Argentina presidendi Javier Milei otsus põhines „sügavatel erimeelsustel seoses tervishoiu juhtimisega, eriti (Covid-19) pandeemia ajal,“ ütles presidendi pressiesindaja Manuel Adorni ning lisas, et Argentina ei luba „rahvusvahelisel asutusel sekkuda meie suveräänsusse ja veel vähem meie tervisesse,“ kirjutab France24.
Milei otsus on suuresti tingitud USA president Donald Trumpi samast otsusest, sest Milei hindab Trumpi kõrgelt ja viimane allkirjastas WHOst väljaastumise korralduse vaid vaid mõni tund pärast ametisse astumist. Ka Trump on kritiseerinud WHO tegevust koronakriisi ajal ning öelnud, et organisatsioon on USAd „riisunud“.
Kusjuures USA on ÜRO asutuste üks suurimaid rahastajaid, näiteks 2024. aastal panustas USA sinna ligikaudu 950 miljonit dollarit (u 919 miljonit eurot). See moodustab peaaegu 15% kogu organisatsiooni eelarvest. Argentina panus on olnud ligikaudu 8 miljonit dollarit (u 7,7 miljonit eurot) aastas ega ole ÜRO asutuste jaoks ilmselt kuigi suur löök. Kuid palju olulisemaks peetakse küsimust, kas sama otsuse võivad lõpuks langetada ka muud riigid.
Milei on ametisse astumisest peale 2023. aasta detsembris kärpinud riigi kulutusi ja viinud pärast aastaid kestnud liigset kulutamist Argentina riigieelarve tasakaalu, täpsemalt isegi ülejäägini. Samuti on tänu tema jõulisele poliitikale riigi kulude kärpimisel majandus kasvule pööranud ning vahepeal juba 300%-ni küündinud inflatsioon alla tulnud. Mõistagi on tema käigud toonud kaasa ka kriitikat, mille põhisõnumiks on see, et selline riigirahanaduse ja majanduse šokiteraapia on tulnud tavakodanike arvelt.
