kui juhtum on selgelt ja tahtlikult vaenulik ning kui sellega võib kaasneda kriminaalse tegevuse eskalatsioon. Kindlasti ei peaks aluseks olema üksnes see, et keegi on solvunud. Eesmärk oli kaitsta inimeste sõnavabaduse põhiõigust ja isikuandmeid. Kuid hoolimata leebematest reeglitest on Inglismaal ja Walesis registreeritud 2023. aastal 11 643 ja 2024. aasta juuniks 11 690 vihajuhtumit.

Nüüd on aga konservatiivide asemel võimul leiboristid ja peaminister Keir Starmeri juhitud valitsus plaanib eelmise aasta muudatused tühistada ning taastada nõude, et ka mittekuritegelikud vihajuhtumid peab registreerima.

Lisaks on Starmeri valitsus sotsiaalmeedias postituste tegemise eest hakanud inimesi ka reaalselt vangi panema. Sellise jõulise reaktsiooni põhjustasid suvised immigratsioonivastased protestid, mis kasvasid kohati üle ka rahutusteks. Mäletatavasti algasid protestid pärast seda, kui Rwanda päritolu, kuid Walesis sündinud tol hetkel 17-aastane Axel Rudakubana mõrvas ühes Southporti linna laste tantsutunnis kolm tüdrukut, 6-, 7- ja 9-aastased, ning pussitas teisi osalisi, kellest mitmed raskete vigastustega haiglasse toimetati. Võimud vastasid protestidele jõuliselt mitte ainult tänavatel, vaid ka sotsiaalmeediat kammides ning asusid immigrantide vastu oma pettumust ja viha kurjade postitustega välja elanud inimesi arreteerima ja kohtu alla andma. Ka kohtud tegutsesid selles küsimuses ülimalt kiiresti, määrates ebasobivates postitustes süüdistatuile reaalseid aastatepikkusi vanglakaristusi. Oleme sellest lähemalt kirjutanud siin.