Rootsis on ainuüksi selle aasta esimese kuuga korda saadetud keskmiselt üks pommirünnak päevas, nii mõnigi neist elamurajoonides. Peaminister Kristersson tunnistas, et kuritegevuse üle on kontroll kaotatud ja lubas kiiremini vastu võtta uusi õigusakte, vahendab Euractiv. „Rootsi on uue vägivallalaine keskel, eelkõige on suurenenud pommirünnakud, kusjuures neid on peaaegu iga päev üks,“ ütles Kristersson. „On täiesti selge, et meil ei ole vägivallalaine üle kontrolli, muidu me ei oleks siin,“ lisas ta. Peaminister Kristerssoni sõnutsi mõjutab jõuguvägivald nüüd terveid kogukondi, sh elurajoone.
Rootsi tohutust jõugukuritegevusest kirjutasime ka aasta tagasi, kuid kahjuks tundub, et aastaga ei ole riigis suurt midagi paremaks muutunud, vaid hoopis vastupidi. Juba aasta esimese kuuga, 27. jaanuari seisuga, on Rootsis olnud 27 pommirünnakut. See annab alust peljata, et selle aasta pommirünnakute arv on aasta lõpuks veelgli suurem kui 2024. aastal, mil politsei andmetel oli neid 317 (sh plahvatused, katsed ja ettevalmistused). Samas tuvastati 2024. aastal umbes 62 000 inimest, kes tegutsesid kuritegelikes võrgustikes või olid nendega seotud. Ning hinnanguliselt on veel 600 inimest, kes orkestreerivad Rootsi kuritegevust välismaalt ja neist enamikul on topeltkodakondsus.
Valitsusele on tehtud ettepanek muuta põhiseadust nii, et topeltkodanikelt võiks ära võtta Rootsi kodakondsuse, kui on kindel, et isik on seotud jõugukuritegevusega. Esialgse plaani järgi kohalduks muudatus nende inimeste puhul, kes on andnud naturalisatsiooni käigus valeandmeid; kes on andnud altkäemaksu või on ähvardustega saanud kodakondsuse või kes on toime pannud kuritegusid.
Peale selle on politsei andmetel üha enam alaealisi ja noori, kes on kuritegelike jõukude liikmed: mullu oli neid 1700, kusjuures paljud neist värvati juba noorte turvakodudes. Nii on valitsus koostanud õigusakti, et anda politseile lisavolitusi nooremate kui 15-aastaste laste kinnipidamiseks teatud asjaolude korral. Seejuures on seaduse jõustumine toodud kavandatust ehk järgmise aasta suvest palju varasemaks – juba selle aasta oktoobrisse.
Rootsi valitsuse praegused plaanid tunduvad aga pisut hilinenud, sest nüüdseks on Rootsis plahvatanud kuritegevus levinud naaberriikidesse ja Rootsi jõugud on oma tegevust laiendanud Taani, Norra ja Soome. Nendes riikides pidid jõugud kasutama veelgi vägivaldsemaid meetodeid ja on sellega ametivõimud muretsema pannud. Taani peaminister Mette Frederiksen sõnas mullu oktoobris peetud kõnes: „Rootsis palgatakse kurjategijaid, kes sisenevad Taani ja panevad seal toime raskeid kuritegusid, eriti Kopenhaagenis. See on täiesti vastuvõetamatu. Me teeme tihedat koostööd Rootsiga, et sellele lõpp teha.“. Norra peaminister Jonas Gahr Støre (leiboristid, S&D) väljendas samuti pahameelt ja kinnitas, et Rootsi jõugud tegutsevad kõigis Norra politseipiirkondades.
Selline jõuguvägivald ja organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimine Rootsis on aga otseselt seotud suuremahulise immigratsiooniga. Mõneti on valitsus tõsiasja ka tunnistanud, kui on asunud muutma senist üliliberaalset immigratsioonipoliitikat, pidades sisserännet ja kuritegevust omavahel seotuks, ning kui on arutanud plaani topeltkondakondsusega isikutelt ära võtta Rootsi kodakondsust. Veel oleme kontrollimatu immigratsiooniga seotud probleeme Rootsi näitel käsitlenud siinses analüüsis.
