Euroopa Komisjon süüdistab sotsiaalmeediaplatvormi TikTok digiteenuste määruse rikkumises ja ähvardab trahviga, mis võib küündida 6%-ni platvormi käibest kogu maailmas. Komisjoni arvates tekitab TikToki disain sõltuvust, sh mitmed funktsioonid, nagu lõputu kerimine, automaatesitus, tõuketeavitused ja äärmiselt isikustatud soovitused. Ametnikud väidavad, et need süsteemid soodustavad laste ja haavatavate täiskasvanute kompulsiivset käitumist, kirjutab Reclaim The Net.
Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier kirjeldas TikToki disaini sellisena, mis „viib rakenduse kompulsiivse kasutamiseni, eriti laste puhul, ja see kujutab suurt ohtu nende vaimsele tervisele ja heaolule”. Regnieri sõnutsi pole TikToki seni rakendatud meetmed lihtsalt piisavad. Komisjon hinnangul peaks TikTok muutma teenuse põhidisaini, sh keelama lõpuks lõputu kerimise, kehtestama rangemad ekraaniaja piirangud öösel ja muutma soovitussüsteemi.
Regnier selgitas, et TikTokil on EL-s 170 miljonit kasutajat ja väitis, et „enamik neist on lapsed”. Ta tsiteeris täpsustamata andmeid, mille järgi 12–15-aastastest lastest 7% veedab rakenduses iga päev 4-5 tundi. Seega pidavat TikTok olema platvorm, mida pärast keskööd kasutavad kõige enam 13-18-aastased. TikToki olemasolevaid ajahaldustööriistu kirjeldatakse aga kui kergesti eiratavaid ning vanemlikku kontrolli peetakse liiga palju vaeva nõudvaks. Komisjon on öelnud, et nüüdne esialgne hinnang ei määra siiski lõplikku tulemust ja et TikTokil on võimalus vastata. Kui Brüssel otsustab, et TikTok rikub DSA reegleid, võivad meetmed hõlmata platvormi kohustuslikku ümberkujundamist ja kopsakat rahatrahvi.
TikTok on süüdistused tagasi lükanud. „Komisjoni esialgsed järeldused annavad platvormist kategooriliselt vale ja täiesti põhjendamatu pildi ning me võtame kõik vajalikud meetmed, et neid järeldusi kõigi meile kättesaadavate vahenditega vaidlustada,” teatas ettevõte. TikToki sõnutsi on rakenduses juba praegu olemas kohandatud ekraaniaja piirangud, une meeldetuletused ja teismeliste kontod, mis võimaldavad vanematel seada piiranguid ja nõuda õhtul rakendusest väljalogimist. Ettevõtte hinnangul lubavad need funktsioonid kasutajatel teha teadlikke otsuseid rakenduses veedetava aja kohta.
Samuti on TikTok juba jaanuaris teatanud, et võtab EL-s kasutuse tehisaruka vanusekontrolli süsteemi, sest surve on niivõrd suur ja platvormi reeglite järgi peavad kasutajad olema vähemalt 13-aastased. TikToki andmetel analüüsib platvormi vanusekontrolli süsteem kasutaja andmeid, avaldatud videoid ja käitumist, et hinnata, kas kasutaja on noorem kui 13-aastane. TikTok lubab, et kui vanusekontroll märgib konto, vaatab teadet edasi moderaator ehk ühtki kontot ei pidavat keelatama automaatselt. Igal juhul on TikTok seda süsteemi katsetanud Suurbritannias juba aasta jagu ja see on loodud spetsiaalselt Euroopa nõuete järgi.
Euroopa Komisjoni esialgsed järeldused on osa ametlikust menetlusest, mille eesmärk on uurida, kas TikTok allub digiteenuste määruse reeglitele. Komisjon algatas uurimise 19. veebruaril 2024 ja peale sõltuvust tekitava disaini “hõlmab uurimine TikToki soovitussüsteemide „jäneseuru efekti”, ekslikust alaealiste vanusest tingitud ohtu saada vanusele sobimatut kogemust ning platvormi kohustust tagada alaealistele suur privaatsus, ohutus ja turvalisus”. Veel hõlmas uurimine ka teadlaste juurdepääsu avalikele andmetele, mille kohta esialgsed järeldused võeti vastu 2025. aasta oktoobris, ning reklaami läbipaistvust, mis lõpetati siduvate kohustustega mullu detsembris.
