Belkacem propageeris Belgias šariaadiseadusi, kutsus mosleminaisi end täielikult katma, võrdles geisid pedofiilidega ja ässitas moslemeid üles mittemoslemite vastu. Kuid vanglakaristust kannab ta selle eest, et on vastutav mitme noore belglase ajupesu ja Süüriasse surma saatmise eest, kirjutab The Brussels Times.
Fouad Belkacem (44), tuntud ka Abu Imranina, on sündinud Antwerpeni lähedal Rumstis ja ta juhtis terroriorganisatsiooni Sharia4Belgium. Organisatsioon sai inspiratsiooni Al-Qaida ideoloogiast, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Sharia4Belgium kavandas terrorirünnakuid Euroopas ja Belgias ning Belkacem ise õhutas vägivalda Molenbeeki politseijaoskonna vastu. Islamiriigi (ISIS) tõus võimaldas uusi värbamistaktikaid, mida Sharia4Belgium võimsalt ära kasutas, värvates inimesi ja saates neid Süüriasse. Belkacem mõistetigi 2015. aastal süüdi ja määrati 12 aastat vangistust noorte belglaste värbamise ja ajupesu eest, et need astuks relvastatud võitlusse Süüria Levanti piirkonnas. Hiljem tõi Euroopa Inimõiguste Kohus välja ka mehe üleskutsed võidelda mittemoslemitega, et neid alistada. 2018. aastal kaotas ta Belgia kodakondsuse, misjärel on tal vaid Maroko kodakondsus. Tema vanglakaristus päädib 2027. aastal.
Belgia varjupaiga- ja rändeminister Anneleen Van Bossuyti sõnutsi on Belkacem aga esitanud varjupaigataotluse. Ministeeriumi andmetel on peapõhjus selles, et Belkacem kardab Marokosse tagasi saatmist. Samas kinnitas minister, et soovib kasutada kõiki võimalusi, et mees Belgiast välja saata, kuid varjupaigataotluse peab ikkagi pagulaste ja kodakondsuseta isikute peadirektoraat (CGRS) üle vaatama.

Belgia varjupaiga- ja rändeminister Anneleen Van Bossuyti sõnutsi on Belkacem tõpoolest esitanud varjupaigataotluse, kuid minister lubas kasutada kõiki võimalusi, et mees Belgiast välja saata. Foto: European Parliament/Wikimedia Commons.
Parempoolse parlamendiliikme Francesca Van Belleghemi järgi ei pidavat Maroko teda tagasi tahtma, kuid advokaat Sylvie Sarolea sõnutsi lasub Marokol kohustus lubada oma kodanikul naasta. Seepärast ei saa Maroko teda lihtsalt tagasi lükata ja seda otsustavam roll võib olla mehe varjupaigataotlusel.
Advokaat rõhutas, et iga Belgia territooriumil viibiv isik võib taotleda varjupaika, kuid see ei tähenda, et taotleja saab pagulasstaatuse. Belkacemi puhul võib Sarolea hinnangul olla tõsine oht, mille pärast ei pruugita talle pagulase staatust anda. Kuid seegi ei tähenda tingimata, et Belgia saaks mehe Marokosse saata, kui too suudab tõendada, et teises riigis võib ta sattuda piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks. Talle võidakse määrata kaitse väljasaatmise eest, kuni leitakse muu lahendus. Seejuures mängib Belkacemi puhul rolli, et tal on Belgias neli last ja ta on Belgias sündinud. Seega peab kohus kaaluma perekondlike sidemete tugevust ja riski, mida ta võib riiki jäädes kujutada. Kui riski peetakse olulisemaks, ei takista peresidemed väljasaatmist.
Euroopa strateegilise luure ja julgeoleku keskuse (ESISC) juhi Claude Moniquet hinnangul, kes töötas varem Prantsusmaa välisluureteenistuses, on Belkacemi varjupaigataotlus täiesti uskumatu. Ta selgitas, et kuigi ka tal tuleb lubada end kohtus jm-l kaitsta, siis Belkacemi vabastamine ei pruugi olla riskivaba. Mehel on palju sidemeid ja tema mõju ulatuslik, kuigi pole teada, kas ka pärast pikaajalist vanglakaristust, sest tema juhitud Sharia4Belgium on põhimõtteliselt kadunud ja Belkacem ise unustuse hõlma vajunud. Süüria konflikti kõrgajal tegutsenud võrgustike inimesed on aga kas surnud, vangis või lihtsalt kadunud. Kuid Moniquet rõhutas, et islamistlik terrorism „ei sure kunagi päriselt“.
Teadaolevalt on pagulaste ja kodakondsuseta isikute üldkomisjon (CGRA) 2. oktoobril Fouad Belkacemi varjupaigataotluse tagasi lükanud ja otsustanud talle rahvusvahelist kaitset mitte anda. Ametiasutus ei näe takistusi tema väljasaatmiseks Marokosse. Kuid mehel on endiselt õigus esitada kaebus välismaalaste õigusküsimuste vaidluste nõukogule (CCE).










Kuidas Eesti islamiorganisatsioonidel läheb?