Hollandi valitsus on heaks kiitnud ettepaneku taastada piirikontroll 9. detsembrist. Ettepaneku esitas rändeminister Marjolein Faber lubadusega olla see, kes võtab ette konkreetsed sisserände kontrollimise sammud, kirjutab Remix News.
Valitsuse teatel on tegemist erakorralise ja ajutise meetmega, mis lõpeb 2025. aasta keskel juhul, kui seda ei otsustata pikendada.
Hollandi paremliberaalse Vabaduspartei juhi Geert Wildersi sõnutsi on valitsuskoalitsioon nõustunud seni kõige rangemate meetmetega, et immigratsiooni piirata. Wildersi sõnutsi on peale piirikontrolli kokku lepitud veel teisteski reformides, näiteks tähtajatute elamislubade kaotamine, turvalisest piirkonnast pärit süürlaste tagasi saatmine ja sisserändajatele esmajärjekorras elamispindade jagamise lõpetamine.
Piirikontrolli taastamisest teatas Holland vahetult pärast seda, kui eelmisel nädalal tabas Amesterdamis juute moslemite vägivallalaine. Arvati, et sihtmärgiks olid Iisraeli jalgpallifännid, kes olid linna saabunud Maccabi Tel Avivi ja Ajaxi vahelist Euroopa Liiga mängu vaatama.
Viimastel kuudel on Euroopas üha enam hakatud kontrollimatut sisserännet probleemiks nimetama. Oktoobris Brüsselis peetud EL juhtide tippkohtumise järel kutsusid paljud riigid üles muutma rändepoliitikat ja looma uusi regulatsioone, et rohkem sisserändajaid kiiremini tagasi saata. Euroopa Ülemkogu on kutsunud Euroopa Komisjoni otsustavalt tegutsema ja soovib kehtestada uued regulatsioonid ning leida lahendused, kuidas ebaseaduslikku rännet ennetada ja selle vastu võidelda. Kuid seni EL riikide hulgas üksmeelt ei valitse. Rangemate meetmete vastu on olnud näiteks Saksamaa, kelle arvates olemasolevatest reeglitest piisab, ning Hispaania, kes jätkuvalt loodab sisserännanutega korvata tööjõupuudust ja vananevat rahvastikku. Kuid on ka toetatud mõne riigi ettepanekut, näiteks Poola taotlust keelata sisseränne Venemaa ja Valgevene kaudu.
Sel aastal on EL-i ebaseaduslikult saabunuid vähem kui mullu. Oktoobri seisuga on siia jõudnud umbes 160 000 immigranti võrreldes 2023. aasta ca 300 000 inimesega. Kõige rängem sisseränne Euroopasse oli 2015. aastal, mil siia saabus üle miljoni inimese. Ehkki sisseränne on mõningal määral vähenenud, ei tähenda see, et immigratsiooniga seotud probleemid kuhugi kadunud oleks. Riikidel on sisserändajatega tõsiseid probleeme alustades tervishoiust, haridusest, tööturust ja eluasemetest ning lõpetades üha kasvava kuritegevusega. Näiteks on Saksamaal Bremeni liidumaa siseminister nimetanud linna sisserändepoliitikat katastroofiks ning kirjeldanud tõsist kuritegevuse kasvu. Seejuures panevad enamiku kuritegudest toime Põhja-Aafrika päritoluga noored mehed.
Lootes vähendada kontrollimatut sisserännet taastas Saksamaa 16. septembrist alates kuueks kuuks piirikontrolli. Otsus järgnes mitmele tõsisele noarünnakule, sh Solingeni rünnak, kus Süüria päritoluga islamiäärmuslane surmas kolm inimest, ning Baden-Württembergi rünnak, kus Afganistani päritoluga illegaalne immigrant surmas ühe ja vigastas mitut isikut. Islamistide ja teiste sisserändajatega seotud vägivallakuritegudest, seksuaalkuritegude plahvatuslikust kasvust ja Saksamaa võimetusest nendega toime tulla, oleme korduvalt kirjutanud ka varem.
Prantsusmaa aga taastas piirikontrolli 1. novembrist, samuti kontrollimatu sisserände ja üha suurema terrorismiohu pärast. Prantsusmaa otsustas rangema piirikontrolli kasuks pärast seda, kui EL lükkas edasi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), mis pidi käivituma 10. novembril. EES-i eesmärk on kaotada passikontrollid ja templid ning asendada need biomeetriliste andmetega (sõrmejäljed ja näokujutis). Süsteem pidi automaatselt registreerima piiriületajate sisenemise ja väljumise ning lihtsustama ametivõimude suutlikkust jälgida piiririkkumisi ja riigis viibimise lubatud aega.
Peale Saksamaa ja Prantsusmaa on valikulise piirikontrolli kehtestanud ka Austria ja Taani, kusjuures Taani viitab Saksamaalt lähtuva terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohule.
