Lõuna-California Beverly Hillsi keskkoolis on kaamerad, mis võrdlevad möödujate nägusid näotuvastuse andmebaasiga. Salvestisi vaatab käitumisanalüüsi tehisaru, et leida vägivaldse käitumise märke. Käimla ukse taga aga on suitsuandurit meenutav seade, mis salvestab heli ja püüab tuvastada hädakisa. Hoovil on droonid valmis välja lendama ja andmeid õhust koguma ning parklas sissesõidul tagab numbrituvastus, et sinna liikuvad autod ei kuulu kurjategijatele, kirjutab Forbes.
Beverly Hillsi keskkool pole USA-s ainus kool, kus jälgimistehnoloogiat muudkui lisandub. Kõikjal riigis võtavad koolid neid üha rohkem kasutusele, näiteks New Jersey keskkoolis on ligikaudu 50 kaamerat, millel töötab ZeroEyesi relvade tuvastamise tarkvara. ZeroEyes väidab, et nende tehnoloogia on 2023. aastast peale avastanud üle 1000 relva, sh mullu Texase koolis, kus alaealine kandis vintpüssi ja üritas sisse pääseda. Politsei pidas ta kinni enne, kui ta kedagi tulistas.
Sellise uue tehnoloogiaga loodavad koolid kõige enam ennetada massitulistamisi. USA koolides hukkus mullu tulistamise tagajärjel 49 inimest, tunamullu 59 ja 2023. aastal 45. Everytown Research & Policy andmetel on aastatel 2000–2022 USA koolides tapetud 131 inimest ja vigastatuid on 197, enamik neist lapsed. See tõsiasi ongi peamine põhjendus, miks koolid peavad jälgimistehnoloogiat õpilaste turvalisuse tagamiseks vajalikuks. Beverly Hillsi koolipiirkonna esindaja Alex Cherniss selgitas, et järelevalvesüsteemid tuvastavad iga päev mitu ohtu ning lisas: „Me asume Los Angelese linnasüdames, ühes maailma tuntuimas linnas. Seega oleme alati sihtmärk ja see tähendab, et meie lapsed on sihtmärk ja meie personal on sihtmärk.” See koolipiirkond on eelmisel majandusaastal turvalisuse peale kulutanud 4,8 miljonit dollarit. Chernissi sõnutsi pole tuvalisuse ja julgeoleku nimel ühtegi summat, millega vanemad ja kogukond ei nõustuks.
Kriitikute hinnangul napib tõendeid, et tehisaruga tehnoloogia aitaks vähendada koolitulistamist. Selle asemel kahjustavad jälgimissüsteemid pigem õpilaste usaldust. Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu (ACLU) 2023. aasta aruande järgi oli pärast Columbine’i juhtumit kümnest suuremast koolitulistamisest kaheksa ülikoolilinnakutes, kus järelevalvesüsteemid olid olemas. Aruande autori Chad Marlow sõnutsi on veelgi vähem tõendeid selle kohta, et tehisaruga tehnoloogiad ennetaks midagi. „On väga kummaline väita, et see tagab teie laste ohutuse,” ütles Marlow. Seevastu leidis aruandes kinnitust usaldamatuse õhkkond – 14–18-aastastest õpilastest 32% kinnitas end tundvat alati jälgitavat. „Kuna lapsed ei usalda inimesi, kes neid jälgivad, rikub see usalduse ja muudab olukorra vähem turvaliseks,” selgitas Marlow.
Tuleb ka arvestada, et praeguseni on kõigil süsteemidel märkimisväärne täpsuseprobleem. Näiteks ZeroEyes’i tehisaru märgib relvaks sageli ka täiesti ohutuid esemeid, aga ettevõtte tegevjuhi sõnutsi on valemärke risk maandatud palgatud veteranide ja endiste politseinikega. Sarnast valehäirete probleemi on kirjeldatud ka relvatuvastussüsteemil Evolv, mida kasutab enam kui 800 kooli hoolimata asjaolust, et süsteem märgib relvaks ohutuid esemeid, nt sülearvuteid ja veepudeleid. Võõrad pole ka vastupidised juhtumid, kus süsteem ei suuda ohtlikku eset üles leida. Näiteks 2022. aastal ei märganud süsteem nuga, millega lõpuks õpilast pussitati. Evolv aga rõhutab, et nende tehnoloogia märgistab iga päev keskmiselt 500 tulirelva ja kontrollib enamat kui 850 000 koolikülastajat.
