Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Briti professor: BBC levitas pandeemia ajal valeinfot ja tekitas paanikat.
- WHO juht: pandeemialepet ähvardab kokkukukkumine.
- Kanada kohus otsustas: hädaolukorra väljakuulutamine kahe aasta taguse Covid-piirangute vastase protesti jõuga lõpetamiseks oli põhjendamatu.
- Suurbritannia: transideoloogiline takistus palgalõhe arvutuses.
- Uuring: tuulepargid sunnivad loomi-linde elupaikadest lahkuma.
Briti professor: BBC levitas pandeemia ajal valeinfot ja tekitas paanikat
Šotimaa Edinburghi Ülikooli (University of Edinburgh) nakkushaiguste epidemioloogia professor ja üks sealse valitsuse Covid-nõunikest Mark Woolhouse ütles, briti ringhääling BBC eksitas pandeemia ajal avalikkust, vahendab The Telegraph. Woolhouse andis ütlusi komisjoni ees, mis tagantjärele uurib ja hindab Ühendkuningriigi valitsuse Covid-poliitikat. Üks tema olulistest sõnumitest oli see, et meediaväljaanded – tema sõnul eelkõige BBC – tekitasid pandeemia alguses inimestes eksitava mulje, et kõik inimesed on Covid-viiruse tõttu ühtviisi ohus. “Nad rääkisid rutiinselt tervete noorte täiskasvanute surmadest, jättes sellega mulje, et need on tavalised. Tegelikkuses olid sellised surmajuhtumid äärmiselt haruldased; valdav osa Covid-i surmajuhtumitest oli eakate, nõrkade ja haigete inimeste seas,” kirjutas ta komisjonile antud kirjalikus kommentaaris. Tema sõnul oli kogu aeg hästi teada, et üle 75-aastaste seas oli Covid-i põhjustatud surma risk 10 000 korda suurem kui alla 15-aastaste seas.
Samuti näitas BBC Woolhouse’i sõnul kohe pandeemia alguses, et meditsiinisüsteem on riigis erakordselt suure surve all. “Näiteks jätsid nad mulje, et haiglad olid esimese laine ajal ülekoormatud. Mõned (peamiselt Londonis) olid seda, kuid üldiselt oli haiglavoodite täituvus sel perioodil kõigi aegade madalaimal tasemel,” märkis ta ja lisas, et tema hinnangul on võimalik, et selline kajastus pidi toetama valitsuse samal ajal käiku lastud rahvatervise-alaseid sõnumeid, mille kohaselt kõik inimesed olid viiruse tõttu ohus. “Ma kahtlustan, et see valeinformatsioon jäeti 2020. aasta jooksul korrigeerimata, sest see andis õigustuse kogu elanikkonna lukustamiseks,” arutles Woolhouse ja lisas, et tegelikult oli lukustamispoliitika kõige haavatavamate isikute kaitsmisel kõige vähem tõhus, sest tegelikult vajasid need inimesed kõige rohkem kontakte tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatega.
BBC kriitikaga ei nõustunud ja andis läbi oma kõneisiku teada, et lähtus kajastustes ringhäälingu enda rangetest toimetamisreeglitest ning kajastamisel kasutati erinevaid ametlikke ja teaduslikke allikaid.
WHO juht: pandeemialepet ähvardab kokkukukkumine
Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation – WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus’i sõnul on suur oht, et WHO-s praegu arutlusel olev rahvusvaheline pandeemialepe ei liigugi edasi, vahendab The Guardian. Tema sõnul on kõigi WHO liikmete vahel sõlmitav lepe vajalik järgmise ülemaailmse tervisekriisi ärahoidmiseks, kuid nüüd on selle arutamine “valede ja vandenõuteooriate” tõttu takerdunud.
Sellise rahvusvahelise leppe vajadusest hakati rääkima mõned aastad tagasi Covid-kriisi ajal ja 2021. aasta märtsi lõpus tegid paljud toonased riigijuhid, Euroopa Liidu võimukandjad ja rahusvaheliste organisatsioonide juhid ka avalduse, milles kutsusid üles leppe loomisele. WHO hakkas sellega tegelema sama aasta detsembris.
Plaanide kohaselt peaks 194 WHO liikmesriiki leppe tänavu mai lõpus heaks kiitma, kuid kui keegi asjaosalistest initsiatiivi ei haara, on Ghebreyesus’i sõnul oht, et asi selliselt ei edene. “Aega on väga vähe. Ja on veel mitmeid küsimusi, mis tuleb lahendada,” ütles ta ja lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, oleks tegemist kasutamata jäänud võimalusega, mida tulevased põlvkonnad andestada ei pruugi.
