Pekingi majandustehnoloogilise arengu piirkonnas on kasutusele võetud tehisarukad vahendid: mehitamata sõidukid ja robotkoerad. Süvendatud järelevalve põhjuseks tuuakse vajadus suurendada turvalisust ja valitsemist, kirjutab The Economic Times.
Pekingi majandustehnoloogilise arengu piirkond (The Beijing Economic-Technological Development Area, BDA) on riigi majandusliku ja tehnoloogilise arengu tsoon. Piirkonna arendaja on Beijing ETOWN, mis on Pekingi linnavalitsuse majandusarengu ja investeeringute algatus. Sealsed tugistööstused on farmaatsia, infotehnoloogia, mehaanika ja elektroonika, aga ka uuenduslikud materjalid. 2020. aasta seisuga oli piirkonnas üle saja tuhande elaniku.
Just see linnaosa on üks esimesi, kus Hiina kommunislik võim näitab tehisaru edusamme ja tagab “turvalisust” robotite ja autonoomsete patrullautodega. Linnaosa Boda pargis on käivitatud nn järgmise põlvkonna tehisarukas jälgimissüsteem, kuhu kuuluvad 18 autonoomset sõidukit ja kaks robotkoera sildiga “patrullimine, avalikustamine ja ennetamine” („Patrol, Publicity, and Prevention“). Märtsi algusest peale on nutikoerad linnaosa tänavatel patrullinud “täpsusega, millest inimesed võivad vaid unistada”.
Pekingi e-linna robotkoertel on tehisaru ja need analüüsivad suurandmeid. 65-kilose robotkoera aku peab vastu 4 tundi, see suudab vahetada andmeid L4 autonoomsete patrullsõidukitega 5G-võrkude kaudu. Kusjuures plahvatuskindlad, gaasidetektoriga robotkoerad töötavad ka ekstreemsete ilmaolude korral, näiteks paduvihma või palavuse ajal.
Autonoomsed sõidukid on linnaosa tänavail liikunud juba jaanuari algusest. Koos robotkoertega pidavat moodustuma ideaalne jälgimis- ja kontrollisüsteem. Seejuures on nutikoerte ülesanne pigem reaalajas kohapealne kontroll, mehitamata sõidukitel aga veel logistika ja andmevahetus juhtimiskeskusega. Süsteemi eesmärk on tagada, et kogu ööpäeva jooksul suudetakse leida riske ja et tehisaruga vahendid aitaks parandada tavapolitsei tõhusust. Tehisaru ja suurandmete süsteem peaks tuvastama kõik kõrvalekalded alustades tulekahjuohust kuni kõigi muude potentsiaalsete ohtudeni.
Tehnoloogia- ja strateegiauuringute instituudi asepresident Chen Jing kinnitas, et kuigi tegemist on veel katsetuste etapis oleva süsteemiga, näitab see juba praegu “Pekingi aktiivset uurimistööd intelligentsete robotite ja aruka linna ehitamise vallas“. Algatusest loodetakse suurepärast näidet tehisaru ja inimese koostöö kohta, et linnad oleks turvalisemad ja targemad.
Jälgimissüsteemide viimaste aastate võidukäik
Ka Eesti ametkonnad on jõuliselt surumas sarnaste süsteemide kasutuselvõttu. Näiteks selgus hiljuti, et ka Eesti politsei unistab tehisarukast liiklusjärelevalvest ning automaatsetest patrullidest. Samuti on riiklikes arengukavades sees plaan riigiülesele näo- ja numbrituvastusega kaameravõrgu arendamisele. Pärast teema tõstatamist ERR-i poolt on valitsuse liikmed siiski väljendanud, et projekti ellu ei viida.
Selliste uute jälgimissüsteemidega haakuvad paljud Vabaduste portaalis varem käsitletud teemad. Näiteks on Hiina raporteerinud muidki “edusamme” tehisaruga jälgimissüsteemide (AI surveillance) vallas ja digitaalse identiteedi juurutamises ning nende tehnoloogiate pakkumises teistele riikidele. Kusjuures vähemalt 64 riiki maailmas kasutavad aktiivselt näotuvastussüsteeme jälgimise eesmärgil. Hiljuti kajastasime, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ning ka Läänes on selle suundumuse kohta arvukalt näiteid. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teostanud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele. Oleme käsitlenud ka Ühendkuningriigi politsei kasutatavaid näotuvastussüsteeme ning vahendanud Maailma Majandusfoorumil sõna võtnute veendumust, et vaevu 10 aasta pärast on linnad veelgi digitaalsemad ja pidev jälgimine ei ole loodud pelgalt turvakaameratega, vaid näotuvastussüsteemide ja „muude asjadega“.
Tuleb tõdeda, et üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