Sama probleemsed on tooted, kus tehisaru analüüsib käitumist ja suudab väidetavalt tuvastada agressioonimärke ja muid murettekitavaid tegevusi. Sellest veelgi ebaefektiivsemaks ja eelarvamuslikuks peetakse tooteid, mis väidetavalt suudavad visuaali ja heliklipi põhjal määrata inimese emotsioone. Kusjuures uuringud näidanud süsteemide arvestatavat kallutatust, sest määravad negatiivseid emotsioone mustanahalistele inimestele suurema tõenäosusega.
Kriitikud on tähelepanu juhtinud ka sellele, et iga säärase tehnoloogiaga kaasneb arvestatav oht muuta see kuritegelikuks nuhkimissüsteemiks. Seda ka juhul, kui tehnoloogiaettevõtted väidavad, et nende tehnoloogia ei ohusta kuidagi privaatsust, sest ei tuvasta isikuid, vaid ainult objekte ja käitumist. Kuid esimesed kuritahtlikud juhtumid on juba päevavalgust näinud. Näiteks Halo vannitoa kuulamisaparaat registreeris tootja Motorola sõnutsi vannitoast vaid murettekitavaid helisid, nt lask või appihüüe, kuid mullu suutis Portlandi teismeline kooli Halodesse häkkida nii, et aparaadid salvestaks kõike vannitoas toimunut. Teismelise sõnutsi oli see võimalik, sest suutis ära arvata seadme administraatori parooli. Motorola parandas turvaaugu uuendusega.
Peale kuriteoennetuse ja muude riskide maanduse on koolide sõnutsi jälgimistehnoloogiatel muidki plusse. Näotuvastust saavat kasutada, et kiiresti üles leida õpilast, kellele vanem on järele tulnud: kaamerad näitavad, kas laps on koolis, mis kaamerate eest ta on möödunud ja mis tal seljas oli. Halo tualettruumide seadmed töötavad peale kriitiliste helide tuvastuse ka suitsu- ja veibianduritena. Numbrituvastus aga jälgib saabujaid ja koolist lahkujaid, andes teada, kui õpilasele järele tulnud sõiduk on parklas ning kinnitades, et laps on ohutult peale võetud.
Jälgimissüsteemide üha agressiivsem pealetung
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid või mida on võimalik täiesti teisest riigist juhtida. Oleme kajastanud, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi”, Taipei tänavatel patrullivad Hiina robotkoerad ja Uus-Meremaa juurutab näotuvastussüsteeme toidupoodides, Lõuna-Korea aga katsetab neid kontsertidel piletikontrolli asemele. Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID, ning ÜRO lennunduspoliitika organ tahab muuta lennule pääsemise reegleid ja võtta kasutusele näotuvastussüsteemid, kusjuures Indias ongi säärased juba kasutusel. Venemaa aga kasutab näotuvastusega maksesüsteeme üha ulatuslikumalt, rääkimata Hiinast (vt ka siit ja siit) ja Valgevenest, kus sarnased süsteemid juba mõnda aega on kasutusel olnud.
Kuid ka Läänes on viimastel aastakümnetel hoogsalt samas suunas astutud. Paljastatud on ulatuslikke varjatud jälgimisi, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on luure- ja julgeolekuasutused salaja ja ebaseaduslikult kogunud miljonite kasutajate isikuandmeid. Suured tehnoloogiaettevõtted on koostöös luureasutustega teinud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele, ning Suurbritannia muudkui suurendab näotuvastussüsteemidega sõidukiparki ja plaanides nüüd juba ka sõidu-, käitumis- ja emotsioonituvastust. Ka Eesti politsei on aastaid kasutanud kaamerate abil numbrituvastust, mis võimaldas neil liiklejatest iga kuu teha miljoneid fotosid. Nüüdseks on nende kasutus juba kenasti seadusesse valatud. Riiklikes arengukavades on ka meil räägitud näotuvastustarkvara kasutava kaameravõrgu rajamise plaanidest. Täies mahus on kasutusele võetud ka Euroopa Liidu biomeetrilinepiirikontroll.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
