Tony Blair kirjutab oma mõttekoja kliimaaruande sissejuhtuses, et aktivistidel on õnnestunud küll kliimamuutuse teema tuua poliitikasse ja taastuvenergias on tehtud märkimisväärseid edusamme, aga poliitiline arutelu on muutunud irratsionaalseks. Praegune poliitika moonutab arutelu selliselt, et püütakse leida ebareaalset ja teostamatut lahendust ega juleta seda tunnistada.
“Poliitikud teavad üldiselt, et arutelu on muutunud irratsionaalseks. Aga nad pelgavad seda välja öelda, sest kardavad, et neid süüdistatakse „kliimamuutuse eitamises“, kirjutab Blair.
Blairi sõnutsi leiavad arenenud riikide valijad, et kliimapööre nõuab neilt rahalisi ohvreid ja elustiili muutust, samas pole niivõrd väikestel muudatustel erilist mõju globaalsele heitkogusele. Pealegi paiknevad enamik saasteallikaid tulevikus arengumaades, eriti Hiinas ja Indias. Teisalt on arengumaad omakorda pahased, et kliimapöörde nimel soovitakse piirata fossiilkütustel põhinevat majanduskasvu ning see on nende hinnangul ebaõiglane.
Tony Blair rõhutab, et taastuvenergia turg on kasvanud, eriti elektriautode sektor, kuid samas ei ole ka vähenenud fossiilkütuste tootmine ja nõudlus. Vastupidi, ka see on kasvanud ning nõudlus kasvab veel vähemalt 2030. aastani. Endine Suurbritannia peaminister väidab veel, et lennureiside arv kahekordistub järgmise 20 aastaga ning linnastumise tõttu, sh ka Aafrika rahvastikukasvu, on varsti palju rohkem vaja ka terast ja tsementi.
Seega on Blairi hinnangul juba eos läbi kukkunud mistahes strateegia, mis põhineb fossiilkütuste lühiajalisel kasutusest loobumisel või tarbimise piiramisel.
Nii peab Blair vajalikuks, et protestipõhiselt poliitikalt tuleks üle minna pragmaatilistele, tehnoloogiapõhistele lahendustele, näiteks süsinikdioksiidi kogumine, tuumaenergia ja alternatiivkütused. Kuigi otse allikast süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiat ei ole praegu õieti olemas, siis poliitika, rahastuse ja uuenduslikkusega on võimalik asjaolu muuta. Aga tehnoloogiast veelgi lihtsamad on looduslikud lahendused, peamiselt metsastamine.
Tony Blair peab lahenduseks ka tuumaenergiat, millesse aga praegu kiputakse suhtuma irratsionaalse hirmuga, sest sageli aetakse see segi tuumarelvadega. Seetõttu on paljud riigid tuumaenergiast loobunud, kuigi just tuumaenergia oleks muutnud globaalseid heitkoguseid. Peale selle võiks energiatarbimist aidata vähendada isegi energiatõhususe ja energiavõrgu tehisaru, aga kliimakonverentsid on seni tehisaru peaaegu täielikult kõrvale jätnud. Lõpetuseks tuleks rohkem käsitleda ka kliimamuutustega kohanemist, mida seni kaldutakse nimetama kliimameetmete vaeseks sugulaseks, sest näib aktsepteerivat kliimamuutuse vältimatust.
Tony Blair oli Ühendkuningriigi peaminister 1997.-2007. aastatel. 1990. aastatest peale on ta kliimamuutust nimetanud suureks proovikiviks, toetades rahvusvahelisi kokkuleppeid ja turupõhiseid lahendusi, nagu heitkogustega kauplemine. Peaministrina seadis ta Suurbritannia kliimapoliitika esirinda, tellides Sterni raporti ja toetades Kyoto protokolli. Peaministri ameti järel on tema fookus nihkunud pragmaatilistele, tehnoloogiakesksetele lahendustele. Ta on kritiseerinud COP-protsessi ja rõhutanud ka arengumaade vajadusi. Nagu nüüdses mõtteavalduses on ta viimasel ajal kutsunud poliitikuid üles loobuma ebareaalsest poliitikast ja investeerima toimivatesse tehnoloogiatesse.
Peale Tony Blairi on üha enam neid, kes on kliimapöörde suhtes kriitilisi märkuseid teinud. Näiteks kutsus Poola peaminister Donald Tusk Euroopa Parlamenti üle vaatama Euroopa Liidu roheleppeks nimetatud kliimapoliitikat ning on rohelepet käsitlenud üsna teravalt. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on märkinud, et EL rohelepe on pigem ideoloogiline ja ennasthävitav ning on püüdnud võidelda Euroopa Liidu roheleppe vastu. Ka Euroopa konservatiivid on konkurentsivõime kaotamises süüdistanud rohelepet ning lennuettevõtted ja autotootjadki on kliima nimel nõutava kahtluse alla seadnud.
Kuid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ei soovi hoolimata riikide probleemidest majandusega ja üha lisanduvatest kriitikanootidest roheleppest loobuda. Vastupidi alles aasta alguses rõhutas von der Leyen Šveitsis Davosi Maailma Majandusfoorumil vajadust kiirendada üleminekut süsinikuneutraalusele ja pidas kliimamuutust endiselt suurimaks probleemiks maailmas. Von der Leyen leidis, et Pariisi kokkulepe on jätkuvalt kogu inimkonna parim lootus. “Seega jätkab Euroopa samal kursil ja jätkab koostööd kõigi riikidega, kes soovivad kaitsta loodust ja peatada globaalset soojenemist,” lisas von der Leyen.
Samas aga allkirjastas USA president Donald Trump juba esimesel ametipäeval mitu otsust, millega muutis seniseid kliima- ja keskkonnaeesmärke. Ühena neist otsustas Trump välja astuda Pariisi kliimaleppest, nagu oli juba varem lubanud, ning andis ka korraldused, et USA võtaks kasutusele kodumaise energia ja pidurdaks kliimapoliitikat.
