Venemaa vanusekontrolli seadusega seotaks juurdepääs täiskasvanutele mõeldud või „potentsiaalselt kahjulikule” sisule otseselt riigi isikutunnistusega, kaotades igasuguse veebianonüümsuse. Sellega ei piirata enam vaid juurdepääsu teatud sisule, vaid nõuaks kõigilt kodanikelt riigi süsteemide kaudu identiteedi autentimist. Seda iga kord, kui nad vaatavad midagi, mille riik on liigitanud täiskasvanute sisuks, kirjutab Reclaim The Net.
Vanusekontrolli plaani reklaamitakse kui vajadust kaitsta alaealisi ohtliku materjali eest. Täpselt nagu sääraseid süsteeme ja vahendeid reklaamitakse mujalgi maailmas, sh Euroopas, Austraalias, USA-s ja Suurbritannias. Kusjuures Venemaale paistab suundumus olevat jõudnud hoopis viimaste seas.
Samas on Venemaa kavandatud meetme ulatus märkmisväärselt lai ja erineb teiste maailma riikide sarnastest plaanidest selle poolest, et Venemaa mudel tugineks tsentraliseeritud, riiklikult hallatavatele biomeetrilistele andmebaasidele. Nimelt on ettepaneku keskmes peale “ohtliku sisu” nimekirja, mis Venemaa puhul tundub siiski olevat pigem alles algus, veel ka Gosuslugi digiteenuste portaal. Viimane toimib juba praegu Venemaa riikliku kontrolli peamise liidesena. See süsteem on ühendatud ühtse identifitseerimis- ja autentimissüsteemi ning riikliku biomeetriasüsteemiga. Neid mõlemaid kontrollib valitsus ja nende abil peaks väidetavalt saama isiku vanust kontrollida ilma, et isik peaks passi andmeid kolmandatele osapooltele edastama. Teisisõnu tähendaks sääraste riigi süsteemide sellisel moel kasutuselevõtt, et riik muutub universaalseks kodanike ja interneti vahendajaks.
Digiõiguste eest seisvate õigusekspertide sõnutsi on algatus järjekordne jätk kaua aega kestnud suundumusele. Juba 2012. aastast, mil Venemaa asus alaealiste kaitsmise ettekäändel kujundama veebitsensuuri põhimõtteid, on iga uus määrus vähendanud isikute privaatsust ja suurendanud valitsuse pilku igapäeva digielus. Nüüdne ettepanek sobitub kenasti Moskva laiemasse digitaalse suveräänsuse strateegiasse. Seda riigis, kus tsensuur on niikuinii maailma üks rangemaid ja inimõiguste olukord niigi kasin ning tõenäolised tagajärjed selle võrra veelgi karmimad. Eriti kui arvestada, et TechRadari andmetel on nn ohtliku sisu nimekirjas peale pornograafia ja vägivaldsete või roppude videote ka „antisotsiaalse käitumise propaganda”. Lähtudes USA välisministeeriumi aruandest, siis antisotsiaalseks võivad küllap olla nii sümbolid kui ka väidetav lugupidamatus riigi, võimude, avalikkuse, lipu või põhiseaduse vastu, aga ilmselt ka ebatraditsiooniliseks liigitatud suhted ja narkootikumid.
“Venemaa internetikasutajad kaotavad anonüümsuse kolme, maksimaalselt viie aasta vältel.”
TechRadari sõnutsi väitis Riigiduuma infopoliitika komitee aseesimees Andrei Svintsov, et “Venemaa internetikasutajad kaotavad anonüümsuse kolme, maksimaalselt viie aasta vältel.” Saadiku sõnutsi peavad kõik kasutajad end registreerima ja tõendama oma vanust igal sammul. See nägemus on kooskõlas juunis heaks kiidetud teise projektiga, millega arendatakse riiklikku superrakendust, mis integreerib digi-ID, valitsusteenused ja maksesüsteemid ning võimaldab kasutajatel oma vanust kinnitada ka kaupluses. Viimane muideks on digi-ID reklaamlause väga paljudes riikides, k.a nt Šveitsis. Igal juhul paistab Venemaa superrakendus olevat mõneti sarnane nende superandmebaaside algatustega, mida teiste hulgas Eestiski on veeretatud ja ka näiteks Mehhikos.
Venemaa superrakendus aga looks riikliku registri, milles isikuandmed on seotud isiku eraelulise veebikäitumisega. See omakorda annab riigile põhjaliku ülevaate isiku tarbimisharjumustest jpm-st.
Olen kindel et mitte ainult Venemaa ei plaani vaid ka kõik ülejäänud. Küsimus on vaid selles kuidas seda inimestele serveerida ja täide viia.