Poola oli liitunud Euroopa Komisjoni ja vaktsiinitootjatega, sh Pfizeriga, sõlmitud vaktsiinide ühishankelepinguga. Kuid 2022. aastal teatas Poola tervishoiuministeerium Pfizerile ja EL tervishoiuvolinikule, et keeldub järgmisest vaktsiinidooside saadetisest. Pfizer kaebas Poola kohtusse ja leiab, et Poola peab 60 miljoni tarnimata doosi eest maksma umbes 1,4 miljardit eurot, millele lisanduvad intressid, kirjutab Euractiv. Esimene kohtuistung peeti 21. jaanuaril Brüsseli kohtus, kuna EL vaktsiinide hankeleping sõlmiti Belgia õiguse alusel.
Vaktsiinidest keeldumist põhjendas Poola toonane peaminister Mateusz Morawiecki ja tervishoiuminister Adam Niedzielski vääramatu jõuga, sealhulgas Venemaa sissetungiga Ukrainasse ning sellest tulenevate rahaliste ja humanitaarabikohustustega. Poola viitas ka tõsiasjale, et vaktsiini oli ladudes piisavalt ja nõudlus oli vähenenud.
Pfizer rõhutas aga, et on kõigiti püüdnud kohaneda EL liikmesriikide vajadustega pärast 2022. aastat. Ettevõte olevat teinud kõik, et arvestada muutlikke olusid, nt oli ümber korraldanud tarneahelad ja loonud Euroopa tootmisvõrgustiku. Samas rõhutas ettevõte: „Pfizer soovib, et Poola täidaks valitsuse esitatud COVID-19 vaktsiinitellimuse kohustusi, mis on osa 2021. aasta mais allkirjastatud Euroopa Liidule tarnimise lepingust, milles Pfizer võttis enneolematud kohustused koguste tagatiste, Euroopas tootmise ja paljude muude aspektidega.” Pfizer peab vastastikust vastutust oluliseks ja usub, et kõik osapooled peaksid täitma lepingulisi kohustusi, „mis võimaldasid Euroopal edukalt reageerida pandeemiale, ja nagu seda on teinud enamik Euroopa riike ja Pfizer“.
Varssavi ülikooli riikideülese õiguse osakonna juhataja professor Robert Grzeszczaki sõnutsi peetakse vaktsiininõudluse langust tavaliselt äririskiks, mitte vääramatuks jõuks. Seevastu Venemaa sõda Ukrainas kvalifitseerub erakorralise sündmusena. Nüüdses kohtukaasuses on aga peamine küsimus, kas Poola suudab tõendada otsest põhjuslikku seost sõja mõju ja kohustuste täitmise võimatuse vahel. Grzeszczaki arvates on raske ennustada Pfizeri-Poola vaidluse kõige tõenäolisemat tulemust, kuna paljud üksikasjad, eriti vaktsiinilepingute sisu, ei ole avalikkusele teada. Kõige tõenäolisem on siiski kokkulepe või kompromiss.
Poola kohtujuhtumit, koos sarnase Ungari (60 miljoni euro nõue) ja Rumeenia (550 miljoni euro nõue) vaidlusega, peetakse selle poolest tähelepanuväärseks, et need panevad proovile Euroopa Komisjoni ühishangete mudeli. Neist kõige suurema mõjuga on siiski nõude summa alusel Poola, mistõttu see vaidlus võib kaasa tuua vajaduse sõnastada tulevased EL „kriisilepingud” täpsemalt, lisades neisse paindlikumad läbirääkimisklauslid ja selgemad finantsvastutuse eeskirjad. Kui aga vaidlus päädib Poola kohustusega Pfizerile summa välja maksta, ei ole teada, kuidas Poola kohustust täidaks. Riigil oli selleks otstarbeks eraldatud raha nn pandeemiafondis, kuid 2023. aastal suunati raha tavapärasesse tervishoidu.
