Macroni esitatud kava on Prantsusmaa digitaalse kontrolli tohutu laiendus. Riigiasutuste niigi ulatuslikke volitusi plaanitakse veelgi laiendada, kavas on tsensuurikorraldusi kiiremini anda ning õiguslikult võidelda „võltskontode” vastu. Samuti on Macroni sõnutsi vaja platvormide kriminaalvastutust ja nooremate kui 15-aastaste sotsiaalmeediakeeldu, mida rakendatakse sama vanusekontrollisüsteemiga, mida kasutatakse pornograafia puhul, kirjutab Reclaim The Net.
Kõnes sulandusid valeinfo, ahistamine ja lastekaitse üheks moraalseks hädaolukorraks, mis nõuab rohkem riiklikku võimu ja kiiremaid kohtulikke reaktsioone. Kõlama jäi Macroni soov lihtsalt vajutada nuppu „kustuta”. Kuigi Prantsusmaal on selleks juba olemas valitsusasutus Viginum, mis jälgib välismaist digitaalset sekkumist, saab presidendi sõnutsi asutus praegu ainult paluda teabe eemaldamist ning menetlus on äärmiselt aeganõudev, keerukas ja aeglane.
Nii on Macroni hinnangul ainus pärislahendus panna platvormid vastutama nii nagu ajakirjandus vastutab kogu sisu eest, mis nende serverist läbi käib. Presidendi sõnutsi on võimalik ajakirjanduselt paluda, et valeteave eemaldataks või et seda valvsasti jälgitaks, kuid mujal veebis avaldatud sõnavõttu on väga keerukas kustutada. Näitena tõi president juhtumi, kus kiiresti levis postitus, milles väideti Prantsusmaad olevat Ukrainasse saatnud 1000 leegionäri. Selliste juhtumite pärast on presidendi hinnangul vaja internetti hallata, teha seda palgatud meeskondadega iga päev, et alalise armeena võidelda desinformatsiooniga. Kusjuures president kiitis valeinfoga võitlemise taktikat, kus valitsus n-ö valmistab inimesi ette, andes teada, et peagi on oodata üht või teist “valeteavet” (prebunking) ehk märgistab mõne info valeks juba enne, kui see üldse levima hakkab.
Prantsuse president sõnas: „See on lahing, mis tuleb enne valimisi võidelda.” Kriitikud peavad sõja metafoori presidendi jaoks sobivaks, kus valekontod on võitlejad, valeinfo on relv ja Prantsuse valija on lahinguväli, mida tuleb iga hinnaga mõtte saastumise eest kaitsta.
Macron kritiseeris ka Ameerika Ühendriike, kus tema sõnutsi on valitsuse taga suured ettevõtted, mis tahavad võimalikult suurt raha edasi teenida ilma mingi vastutuseta. Washingtoni süüdistas president selles, et see püüab lõpetada Euroopa Liidu digiteenuste määrust (Digital Services Act, DSA). Viimast on nimetatud ka tsensuuriseaduseks, sest annab EL liikmesriikidele vahendid, millega veebisõnavabadust reguleerida. Euroopa Komisjon jõudsiki reedel DSA abil esimese hiigeltrahi välja kirjutada – Elon Muski X-le.
Macroni arvates on aga seaduse alusel menetlus liiga aeglane, nt mõni Prantsuse juhtum on Euroopa Komisjonis olnud juba kaks aastat. Lahendusena pakub Macron mõistagi suuremat riiklikku kontrolli, võimalust kohtu kaudu infot kiiremini eemaldada, karmimaid seaduseid ja jõulisemat Euroopat. Macroni arvates tuleks laiendada praegu vaid valimiste ajal kohalduvat Prantsusmaa „valeuudiste” seadust igapäevaelule ja tavakodanikele. Nii võiks tulevikus igaüks, kes tajub mõnda teavet “väärikust kahjustavana”, nõuda kohtumäärust, mis sunnib teavet kiiresti veebist eemaldama.
Peale selle teatas Macron, et Prantsusmaa kehtestab noorematele kui 15-aastastele sotsiaalmeediakeelu, võrreldes sotsiaalmeediat alkoholiga, TikToki Bordeaux veiniga: „Kuuskümmend aastat tagasi pakkusime lastele veini. Me oleme selle keelustanud.” Igal juhul paistab Prantsusmaa sepitsevat sotsiaalmeediakeeldu koos vanusekontrolliga, kus tõenäoliselt tuleb kõigil kodanikel moel või teisel oma isikut ja vanust tõendada.
Igal juhul lubas Macron, et seaduseelnõud on 2026. aasta alguses olemas koos mitme Euroopa algatustega. Väärib ka meenutamist, et Euroopa Komisjon on viimase ajal avaldanud mitu sarnast plaani. Näiteks peale juba olemasolevate seaduste nagu digiteenuste määrus liigub Euroopas sõnumikontrolli plaan (vt ka siit, siit, siit, siit, siit), tehisaru algatus, noorte sotsiaalmeediakeeld koos vanusekontrolliga ning demokraatia kaitsekilp. Kõigi nende plaanide vajalikkust põhjendatakse laste ohutuse ja vajadusega võidelda desinformatsiooniga, aga lähemal vaatlusel ilmneb Euroopa soov kodanikke rohkem jälgida, kontrollida, heita pilku erasõnumitesse ning keelata ja karistada.
Muidugi tuleb tsenseerida! Mis siis küll saab kui kodanikud postitavad midagi säärast mis valitsusele ei meeldi! Pealegi on seda ju väga lihtne teha kuna tsensuuri ju ei ole, vähemalt Eestis, vähemalt põhiseaduse järgi!