Soome kohus mõistis Päivi Räsäneni “vihakõnes” süüdi

Kohus langetas otsuse Päivi Räsäse kirjutise kohta, kus Räsänen nimetas homoseksuaalsust psühhoseksuaalse arengu häireks. Kohtu hinnangul solvas Räsänen kirjutisega homoseksuaale kui rühma ja õhutas viha rahvusrühma vastu. Kõrgem kohus tühistas seega ka maakohtu ja apellatsioonikohtu varasemad õigeksmõistvad otsused, mis ei pidanud kirjutisi, kuigi solvavaid, vihakõnena karistatavaks, kirjutab Yle. 

Kohtu viimane aste rõhutas, et ekslik väide on nimetada homoseksuaalsust psühhoseksuaalse arengu häireks. Räsäneni kirjutises pole kohtu hinnangul homoseksuaale peetud heteroseksuaalidega võrdseteks, sest heteroseksuaalsus on esitatud kui normaalse mõõdupuu, mille poole homoseksuaal võib võimaluse korral püüelda. Kohtu hinnangul solvasid need Räsäse avaldused homoseksuaale kui rühma nende seksuaalse sättumuse alusel.

Kõnealused Räsäse väited on pärit tema 2004. aastal koostatud brošüürist “Ta lõi nad meheks ja naiseks. Homosuhted seavad kahtluse alla kristliku inimkäsitluse”, mis avaldati 2007. aastal Soome luteri fondi ja Soome evangeelse luterliku misjonipiiskopkonna veebilehel. Kuid et Räsänen avaldas vihiku 2019. ja 2020. aastal uuesti oma Facebooki lehel, mõistis kõrgem kohus Räsäse süüdi viha õhutamises. 

Kokku määras kohus Räsäsele 20 päevamäära suuruse trahvi, mis tema sissetulekute juures on 1800 eurot.

Teine süüdistatav oli Soome luteri fondi esindaja piiskop Juhana Pohjola, kelle puhul kohus leidis, et kuna ta kuulus fondi juhtkonda, teenis kõnealuse kirjutise avaldamine fondi huve. Ka Pohjolale mõistis kohus 20 päevamäära suuruse trahvi viha õhutamise eest rahvusrühma vastu. Fondile määras kohus 5000 euro suuruse trahvi. 

Kohus leidis, et Räsäse solvavates kirjutistes polnud tegemist niivõrd usu küsimuse või usutunnistusega, vaid autori ühiskondlikel ja meditsiinilistel seisukohtadel põhinevate arvamustega. Seega leidis kohus, et usuvabadus ei kaitse seda, et usulise kirjutise nime all esitatakse arvamusi, mis pole usuga seotud. Kohtumenetluse kesksel kohal oli sõnavabadus ja usuvabadus oli väiksema kaaluga. 

Ühtlasi tõdes kõrgem kohus, et Räsäse ja Pohjola karistus pole vastuolus sõna- ja usuvabadusega, mis on tagatud nii põhiseaduse kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Euroopa inimõiguste kohus on kohtu hinnangul võtnud karmi seisukoha üldistavate avalduste asjus, kus rünnatakse tervet etnilist, usulist või muud rühma, näiteks homoseksuaale, või kus asetatakse selline rühm negatiivsesse valgusesse. Veel rõhutas kohus, et kõiki väiteid on Räsänen esitanud parlamendiliikme ja arstina ning teemad on seostunud tema poliitilise tegevusega. Tema positsioon ja meditsiiniline haridus on kohtu hinnangul suurendanud kirjutise võimalikke kahjusid. Lõpetuseks nõudis kohus, et Räsäse Facebooki lehelt ja mujalt veebist tuleb solvavad kohad eemaldada. Viimane puudutab küll täpseid kohti ja lauseid ega takista avaldada ülejäänud kirjutist. 

Päivi Räsänen ütles täna hommikul parlamendis peetud pressikonverentsil, et ülemkohtu otsus oli talle šokk. “Olin valmis hoopis teistsuguseks otsuseks ja seetõttu pole mul selleks isegi sõnavõttu valmis,” ütles Räsänen, aga lubas pärast põhjalikku analüüsi otsustada, kas kaebab otsuse edasi Euroopa inimõiguste kohtusse. Igal juhul ei leia Räsänen endal süüd ega näe vajadust vabandada, sest tema kirjutis oli ja on endiselt seaduslik ega olnud tegemist kellegi solvamisega, vaid tõega Piiblist. Kusjuures Räsänen rõhutas, et kõigis kohtuastmetes oli ta kinnitanud, et 2004. aasta kirjutis on nüüdseks aegunud, aga kohus kuulutas ikkagi vana teksti keelatuks. Räsänen tõdes, et on mures sõnavabaduse pärast ja kohtuotsus annab kõigile edaspidi põhjust end tsenseerida. 

Rahandusminister Riikka Purra kirjutas kohtuotsuse kohta: “Sõnavabadus sai täna taas ränga hoobi ülemkohtu hääletusotsuse kaudu. Mis tahes arvamus sul ka poleks vaidlusaluse sõnumi (või selle sõnade) kohta, kaitse sõnavabadust. See on kriitilise tähtsusega toimiva demokraatia ja terve ühiskonna jaoks.”  

Ka justiitsminister Leena Meri on juhtumi kohta arvamuse avaldanud ja kirjutanud, et sõnavabadus on keskne põhiõigus ning karistusseadustik peab olema selge, täpne ja etteaimatav. Ministri sõnutsi ei ole mõeldav, et kodanikud ei tea ette, mis sõnade või teemade eest võib tabada karistus. Mõlemad ministrid leiavad, et seadust tuleb muuta. 

Menetluse põhjustanud Twitteri-postitus ei ole “vihakõne”

Prokurör nõudis Räsänenile karistust ka rahvusrühma vastu suunatud viha õhutamise eest sotsiaalmeedias. Räsänen avaldas 2019. aasta suvel Twitteris (praegu X), Instagramis ja Facebookis postituse, milles küsis kiriku juhtkonnalt põhjendusi Pride ürituse ametlikuks partneriks asumise kohta. „Kuidas sobib kiriku õpetuslik alus ehk piibel kokku sellega, et häbi ja patt tõstetakse esile uhkusena?“ kirjutas ta ja lisas Piiblist põhjendavad värsid.

Selle süüdistuse lükkas kõrgem kohus tagasi, leides, et kuigi Räsänen põhjendas oma arvamust samasooliste isikute vaheliste seksuaalsete tegude kohta negatiivses toonis, ei saa konteksti arvestades sõnumit pidada homoseksuaale kuritegelikult solvavaks.