Sydney ülikoolis valeandmetele spetsialiseerunud dotsent ja endine farmatseut dr Raphael Lataster on avaldanud uue artikli, milles käsitleb dr Oliver J Watsoni jt korraldatud uuringut, kus kiideti koroonavaktsiinide kasutegurit. Selle uuringu järgi päästsid koroonavaktsiinid esimesel kasutusaastal enam kui 14 miljonit inimelu. See dr Watsoni jt uuring oli äärmiselt mõjukas ja selle alusel põhjendati paljuski koroonavaktsiinide vajalikkust, tõhusust ja lõpuks nende kohustuslikuks määramist. Kuid dr Latasteri hinnangul on uuringus tuginetud modelleeritud andmetel, mis sõltusid omakorda suuresti varastest randomiseeritud kontrollitud uuringutest (RCT), nagu Moderna COVE uuring, mis näitas 94,1% efektiivsust. Need uuringud olid korraldatud enne, kui levima hakkasid Delta ja Omicron variant, mis vähendasid vaktsiini efektiivsust. Nii leiab dr Lastaster, et koroonavaktsiinide tõhusust hinnati üle metoodiliste puuduste, kasinate andmete ja eelarvamuste tõttu.
Dr Lataster kirjeldab, et dr Watsoni jt uuringus ei ole esitatud empiirilisi andmeid, mis seostaksid vaktsineerimise otseselt suremuse vähenemisega. Tuginetud on eeldusele, et vaktsiinid on ühtlaselt tõhusad kõigis vanuserühmades, piirkondades ja ajaperioodidel. Kuid kui autorid oleks peale varaste uuringute arvestanud ka hiljem avaldatud andmetega, ei oleks nad täheldanud, et vaktsineeritud rühmades on Covid-19 surmajuhtumeid statilistiliselt oluliselt vähem. Seejuures väärib märkimist, et alles hiljuti käsitlesime Kreeka teadusuuringut, kus avaldati andmed, kuidas paljud muu põhjusega surmajuhtumid registreeriti ametlikes dokumentides hoopis Covid-19 arvele. Kreeka teadlased järeldasid, et koroonaviirusesse surnud juhtumitest ei olnud tegelikult 45,3% tingitud koroonaviirusest.
Dr Lataster laidab dr Watsoni jt uuringus veel, et selles ei arvestatud asjaoluga, et ajaga vaktsiini antud immunsus nõrgeneb ja võib kiiresti muutuda ebaefektiivseks, vahel isegi negatiivselt efektiivseks. Dr Lataster peab võimalikuks, et vaktsiinid võivad suurendada koroonaviirusesse nakatumise tõenäosust ja nimetab ka surma suuremat tõenäosust.
Latasteri arvates ei kontrollitud uuringus piisavalt selliseid muutujaid nagu loomulik immuunsus, tervishoiumeetmete muudatused või tervishoiutaristu erinevused. Kõik need asjaolud võiksid Latasteri hinnangul selgitada vaktsiinidest sõltumatut suremuse vähenemist. Kusjuures Lataster viitab tõsiasjale, et Watsoni jt uuringustki ilmneb, et surmajuhtumite arv oli langemas juba enne laialdast vaktsineerimist (jaanuaris-veebruaris 2021), kuid surmade arv hakkas taas suurenema pärast vaktsiinide kasutusse võtmist (august 2021). Nii on eiratud tegelikke andmeid ja erinevusi.
Peale juba kirjeldatu rõhutab Lataster ka huvide konflikti. Nimelt on tema kritiseeritud uuringut rahastanud teiste hulgas vaktsiinitootjad, Maailma Terviseorganisatsioon ning Bill & Melinda Gatesi Fond. Seega olid uuringu autoritel seosed just nende inimeste ja asutustega, kes vaktsiine toodavad või tootjatesse investeerinud on, neid heaks kiidavad ja kohustuslikuks määravad. Seejuures väidab Lataster, et kuigi uuringu autorite hulgas ei ole nimetatud Neil Fergusoni, siis just tema oli uurimisrühma juht. Mäletatavasti koostas Londoni Imperial College just Neil Fergusoni juhtimisel eriti kurikuulusa mudeli, mis ennustas, et 2020. aasta suve alguseks on Ühendkuningriigis kuni 500 000 surmajuhtumit ja USAs enam kui 2 miljonit surmajuhtumit. Seda mõistagi vaid siis, kui “tõrjemeetmeid” ei rakendata. Tegemist oli alusuuringuga, mille järel kehtestas Suurbritannia ja paljud muud riigid ranged mittefarmatseutilised meetmed: lukustati ühiskond, sunniti maske kandma jpm.
Igal juhul jõuab dr Lataster järeldusele, et Watsoni jt väited, kui palju elusid on koroonavaktsiinid päästnud, on üle hinnatud puuduliku metoodika, eelarvamuste ja väheste usaldusväärsete andmete tõttu. Lataster tunnistab küll vaktsiinide potentsiaalset kasu, kuid rõhutab vajadust rangete ja sõltumatute uuringute järele, et täpselt hinnata nende tõhusust ja ohutust. Nii tuleks Latasteri hinnangul koroonavaktsiine hinnata läbipaistvamate empiiriliste uuringutega, mis arvestaks immuunsuse nõrgenemise tegelikke andmeid, variandispetsiifilist tõhusust ja kõrvaltoimeid.