Ghebreyesus’i sõnul on lepe vajalik, et olla valmis järgmiseks pandeemiaks, sest see aitab riikidel avastada ja omavahel jagada ohtu kujutavaid haigustekitajaid ning tagab ligi pääsu testidele, ravile ja vaktsiinidele. Väited, et lepe loovutab WHO-le osa riikide suveräänsusest või annab organisatsioonile volitused riikides rakendada lukustamispoliitikat ja kehtestada vaktsiinikohustust, on tema sõnul valed. “Me ei saa lubada, et seda ajaloolist kokkulepet, seda verstaposti ülemaailmses tervishoius, saboteeritakse,” ütles ta.
Tegelikkuses ei ole Ghebreyesus’i väited päris täpsed. Koos muutmisele minevate rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega (International Health Regulations – IHR) annaks pandeemialepe WHO-le oluliselt võimu juurde. Näiteks saaks WHO laiema voli otsustada, kas ja millal välja kuulutada rahvusvaheline tervishoiualane hädaolukord ning nende poolt välja antud soovitusi peaks liikmesriigid järgima. Samuti pandaks liikmesriikidele kohustus võidelda “valeinfoga” ehk kõrvaldada avalikust ruumist teave, mis ei ole kooskõlas WHO sõnumitega, ehkki tegelikkuses ei pruugi tegemist olla sugugi valeteabega. Seda, kuidas tõele vastavat infot valeinfoks sildistati ja WHO ise samal ajal paanikat põhjustanud valeinfot jagas, nägime ka Covid-kriisis. Näiteks tsenseeriti ulatuslikult viiruse leviku piiramiseks ette võetud meetodeid kritiseerinud teadlasi, samal ajal, kui WHO põhjustas algusest peale paanikat oma sõnumitega, et koroonaviiruse suremus on ülikõrge – 2020. aasta märtsis räägiti lausa 3.4%-st. Samas juba toona oli teada tegelik protsent, mis oli parima teadmise kohaselt pea 30 korda väiksem.
WHO uute lepetega seotud probleemidest rääkisime hiljuti arengutel tähelepanelikult silma peal hoidva Šveitsi advokaadi Philipp Krusega tehtud intervjuus. Sama teemat puudutasime ka Ameerika Ühendriikide kogenud arsti dr. Meryl Nass’ga rääkides.
Kanada kohus: hädaolukorra väljakuulutamine Covid-piirangute vastase protesti laialiajamiseks oli põhjendamatu
Kanada kohus tegi teisipäeval otsuse, et 2022. aasta alguses riigi pealinnas Ottawas toimunud laiaulatusliku Covid-piirangute ja vaktsiinisunni vastase protesti laialiajamiseks hädaolukorra seaduse (Emergencies Act) kasutmine ei olnud põhjendatud, vahendab The National Post.
Mäletatavasti algasid protestid toona riigis kehtinud eriti rangete Covid-meetmete vastu veokijuhtide eestvedamisel 2022. aasta jaanuari lõpus. Lisaks pealinnale blokeerisid veokijuhid ka Kanada ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetuse jaoks olulist ühendust – Alberta provintsis asuvat Coutts’i silda. Rahumeelsed protestid jätkusid mitu nädalat kuni valitsus otsustas need hädaolukorra seadust kasutades ulatusliku ja kohati jõhkra politseijõuga maha suruda. Kusjuures laiad volitused protesti keelamiseks ning politsei kasutamiseks selle laialiajamisel saigi peaminister Justin Trudeau valitsus hädaolukorra seadust kasutades. Lisaks andis seadus võimaluse hädaolukorras konfiskeerida protestidel osalenud või neid toetanud inimeste ning ettevõtete vara, mida samuti tehti.
Kanada hädaolukorra seadus on mõeldud kasutamiseks erandkorras, st juhul, kui miski ohustab kanadalaste tervist ja turvalisust või riigi suveräänsust, julgeolekut ning territoriaalset terviklikkust. Sisuliselt on tegemist seadusega, mida kasutada sõja olukorras – 1988. aastal asendaski see varasemat sõjameetmete seadust (War Measures Act) ning uut seadust ei olnud ükski riigi valitsus veel kordagi kasutanud.
