Eelmise konservatiivse valitsuse tellitud uuringus tõi professor Alice Sullivan välja riskid, mis kaasnevad, kui ajada segi bioloogiline sugu ja sooidentiteet. Sedasi ei arvestata lihtsa meditsiinilise tõsiasjaga, kui patsiendile määratakse diagnoos ja ravi või kutsutakse inimesi vähi sõeluuringutele. Uuringu järgi on sooideoloogia tõttu kannatada saanud ka politseitöö, kirjutab BBC.
Professor Sullivani sõnutsi on viimastel aastatel loodud arvestatav soosegadus, alustades bioloogilisest soost, transsoolisusest ja lõpetades sooidentiteediga. Professori arvates on märgata tohutut survet ühendada need kõik üheks näitajaks. Kuid kui seaduslikult võib inimene oma sugu muuta, siis bioloogilist sugu professori hinnangul muuta ei saa. Seega naine, kes peab end meheks ja tema uut sugu on tõendiga tunnustatud, võib ikkagi vajada emakakaelavähi uuringuid, või mees, kes ametliku tõendi järgi on naine, võib vajada eesnäärmevähi uuringuid.
„Väidan, et bioloogiline sugu on tõesti oluline, peaksime seda vaikimisi registreerima – transsoolisust ja sooidentiteeti võib samuti registreerida, kui see on asjakohane,“ ütles Sullivan. Seega soovitab professor riigiasutustel edaspidi koguda n-ö vaikimisi andmeid nii soo kui ka identiteedi kohta.
Tervishoiuminister Wes Streeting on uuringut nimetanud tähtsaks, eriti “uut” asjaolu, et patsientide tervise nimel on bioloogiline sugu oluline. Tervishoiuministeeriumi pressiesindaja sõnutsi on aruandes “uusi, tõsiseid järeldusi, mida ministeerium uurib kiiresti ja tegeleb nende tõsidusega, kuna me reformime soolise identiteedi teenuseid üldiselt.“
Uuringus käsitles Sullivan ka soosegadusega tekkinud probleeme politseitöös. Seda, kui meelsasti Ühendkuningriigi meesvangid on asunud end naiseks nimetama, käsitlesime siin. Üldistatult võib kurjategija praegu oma sugu võrdlemisi vabalt valida, politsei ja kohtud aga registreerivad soo isiku sõnade alusel. Kahtlusalune ei pea ametnikule isegi ütlema, kui ta on muutnud nime või sugu. Nii võib kahtlustatav vabadusse pääseda enne, kui tema varasem kuritegude ajalugu on välja tulnud.
Peale selle registreeritakse kuritegu statistiliselt valesse rühma ehk meeste kuriteod registreeritakse nii, nagu need oleks toime pannud naised ja ka vastupidi. Seega võib öelda, et Ühendkuningriigi karistusregister on ekslik, rääkimata kuritegevuse statistikast. Sullivan soovitabki politseil registreerida inimese bioloogilist sugu ja lõpetada võimalus muuta ametlikes registrites sooandmeid.
Kriitikud on pikka aega selgitanud, et sooideoloogia peale surumine lõhub naiste kaitseks seni tehtud jõupingutusi. Eriti markantsed on juhtumid, kus vägivaldne meessoost kurjategija paigutatakse naistevanglasse. Näiteks kaasus, kus kahes vägistamises süüdistatav mees (Isla Bryson/Adam Graham) hakkas eelvangistuse ajal end naiseks nimetama. Süüdimõistva otsuse järel paigutati mees esialgu naistevanglasse, kust ta hiljem siiski meestevanglasse üle viidi.
Suurbritannia seaduste alusel võivad vähemalt 18-aastased taotleda ametlikku soo ehk „omandatud soo“ tunnustamist (Gender Recognition Certificate, GRC). Taotluse esitanul peab olema diagnoositud soodüsfooria, ta peab valitud soo järgi olema elanud vähemalt kaks aastat ja ta plaanib valitud sooga veeta ülejäänud elu. Kusjuures soomuutmise operatsioonid vms protseduurid ei ole kohustuslikud.
Moslemeid võib ju muidu hurjutada aga ühes on neil õigus: Inimesed peavad elama ühtede kindlaksmääratud tõekspidamiste keskkonnas.
Inimesed on liiga rumalad selleks, et kõikuvate ja muutuvate tõekspidamiste keskkonnas hakkama saada ja ellu jääda.
Lääne-maailmas on olnud muutuvad tõekspidamised tegelikult ju juba pikemat aega ja see tapab nad ära. See ju oligi põhjuseks, et miks oli võõr-rahvaid vaja importima hakata (oma rahva vananemise trend hakkas ju avalduma juba mitme kümnendi eest).