New York Times tunnistab: avalikkust on koroonaviiruse asjus tahtlikult eksitatud

Princetoni ülikooli sotsioloogiaprofessor Zeynep Tufekci kirjutab oma NYT-s avaldatud arvamusartiklis, et ametnikud ja teadlased varjasid fakte, eksitasid avalikkust ja ajakirjanikke ning tegid kampaaniaid, et varjata koroonaviiruse laborilekke võimalikkust, kirjutab The New York Post.  

Tufekci tõdes, et sellest peale, kui teadlased asusid laborites ohtlike patogeenidega mängima, on maailma tabanud neli-viis pandeemiat, näiteks Vene gripp, mis teadlase hinnangul algas peaaegu kindlasti ebaõnnestunud teadustööst. Ent kui 2020. aastal pakuti, et ka koroonaviirus võis alguse saada laboriõnnetusest, käsitleti arvajaid kui kurjategijaid, kes tuli kiiremas korras “tühistada”. Idee kuulutati vandenõuks ja ainsaks võimalikuks päritoluks loeti “konsensuslikult” loomulikku levikut – Wuhani turul loomalt inimesele. 

Nüüd tõdes Tufekci, et selle nn konsensuse nimel eksitati ilmselt tahtlikult avalikkust, sh varjati fakte ja ametivõimud pidasid omavahel nõu, kuidas ikka täpselt kogu infot varjata. Peale selle on ilmsiks tulnud mitmeid aruandeid, isegi viie aasta taguseid, kus eri ametiasutused on jõudnud järeldusele, et koroonaviiruse laboripäritolu on isegi tõenäolisem kui looduslik. Näiteks väitis USA luure keskagentuur (LKA) aastaid, et pole piisavalt tõendeid, mille alusel otsustada, kas koroonaviirus pärines Wuhani turult või sealsest viroloogialaborist. Hiljaaegu agentuur aga muutis hinnangut ja avaldas, et suure tõenäosusega pärineb koroonaviirus laborist. Tõsi, LKA pidas vajalikuks lisada märkuse, et laborilekke järeldusel on madalam usaldusaste puudulike või vastuoluliste tõendite tõttu ja mainib, et ka loodusliku leviku variant on jätkuvalt võimalik. Kuid igal juhul kinnitab uus hinnang, et varem vandenõuks tembeldatu polegi enam vandenõu. Ka muud ametiasutused on uutes teadetes möönnud laborilekke tõenäosust, näiteks  USA föderaalne juurdlusbüroo (FJB) ja USA energiaministeerium. Samuti jõudis USA kongressi erikomitee pärast kaheaastast uurimist järeldusele, et ohtlikud viirusuuringud Hiinas Wuhanis on kõige tõenäolisem koroonaviiruse päritoluallikas. Viimaste seas avaldas Saksamaa luureagentuur, et varjas viis aastat teadmist koroonaviiruse laboripäritolu kohta. Kusjuures tõenäosuseks hinnati juba 2020. aastal 80%-95%. 

Tufekci käsitles artiklis ka paari pandeemia alguses avaldatud uurimust, mis olid edaspidi argumendid viiruse päritolu aruteludes. Esimesena 2020. aastal ajakirjas Nature Medicine ilmunud uurimistöö, mille autorid on tuntud teadlased, kes uuringus kuulutasid julgelt, et laborilekke teooria ei ole usutav. Kongressi järelepärimisega selgus aga, et omavahelistes sõnumites olid teadlased juba toona kohati vastupidisel seisukohal, pidades laboripäritolu mitte üksnes võimalikuks, vaid lausa tõenäoliseks (vt ka siit). Üks uuringu autoritest, evolutsioonibioloog Kristian Anderson kirjutas sõnumis: “Laborilekke versioon on nii pagana tõenäoline, sest nad juba tegid seda laadi uuringuid ja molekulaarandmed on täielikult kooskõlas selle stsenaariumiga.” Kuid hiljem väitis Andersen kongressile, et ta oli lihtsalt veendunud laborilekke teoreetilises võimalikkuses, kuid see polevat olnud usutav. 

Igal juhul küsisid asjaolust hirmunud teadlased nõu Wellcome Trusti direktorilt Jeremy Farrarilt, kes on nüüdseks Maailma Terviseorganisatsiooni teadusjuht. Oma raamatus tunnistas Farrar, et üksnes anonüümse telefoniga korraldas ta kohtumisi teadlaste, rahvuslike terviseinstituutide (National Institutes of Health – NIH) direktori dr Francis Collinsi ja Valge Maja koroonapoliitika koordinaatori dr Anthony Fauci vahel. Lõpuks survestas Farrar teadlasi, et uurimuses välistataks laborilekke võimalus täielikult. Seda autorid ka tegid ja panustasid märkimisväärselt hoopis sellesse, et laborilekke võimalikkuse juurest kõrvale juhtida ka NYT-i ajakirjanikke. 

Tufekci süüdistas artiklis ka meditsiiniajakirjas Lancet 2020. aasta alguses avaldatud mõjukat, näiliselt sõltumatute autorite kirja. Selles oli koroonaviiruse võimalik laboripäritolu täielikult kõrvale jäetud ja nimetatud ideed vandenõuteooriaks. Nüüdseks on avalike päringutega aga ilmnenud, et kulisside taga koostas kirja EcoHealth Alliance’i president Peter Daszak. EcoHealth Alliance on ühing, mis uurib Hiinas nahkhiirte koroonaviirusi ega teavitanud avalikkust, kui koroonaviirus levima hakkas. Lancetis avaldatud kirjaga lõi aga Daszak võimaluse, et varjata ühingu tegevust, kusjuures tal oli Tufekci andmetel teisigi abilisi. Näiteks dr Fauci tollane teadusnõunik David Morens, kes EcoHealth’i presidendile Daszakile kirjutas, et “on õppinud, kuidas pandeemia päritolu kohta käivaid meile kaduma panna”. Morensi sõnade järgi: „Me kõik oleme piisavalt targad, et teada, et meil ei ole kunagi suitsevaid relvi, ja kui oleks, siis me ei paneks neid e-kirjadesse ja kui me neid leiaksime, siis kustutaksime need.“

NYT-is avaldatud artiklit tabas tugev kriitika, sest varem on ajaleht olnud üks aktiivseimaid, et tembeldada vandenõuteoreetikuks kõiki, kes pidasid võimalikuks koroonaviiruse laboripäritolu. Meenutati varasemaid artikleid, kus laborilekke teooriat nimetati rassistlikuks ja leiti, et NYT on oma tunnistusega viis aastat hiljaks jäänud. Kuid leidus ka lojaalseid Timesi lugejaid, kes süüdistasid ajalehte senistest tõekspidamistest taganemises. 

NYT-i pressiesindaja sõnutsi on ajaleht alati põhjalikult uurinud kõiki koroonaviiruse päritoluteooriaid ja juhtlõngu, dokumenteerinud poliitilist arutelu, rahastamist, mõju ja mõtteviisi muutusi teadusringkondades ning kajastanud Hiina tsensuurikampaaniat, mis on tõe otsinguid takistanud. Ajaleht leiab, et on aidanud lugejatel koroonapandeemia tagamaid mõista sõltumatu ja kontrollitud aruandluse kaudu ning ebaõiged on väited, et ajaleht ei ole põhjalikult kõike uurinud.