Seaduse kasutamise andsid kohtusse kaks Kanada kodanikeühendust – Kanada Kodanikevabaduste Assotsiatsioon (Canadian Civil Liberties Association) ja Kanada Konstitutsiooniline Fond (Canadian Constitutional Foundation). Teisipäeval tegigi riigi föderaalkohtunik Richard Mosley otsuse, milles leidis, et kuigi 2022. aasta alguses toimunud protestid tekitasid kahju Kanada majandusele, ei ulatunud need seaduses määratletud riigi julgeolekut mõjutava ohu tasemele. “Olen jõudnud järeldusele, et otsus (hädaolukorra seaduse) väljakuulutamise kohta ei kanna mõistlikkuse, põhjendatuse, läbipaistvuse ja arusaadavuse tunnuseid ning ei olnud põhjendatud,” kirjutas kohtunik otsuses. Hädaolukorra seaduse kasutamine Ottawa kesklinna keelutsooni loomiseks selle tõttu, et meeleavaldajad sealt ära ajada, rikkus tema sõnul rahumeelsete osalejate väljendusvabadust. Samuti tõi ta välja, et meeleavaldajate kontode arestimisel ei arvestatud sellega, et see võib mõjutada ka arestitud konto omaniku lähedasi. Seega rikuti lähedaste õigust olla kaitstud põhjendamatu läbiotsimise ja aresti eest.
Kanada valitsus teatas otsuse tegemisega samal päeval, et kaebab selle kõrgemasse kohtuastmesse edasi.
Suurbritannia: transideoloogiline takistus palgalõhe arvutuses
Ühendkuningriigi ametnikud lasevad tööandjatel meeste ja naiste palkade erinevust kajastavaid andmeid koguda nn sooidentiteedi, mitte inimese päris soo põhjal, vahendab The Telegraph. Täpsemalt julgustavad valitsuse võrdõiguslikkuse ameti (Government Equalities Office) eelmise aasta märtsis avaldatud juhised koguma andmeid selliselt, et mehed, kes teatavad tööandjale, et nad on naised, lähevad naiste arvestusse ja vastupidi. Korra kohaselt peavad kõik ettevõtted, kus on üle 250 töötaja, esitama soolise palgalõhe aruande, sest valitsuse eesmärgiks on palgalõheks nimetatud olukorra ehk meestele naistest põhjendamatult kõrgema töötasu maksmise kaotamine. Kui aga korrektseid andmeid ei koguta, siis ei ole ka saadud statistika pinnalt võimalik järeldusi teha.
Konservatiivide valitsus sellise olukorraga rahul ei ole. Samaaegselt nii kaubandus- kui võrdõiguslikkuse ministrina ametis olev Kemi Badenoch lubas küsimusse sekkuda ning põhjalikult uurida, mida teha selleks, et palgaerinevuste statistika, mis on mõeldud bioloogiliste sugude vahelise erinevuse registreerimiseks, seda ka tegelikult kajastaks.
Kõrvalt vaadates näib lahendus muidugi üsna lihtne – selline statistika kogumisega manipuleerimine tuleb lihtsalt ära lõpetada.
Uuring: tuulepargid sunnivad loomi-linde elupaikadest lahkuma
Soome Loodusvarade Instituudi (Luonnonvarakeskus) värske uuring toob välja, et tuulepargid mõjutavad tuntavalt loomaliikide elu ning sunnivad neid oma elupaiku maha jätma. Ajakirjas Biological Conservation avaldatud uuringu autorid vaatasid läbi 22-s riigis varasemalt läbi viidud 84 uuringut, mille tulemusel järeldasid, et piirkondadest, kuhu rajatakse tuulepargid, liiguvad eemale 63% linnuliikidest, 72% nahkhiirtest ja 67% maismaaimetajatest. Lisaks vähenes paaritumine ja järglaste saamine – eriti muutus paaritumiskäitumine lindude puhul ning suurenes ka nende järglaste suremus.
Loomade ja lindude ränne tuuleparkide aladelt oli liikide lõikes erinev. Põhjapõdrad, öökullid ja kured eemaldusid tuuleparkidest üldjuhul viie kilomeetri kaugusele. Nahkhiired liikusid keskmiselt ühe kilomeetri kaugusele.
“Tuuleenergia on maailmas kiiresti kasvav energiaallikas. See on oluline kliimamuutuste leevendamiseks, kuid kiirendab ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemist elupaikade kadumise ja metsloomade ümberasustamise kaudu,” kirjutavad teadlased uuringu kokkuvõttes.