Ameerika Ühendriikides on sotsiaalmeediasõltuvuse süüdistus kohtus
Ameerika Ühendriikides jõudis sotsiaalmeediasõltvuse kaasus juba ka kohtusse. Nimelt väidab 20-aastane hageja, et platvormide algoritmid tekitasid tal lapsena sotsiaalmeediasõltuvuse ja see mõjutas negatiivselt tema vaimset tervist. Selle kohtuasja lõpetas TikTok hiljaaegu kokkuleppega, nagu Snapchatki. Kummagi kokkuleppe täpseid üksikasju avalikustatud ei ole, kuid lahendus pidavat pooli rahuldama. Sama vaidluse kostjatena jätkavad nüüd vaid Meta (Instagram ja Facebook) ning Google (YouTube). Viimased on väitnud, et hageja tõendid pole piisavad, et tõendada platvormide vastutust kahjud eest, nagu depressioon ja söömishäired.
Laiem poliitiline suund ei piirdu aga vaid Euroopa ja Ameerikaga. Teatavasti keelustas Austraalia esimese riigina maailmas sotsiaalmeedia alla 16-aastastele. Viimase kannul sammuvad tihedalt mitmed Euroopa Liidu riigid, nt Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja muidugi Euroopa Komisjon ja Parlament. Ka India, Türgi, Saudi Araabia, Uganda, Malaisia ja Egiptuse valitsused veeretavad selliseid plaane.
Kuid kõigist sotsiaalmeediaplatvormidest kõige enam paistab jalgu jäänud olevat aga Elon Muski sotsiaalmeediaplatvorm X, eriti Euroopas. Mullu detsembris trahvis Brüssel X-i 120 miljoni euroga läbipaistvuskohustuse rikkumise eest. Väidetavalt oli X-i kinnitatud kontode „sinilind” petliku disainiga ja teadlastele polevat antud juurdepääsu avalikule teabele. Viimase kohta on kriitikud aga tabavalt märkinud, et nende süüdistuste tegelik eesmärk on sundida X-i EL-s tsensuuri rakendama. Ka USA kongressi esindajatekoja õiguskomisjon võttis Euroopa Komisjoni trahviotsuse analüüsida ja leidis, et Ameerika ettevõtet on karistatud tehniliste pisivigade ja sõnavabaduse eest seismise eest. Elon Muski sotsiaalmeediaplatvormi uurimine on kestnud juba 2023. aastast peale ega näita lahenemise märke, vastupidi, uurimisele lisatakse muudkui uusi “asjaolusid”. Viimaste seas tehisaruga Grok loodud pildid (vt ka siit).
Kriitikute hinnangul näitab TikToki juhtum, et veebiregulatsioonide järgmine etapp keskendub vähem üksikutele postitustele ja rohkem identiteedile, klassifitseerimisele ja algoritmilistele lubadele. Lastekaitse nime all edendatakse mudelit, kus juurdepääs digitaalsele sõnavabadusele sõltub üha enam sellest, kas suudad tõendada, kes sa oled ja kui vana sa oled. Seejuures rõhutavad kriitikud, et ükski rakendus ei suuda rakendada üht algoritmi laste puhul ja teist täiskasvanute puhul ilma, et oleks kindlalt tuvastanud isiku. Teisisõnu, alaealiste ja täiskasvanute „ohutu” kogemuse heaks peavad platvormid esmalt kindlaks tegema, kes on alaealine ja kes mitte. Samas ei pea reguleerivad asutused piisavaks inimese enda deklareeritud vanust. Seega jäävad alles isikutuvastus, ametlikud dokumendid, näoanalüüs või muud biomeetrilised hindamissüsteemid. Iga valikuga kaasneb hulk uusi andmete kogumise tasandeid, mida varem pole olnud. Nõnda on kriitikud veendunud, et Euroopa ja muud riigid kujundavad tasapisi regulatiivset doktriini, kus sotsiaalmeedia nimetatakse sõltuvuseks või ohtlikuks ning seejärel nõutakse platvormidelt ümberkorraldusi, millega tuvastada kasutaja vanust ja isikut. Piirangute ettekäändeks tuuakse sotsiaalmeediaplatvormide “ohtlikkus”, saades sedasi õigustuse nõuda pidevat järelevalvet, diferentseeritud kohtlemist ja kasutajate kontrolli. Vanusest saab regulatiivne värav ja identiteedisüsteemid muutuvad jõustamise taristuks.
