Miljardär Michael Bloomberg teatas, et tema fond rahastab ÜRO kliimaagentuuri USA asemel, sest president Donald Trump otsustas taas kord Pariisi lepingust välja astuda. Bloombergi eesmärk on tagada, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) on täielikult rahastatud ka siis, kui USA sellesse enam ei panusta, kirjutab France 24.
President Trump taganes Pariisi kokkuleppest juba oma esimesel ametiajal 2017. aastal, kuid president Biden otsustas kiiresti kokkuleppesse tagasi astuda. Pariisi kokkulepe on sõlmitud 2015. aasta detsembris ÜRO kliimakonverentsil ja see on eesmärgiks seadnud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise. Leppe loogika kohaselt peaks nii saama kliimakriisi vältida ja piirata globaalse keskmise temperatuuri tõusu. Tollal lubas Bloomberg astuda USA asemele ning panustada ÜRO kliimapöördesse 15 miljonit dollarit (u 14 miljonit eurot). Ühtlasi käivitas miljardär algatuse „America’s Pledge“, et jälgida USA mitteriiklike kliimakohustuste täitmist ja sellest aru anda. Algatuse eesmärk oli anda maailmale teada USA edusammudest nii, nagu seda oleks tehtud siis, kui riik oleks ikka veel pühendunud Pariisi kokkuleppe osaline.
Nüüd on president Trump eelmise ametiaja otsust korranud, täitnud oma lubadused muuta riigi kliimaprogramme ja taganenud Pariisi lepingust uuesti. Eelmise korraga samu samme kordab ka ÜRO kliimaeesmärkide ja -lahenduste erisaadik Bloomberg ning on tõtanud kliimapööret toetama, lubades katta USA osa ÜRO kliimaagentuuri eelarvest ning tagada aruandluse. Ameerika Ühendriigid annavad tavaliselt 22% ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eelarvest, kusjuures asutuse tegevuskulud aastateks 2024–2025 on prognooside järgi 88,4 miljonit eurot (96,5 miljonit dollarit).
Samal ajal, mil Trump ja USA tulevane energeetikaminister Chris Wright kliimapoliitikale järsult pidurit tõmbavad ning USA suurpangad järgemööda kliimaaktivismi kahandavad, jätkab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kliimakriisi trummi tagumist ja leiab, et kliimamuutus on endiselt maailma kõige olulisem probleem ja seetõttu tuleb süsinikunulli poole veelgi hoogsamalt liikuda. Kusjuures seda hoolimata asjaolust, et siinseid ettevõtteid ähvardab kliimanõuete tõttu üha enam pankrot ning nii mõnigi Euroopa Liidu riigi juhtpoliitik on kliimapööret ja liidu regulatsioone kritiseeriunud.
