Rahvusvaheline energiaagentuur (International Energy Agency, IEA) soovitab liikmesriikidel rakendada meetmeid, millega kaitsta end kütusekriisi eest ning tulla toime üha tõusvate naftahindade ja tarneprobleemidega. Energiaagentuuri soovituste seas on kümme erakorralist meedet, mille hulgast leiab ka sõiduautoga liikumispiirangute kehtesamise, autode sõidukiiruse ja sõiduaja piirangud, aga ka soovituse eelistada kodukontorit ja kasutada gaasipliidi asemel elektripliiti.
Energiaagentuuri sõnutsi on üks hädaolukorra meede piirata nõudlust, kusjuures meetmeid peaks olema valmis rakendama kõik IEA liikmesriigid, aga ka muud riigid. Valitsustel tuleks võtta juhtroll, näidates eeskuju ja seades kohustusi, aga ka toetades meetmete rakendamisel kodumajapidamisi ja ettevõtteid, et kiiresti vähendada naftanõudlust ja kulusid.
Nii kirjeldab energiaagentuur varianti tsoneerida suurlinnad nii, et erasõidukid on tsoonidesse lubatud vaid kindlatel päevadel. Nii võiks nende hinnangul paaritu ja paaris numbrimärgiga sõidukid määratud tsoonidesse siseneda eri nädalapäevadel. Erandid oleks lubatud vaid paljude sõitjatega autodele ja taksodele. Praegu kaalub seda meedet Korea, mille plaani järgi ei tohiks kodanikud oma sõidukit kasutada ühel päeval viie või kümne päeva järel. Ka ajaloos on süsteem olnud kasutusel näiteks esimese naftakriisi ajal Itaalias, kus olid autovabad pühapäevad ja siis paaritu/paaris numbrimärgi süsteem. Mõnes suurlinnas on meede püsivalt kasutusel, nt Pekingis ja Sao Paulos, ning mõni kohaldab piiranguid tipptunniti, nt New Delhi, Jakarta, Manila.
Ühe meetmena näeb agentuur, et kui alandada sõidukite, busside ja veokite kiiruspiiranguid maanteedel 10 km/h võrra, võib üksiku juhi kütusekulu väheneda 5-10%, riigi tasandil aga 1-6%. Seega võiks valitsused kiirust alandada ja käivitada teavituskampaania, paludes juhtidel vabatahtlikult aeglasemalt sõita. Energiaagentuuri sõnutsi on seda meedet ajaloos varemgi kasutatud, nt Prantsusmaal 1973. aasta naftakriisi ja 2022. aasta energiakriisi ajal. Nüüdse kriisi tõttu on sõidukiirust alandanud juba Pakistan.
Peale selle toob energiaagentuur välja, et üleminek erasõidukitelt ühistranspordile võib vähendada kütusenõudlust, kuid veelgi enam väheneks see, kui käidaks jala või sõidetaks jalgrattaga. Seega võiks valitsused alandada ühistranspordi piletihindu või pakkuda seda elanikele tasuta ning julgustada esmalt riigiteenistujaid eelistama ühistransporti. Agentuur käsitleb veel ka autode ühiskasutust ja säästlikku sõidustiili, nt sujuvam kiirendamine, rehvirõhu kontroll ja kliimaseadme seadistus. Siin soovitab agentuur valitsustel määrata eraldi sõiduradu ja parkimiskohti ühiskasutusega sõidukeile, toetada sõidujagamise rakendusi ning reklaamida juhte sõidustiili muutma.
Veel öeldakse, et eelistada tuleks kodus töötamist. Kodust tööle erasõitude kütusekulu moodustab agentuuri andmetel piirkonniti u 5-30% autode kütusekulust. Kolm kaugtööpäeva viiepäevases töönädalas vähendaks aga autode kütusekulu riigi kohta u 2-6%, isiku puhul aga 20%. Seega soovitab agentuur, et valitsused julgustaks ettevõtteid lubama kodukontorit ning kohustaks riigiametnikke kodust töötama, samuti võiks avaliku sektori hooned teatud päevadel üldse suletud olla. Näidetena toob agentuur esile Filipiinid ja Pakistani, kus valitsusametnikele on kehtestatud neljapäevane töönädal, ning Sri Lanka, kus ametihooned on kolmapäeviti suletud, ning Laose, Tai ja Vietnami, mis edendavad kaugtööd.
Energiaagentuuri andmetel on pärast Lähis-Ida konflikti algust ligikaudu 40 riiki asunud rakendama või teatanud plaanist rakendada erakorralisi meetmeid. Valitsuste senised plaanid on hõlmanud hinnalagesid, kütusetoetuseid ja maksumuudatusi. Näiteks Ühendkuningriik on teatanud 53 miljoni naela (u 61,5 miljonit eurot) eraldamisest raskustes tarbijatele. Jaapan aga toetas 16 miljonit madala sissetulekuga leibkonda, et kompenseerida elektri-, gaasi- ja kütusekulusid. Filipiinid maksavad 5000 peesot (u 73 eurot) kütusetoetust ühistranspordijuhtidele, alustades juba kolmerattalistest sõidukitest. Austria plaanib tagastada tarbijaile kõrgematest kütusehindadest saadud lisamaksu ja vähendada bensiinimaksu. Türgi kompenseerib 75% naftahinna tõusust ja vähendab eritarbimismaksu. Soomegi suurendas juba 2022. aastal maksuvabastust, mida töötajad võivad taotleda töölesõidu kulude eest.
Lõpetuseks ei unusta energiaagentuur ka soovitamast elektriautosid ja muid “tõhusamaid” sõidukeid, nt hübriide, kaherattalisi. Samuti tuleks energiaagentuuri hinnangul valitsustel kiirendada laadimistaristu arendust; kehtestada madala heitkogusega tsoonid ja edendada kestlike kütuste tootmist. Veel soovitab agentuur asendada õlikütte soojuspumpadega, võtta kasutusele energiajuhtimissüsteemid ning taaskasutada ja ringlusse võtta palju rohkem plastjäätmeid. Tahes-tahtmata meenutavad soovitused neid meetmeid, mida kliimapöörde nimel on juba aastaid peale surutud ja kaunikesti karmide võtetega jõustatud, aga mõned ka koroonapandeemia ajal kehtestatud drakoonilisi meetmeid.
