Brasiilia laste ja noorde digitaalse seaduse (Estatuto da Criança e do Adolescente Digital) kohustab paljusid tehnoloogiaettevõtteid täitma hulka nõudeid. Hõlmatud võivad olla nii rakendused, operatsioonisüsteemid, rakendusepoed, videomängud kui ka sotsiaalmeediaplatvormid. Muu hulgas on nõutud, et platvormid peavad looma usaldusväärsed mehhanismid, millega kontrollida kasutajate vanust, kirjutab Reclaim The Net. Nõuete rikkumise korral ähvardab platvormi trahv kuni 50 miljonit Brasiilia reaali (u 8,34 miljonit eurot) või 10% tuludest Brasiilias.
„Brasiilia on esimese Ladina-Ameerika riigina astunud sammu edasi ja on vastu võtnud spetsiaalse seaduse, kaitsmaks laste privaatsust ja ohutust veebis,“ kõlab ametlik seisukoht.
Brasiilias tegutsevad veebiplatvormid peavad nüüd kindlaks tegema, kui vanad on selle kasutajad ja vanuse alusel piirama kasutaja nähtavat sisu. Sotsiaalvõrgustikele ei ole selge sõnaga kehtestatud vanusekontrolli kohustust, kuid “sobivad” sisureeglid kohalduvad neilegi ja nooremate kui 16-aastaste kontod peavad olema seotud vanema või eestkostja kontoga. Videomängude platvormid peavad alaealiste jaoks keelama saagikastid (loot boxes) ja nõudma vanemate nõusolekut kasutajatevahelistele vestlustele. Enam kui miljoni alaealise kasutajaga teenusepakkujad peavad avaldama poolaasta aruandeid ning välismaa ettevõtetel peab Brasiilias olema seaduslik esindaja, kellel on õigus vastu võtta teateid ja kohtumääruseid.
Vanusekontrolli lubatud meetoditena sätestab seadus riikliku isikutunnistuse, näoskäneeringu, käitumisanalüüsi ehk kuidas kasutaja kirjutab ja millel klõpsab, aga ka haridustee. Kõik need meetodid koguvad kasutaja isiklikku teavet ja loovad andmebaase. Kasutaja enda deklareeritav vanuse valikukast „olen vanem kui 18-aastane“ on selgelt keelatud.

Samas sätestab seadus, et minigil juhul ei tohi kehtestada, lubada ega rakendada üldist või valimatut jälgimist. See nõue on aga vastuolus lubatud, nn usaldusväärsete vanusekontrolli meetoditega. Ühelt poolt ei tohi valimatult jälgida, aga teiselt poolt eeldavad lubatud kontrollimeetmed just nimelt andmete valimatut kogumist ja jälgimist. Heaks kiidetud meetodite nimekirjas pole moodust, mis ei vajaks tohutut hulka andmeid ja suuri andmekogusid.
Laste ja noorte digitaalne seadus kehtib igale infotehnoloogia tootele või teenusele, mis on mõeldud alaealistele või millele alaealised tõenäoliselt juurde pääsevad. Reguleerimisala on tahtlikult lai. Märkimist väärib, et jaanuaris pikendas Brasiilia 37 tehnoloogiaettevõtte rakendusaruande esitamise tähtaega. Selles nimekirjas on ootuspärased tegijad, nt Amazon, Apple, Discord, Google, Meta, TikTok ja Valve, kuid leidub ka ootamatuid, nt Canonical, mis toodab Linux Ubuntut. Viimane ei ole sotsiaalmeediaplatvorm ega ole ka mõeldud lastele, vaid seda kasutavad peamiselt arendajad ja IT-spetsialistid. See tõsiasi näitab, et Brasiilia kavatseb seadust rakendada kõigi tehnoloogiliste toodete puhul, mida Brasiilias pakutakse ja mida teoreetiliselt võiks mõni alaealine kasutada.
Lõpetuseks sätestab Brasiilia seadus teenusepakkujatele kohustuse luua süsteemid, mille abil teatada ja eemaldada “keelatud” sisu, s.o ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise, inimröövi või peibutav sisu. Seaduse järgi on kohustus sellisest sisust teatada, kuid pole täpsustatud, kas platvorm võib piirduda kasutajate saadetud teadetega või lasub sel kohustus sõnumeid ennetavalt skännida. Juhul kui selgub ennetava uurimise kohustus, eeldab see otspunktkrüpteeringu murdmist, sest kui sõnum on juba krüpteeritud, pole seda võimalik kontrollida enne adressaadini jõudmist. Kindel on aga see, et erandeid pole krüpteeritud teenuste jaoks võimaldatud ega ole antud ka juhiseid, kuidas peaksid krüpteeritud rakendused nõudeid täitma.
Platvormid sulgevad teenuseid Brasiilias
Esimesed näited seadusega kaasnevast ilmnesid juba enne seaduse jõustumist. Näiteks teatas mängude „Grand Theft Auto” ja „Red Dead Redemption” looja Rockstar Games, et Brasiilia mängijad ei saa 16. märtsi järel nende rakendusepoest enam videomänge osta. Ettevõte ei püüa Brasiilia nõudeid täita, vaid lihtsalt loobub poest ja suunab mängijaid ostlema suurematele platvormidele, mis tõenäoliselt suudavad reegleid täita.
Discord aga otsustas Brasiilia nõudeid täita ja kontrollib vanust nüüd kolmanda osapoole K-ID abil. Selles peavad just täiskasvanud lubama oma nägu hinnata või esitama isikut tõendava dokumendi, kui soovivad näha vanusepiiranguga sisu. Samas lekkisid mullu oktoobris Discordi kolmandalt osapoolelt ligikaudu 70 000 kasutaja isikutunnistused, mis olid kogutud vanusega seotud kaebuste jaoks. Ka siis ei hoidnud Discord andmeid ise, vaid tema teenusepakkuja. Nüüd aga loob Discord Brasiilias veelgi suurema andmevoo kolmanda osapoole kaudu ja sarnase andmelekke oht on veelgi tõsisem.





















