Ladinakeelne haridust tähistav sõna “educare” tähendab millegi esile toomist – õpetamise protsess toob esile lapse potentsiaali, räägib Püha Johannese Kooli direktor ja õpetaja Liivika Simmul. Hariduse alla kuulub mitte ainult teadmine ja oskamine, vaid ka enda tundma õppimine ja ümbritsevaga suhestumine, leiab Metsküla Kooli direktor ja õpetaja Pille Kaisel. Kui tänast haridusolukorda selles valguses vaadata, siis tuleb tõdeda, et kuigi uute õppekavade eesmärgid on tihtipeale paberil toredad, ei ole need reaalsuses iga kord teostunud. Uued muutused ja tendentsid näitavad positiivsete muutuste kõrval ka ohtu hariduse tsentraliseerumiseks, kus väikekoolidel on oht kaduda ning suurematel koolidel veelgi suuremaks paisudes muutuda isikupäratuteks, kuna mass taandab ära isiklikud suhted ja personaalse ruumi.
Mõlemad kõnelejad juhivad koole, mida on aastaid Eestis esile tõstetud ning olnud Aasta Kooli kandidaatide hulgas, Metsküla Kool on selle tunnustuse korra ka pälvinud. Õpilaste kasvav tung säärastesse koolidesse näib osutavat teatud defitsiidile tänasel haridusmaastikul, mida need koolid on oma väärtustes püüdnud täita. Oluline on aru saada ka suhete, vaimse tervise, toitumise ja liikumise olulisest koolis, leiavad koolijuhid, soovides tulevikus näha terviklikumat arusaama inimesest ja kasvamisest. “Inimest determineerib tema keskendumisvõime,” rõhutab Liivika Simmul, teadliku tähelepanu olulisusele viidates.
Filosoofilisemate küsimuste keskel peatume ka praktilistel muredel, nagu näiteks õpetajate palgaküsimusel. Haridus- ja teadusminister on öelnud ministeeriumiametnike äsjase palgatõusu kohta, et muidu ei peaks inimesed neis ametites kaua vastu. Aga kas õpetajad peavad, küsib saatejuht.
