Southamptoni ülikooli teadlaste sõnutsi on elektriautode piduriklotside eraldatavad osakesed üliväikesed, 30 korda väiksemad kui inimese juuksekarva läbimõõt, ja jõuavad inimese hingamisteedesse. Teadlaste hinnangul põhjustab see “mitte-heitgaasisaaste” suurema osa sõidukite heitkogustest Euroopas, vahendab Mail Online.
Uurimuse juhtivautor dr James Parkin ütleb: „Inimesed seostavad autode põhjustatud saastet tavaliselt heitgaasiga ja arvavad, et elektrisõidukitel ei ole heitgaase. Aga elektriautod siiski tekitavad tahkeid osakesi, mis on tingitud tee, rehvide ja pidurite hõõrdumisest ja kulumisest.” Tõsi, sõidu ajal ei eralda elektrisõiduk heitgaase, kuid paljudes teadusuuringutes on tähelepanuta jäetud rehvide, teede ja pidurite kulumisest eralduvad osakesed.
Nüüdse uurimuse eesmärk oli dr Parkini sõnutsi mõista, kuidas eri tüüpi piduriklotside koostis mõjutab eralduvate osakeste mürgisust ja mida see võib tähendada inimeste tervisele. Selleks vaadeldi nelja tüüpi – poolmetallist, vähese metallisisaldusega, orgaanilistest, keraamilistest – piduriklotsidest eralduvaid osakesi. Uurimisrühm simuleeris tingimusi, kui pidurdamisel eralduvaid osakesi sisse hingata ja avastas kopsurakkude oksüdatiivse stressi, põletiku ja isegi hävimise. Tahkeid osakesi, sh autodest pärinevaid, seostatakse paljude haigustega, nt astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), südame-veresoonkonna haigused, dementsus ja kopsude armistumine.
Dr Parkini uuringus leiti, et enamikus tänapäeva autodes kasutatavatest asbestivabadest orgaanilistest piduritest vabanevad osakesed olid kõige mürgisemad, mõjutades kopse tõsisemalt kui diislikütuse heitgaasid. Selliste piduriklotside koostises on vaskkiud, klaaskiud, kumm, grafiit ja vaik. Järgmisena olid mürgisemad keraamilised piduriklotsid, milles on samuti palju vaske. Teadlased järeldasid, et kui koostisosades vaske poleks, ei oleks eralduvad tahked osakesed nii mürgised.
Projekti juhendaja professor Matthew Loxhami hinnangul on tegemist tähtsa teabega nii tervise kui ka poliitika jaoks, sest kui diisli- ja bensiinimootoriga sõidukid täielikult keelata ning lubada üksnes elektriautosid, siis nendest eralduvad tahked osakesed jäävad alles. Kusjuures tõenäoliselt elektriautode tekitatavad heitkogused suurenevad, sest sõidukid on raskemad ja tekitavad suuremat hõõrdumist.
Birminghami ülikooli keskkonnatervishoiu ekspert Roy Harrison leiab aga, et veel on vara teha järeldusi ja tegelikult pole uuringud kuigi suurt mürgisust näidanud. Tema sõnutsi on elektriautode pidurdusheide regeneratiivpidurduse tõttu ikkagi palju väiksem kui sisepõlemismootorite heide.
Varem oleme käsitlenud, et elektriautode pidurid ja rehvid kuluvad kiiremini võrreldes tavaliste autodega. Seetõttu satub õhku rohkem väikeseid tahkeid osakesi, sageli mürgiseid. Arvestuste kohaselt eraldavad elektriautode pidurid ja rehvid 1850 korda rohkem selliseid tahkeid osakesi kui sisepõlemismootoriga autod. Samuti oleme vahendanud, et Suurbritannia keskkonnaagentuuri andmetel sisaldab sõiduteede äravooluvesi sõidukite rehvide mikroplasti, mida elektriautod taas oma suurema kaalu tõttu eraldavad rohkem kui sisepõlemismootoriga autod.
Seega on Suurbritannias tekkimas arusaam, et elektriautode mõju keskkonnale ja nüüd ka inimtervisele on arvatust kordi suurem. Samal ajal aga soovib sealne valitsus taaskehtestada nõuet loobuda uute sisepõlemismootoriga sõidukide müügist juba aastaks 2030.
