Euroopas kasvavad väidetavalt nõudmised kehtestada lihamaks, sest üha rohkem pidavat olema tõendeid sellest, kuidas inimeste praegune toit on tohutu CO2-heitega, kirjutab Euronews. Seega peavad nii mõnedki teadlased liha, eriti veise- ja lambaliha, üheks suurimaks keskkonnakahju põhjustajaks. CO2 Everythingi andmetel on 100 g veiseliha võrdne, kui sõita autoga 78,7 km, millega eraldub 15,5 kg CO2 ekvivalenti. Kokku pidavat toit ja põllumajandus moodustama kolmandiku maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest ja ühes 2023. aasta uuringus järeldati, et inimese jaoks toidu tootmine võib aastaks 2100 soojendada Maa atmosfääri u 1 °C võrra.
Potsdami kliimauuringute instituudi (PIK) uuringus analüüsisid teadlased toitumise ökoloogilist jalajälge ja poliitilisi võimalusi seda leevendada. Analüüsi autor Charlotte Plinke leiab: „Majanduslikust vaatenurgast tuleks tootmisega seotud keskkonnakulud hinnale lisada. See tähendaks, et mida suurem CO2-heide, seda kallimaks see muutub.” Plinke tunnistab küll, et eurooplaste mitmekesise toidulaua tõttu oleks väga keerukas säärast süsteemi rakendada ja lühivaates poleks see ka praktiline.
Seetõttu leiavad teadlased, et kõige lihtsam lahendus on vaadata lihatoodete käibemaksu. Paljud riigid kohaldavad toiduainetele madalamat käibemaksumäära, et aidata toidu hinda madalal hoida. Näiteks Saksamaal on poes müüdavate toiduainete käibemaks 7% tavapärase 19% asemel. Tunamullu kohaldas liha madalamt maksumäära 22 EL liikmesriiki. PIK teadlaste hinnangul aitaks aga lihatoodete üldine ja ühine käibemaksumäär toidust põhjustatud väidetavat keskkonnakahju vähendada 3,48–5,7%. Peamiselt tingituna müügi vähenemisest, sest kallim hind sunnib tarbijaid eelistama puu- ja köögivilju. Viimast kinnitab Londoni ülikooli 2025. aasta uuring, mille järgi tarbitaks EL riikides liha- ja piimatooteid ühe portsjoni võrra nädalas vähem, kui toodetele kohaldataks käibemaksu täismäära. Ühendkuningriigis väheneks mõlema toidurühma portsjonid lausa kahe protsjoni võrra nädalas.
Kui liha madalamat käibemaksu ei oleks, siis leiavad PIK teadlased, et EL leibkondade toidukulu aastas võib suureneda keskmiselt vaid 109 eurot. Hinnatõusu kompenseeriks lisanduv maksutulu 83 eurot leibkonna kohta – seda saaks riigid sotsiaaltoetusteks kasutada. Sellise arvutusega jõudsid teadlased järelduseni, et leibkonna netokulu suureneks aastas ainult 26 euro võrra.
Veel arvutasid teadlased välja stsenaariumi, kus riik kehtestab ühtse hinnavahe, mis põhineb iga toote kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemel. Sedasi sündis ennustus, et tonni CO2 ekvivalendi hinnalisa umbes 52 eurot aitaks vältida sama palju toidust tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui lihal ei oleks enam madalamat käibemaksu. Teadlased lisasid, et arvestades lihatoodete muid kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse mõjusid, võib ajaga seda hinnavahet muidugi suurendada ning lõpuks saada probleemide lahendamiseks raha. Uuringu autorid leiavad veel, et leibkondade lisakuludest võib tugevate sotsiaaltoetuste abil kujuneda hoopis netokulude langus ja keskmist EL leibkonda võib tabada aastas vaid 12 euro võrra halvem olukorda.
Õnneks ei ole Euroopa Liit esialgu lihamaksu kehtestamist kavva võtnud, kuid siinkohal ei saa unustada mitmeid muid algatusi, mille eesmärk on suunata kodanikke vähem liha tarbima. Näiteks EL putukatoodete määrused, kus putukaid nähakse liha alternatiivina.
Maksud aitavad kõigi probleemide vastu. Ainus mure on et sooviksin olla maksude saaja mitte maksja.