Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Faktikontrolli-tööstuse faktivabade hinnangute mõju: väljaandele antud halb reiting jätab reklaamirahast ilma.
- Dubai üleujutus: kas pilvekülvi tehnoloogia võimendas vihmasadu?
- Teadusuuring: plasttoodete asendamine võib tuua kasvuhoonegaaside vähendamise asemel nende suurenemise.
- Faktikontrollijad kuulutasid kliimafilmi valeinfoks: kas fakte ka kontrolliti?
- Rootsi langetas soomuutmise iga: seda saab nüüd teha alates 16-aastaselt.
Faktikontrolli-tööstuse faktivabade hinnangute mõju: väljaandele antud halb reiting jätab reklaamirahast ilma
Briti väljanne UnHerd sai aasta alguses teada, et neid on pandud väljaannete nimekirja, mis väidetavalt jagavad valeinfot ja mida reklaamiandjad peaks seetõttu boikoteerima. Selliseid nimekirju koostavad erinevad organisatsioonid, millest üks tuntumaid on Global Disinformation Index (GDI, globaalne desinformatsiooni indeks). GDI asutati Ühendkuningriigis 2018. aastal ja selle eesmärgina on määratletud valeinfot jagavate väljaannete ärimudeli takistamine ehk nende reklaamirahast ilma jätmine. GDI rahstajate seas on näiteks George Sorose Avatud Ühiskonna Fond (Open Society Foundation), Ühendkuningriigi valitus, Euroopa Liit, Saksamaa välisministeerium ja asutus nimega Disinfo Cloud (tõlkes: valeinfo pilv), mille rahastajaks on Ameerika Ühendriikide välisministeerium.
2017. aastal asutatud UnHerd on kasvanud suure lugejaskonnaga väljaandeks ja väidetevalt jõuavad nad Ühendkuningriigis ja Ühendriikides 40 miljoni inimeseni.
Nad vahendavad uudiseid, intervjueerivad huvitavaid inimesi, toodavad videosisu ja avaldavad sisukaid analüüsivaid artikleid. Nende üks tugevusi on lai valik autoreid, kelle seas tuntud kirjanikud, ajakirjanikud, teadlased, ülikoolide professorid jne. Tegemist on inimestega, kes julgevad nn aktsepteeritud hinnangutest erinevaid arvamusi omada ja neid välja öelda ehk asetada end karjast väljapoole (herd tähendab inglise keeles “kari”, unherd seega viitab karjavälisusele).
Nende majandamismudel on seni sõltunud tasulistest tellimustest, kuid nüüd hakkasid nad huvi tundma ka reklaamimüügi vastu. Nad üllatusid, kui koos reklaamiagentuuridega pakkumisi küsides said nad vaid 2-6% mahust, mida nende lugejanumbrite puhul võiks eeldada.
Asja uurima asudes saadi teada, et reklaamiandjate madala huvi põhjustas sama GDI, mis oli neile andnud reitingu, mille kohaselt reklaamiandjad neid vältima peaks. GDI-lt selgitust küsides said nad vastuseks, et nende lehel levitatakse LGBTQI+ vastast sisu ja mõned seal sõna võtnud autorid on silma paistnud selle poolest, et peavad sugude vahelisi erinevusi tõsiasjaks – nt feministist autor Kahtleen Stock. Ehkki GDI oma selgituses isegi ei viidanud mingile valeinfo jagamisele, ei olnud asutus ka nõus UnHerd-i reitingut muutma.
Mõistagi ei ole faktikontrolli-tööstuse selline pale üllatuseks. Oleme probleemist erinevate teemade lõikes ka Vabaduste Portaalis korduvalt kirjutanud. Loe nt siit ja siit.
Tegelikult ei lähtugi sellised valeinfo-hindajad pahatihti faktidest. UnHerd’i peatoimetaja Freddie Sayers toob lihtsa näite, kuidas sama GDI faktidega ringi käib. GDI asutaja Clare Meldford on näiteks 2021. aastal öelnud: “Suur osa desinformatsioonist ei seisne ainult selles, kas midagi on tõsi või vale – see väljub faktide kontrollimise piiridest. Midagi võib olla faktiliselt täpne, kuid siiski äärmiselt kahjulik.” Nad käituvadki täpselt nii, nagu asutaja kirjeldas. Näiteks samal 2021. aastal kuulutasid nad valeinfoks Hispaania veebilehe, mille artiklis väideti, et kolmandik Covid-19 viiruse delta variandi tõttu surnud inimestest Ühendkuningriigis olid vaktsineeritud. Tegelikult näitasid ametlikud numbrid, et vähemalt ühe süsti oli saanud koguni 45% neist, kes delta tõttu surid. Faktid ei seganud GDI-l veebilehte aga ohtlikuks valeinfo levitajaks määratlemast.
Teemat kommenteeris ka sõnavabaduse hindamise poolest tuntud sotsiaalmeediaplatvormi X omanik Elon Musk, kelle sõnul on irooniline, kuidas GDI ise valeinfot jagab ning tuleks seega sulgeda.
Dubai üleujutus: kas pilvekülvi tehnoloogia võimendas vihmasadu?
Araabia Ühendemiraate tabas nädala alguses erakordne vihmasadu. Näiteks kõrbelinnas Dubais tuli esmaspäeva õhtul alanud saju käigus alla 142 mm vett. Dubaist 100 km kaugusel asuvas Al-Ain-i nime kandvas linnas aga koguni 265 mm. Tavaliselt sajab piirkonnas taevast alla vähem kui 100 mm vihma kogu aasta jooksul.
Suur vihmasadu põhjustas riigis märkimisväärse üleujutuse, muutes jõgedeks nii linnatänavad kui riigi maanteed, aga ka lennujaama lennurajad, katkestades maailma ühe tihedama graafikuga lennujaamas liikluse.
Mis võis aga põhjustada sellise suure vihmatormi? Kliimamuutus? BBC kirjutab, et veel ei ole võimalik kliimamuutuse mõju täpselt hinnata, sest selleks on vaja teaduslikku analüüsi.
Bloomberg pealkirjastas oma vihmasajust ja üleujutustest rääkiva artikli aga esialgu hoopis viitega inimese tegevusele: “Elu Dubais seisab, kuna pilvekülv võimendab üleujutusi” (Dubai Grinds to Standstill as Cloud Seeding Worsens Flooding).
Artiklis väidetakse, et Ühendemiraatide rahvuslik meteoroloogia keskus tegeles ka veel saju ajal pilvekülviks (cloud seeding) nimetatud tegevusega, et vihmasadu hoogustada. Pilvekülv tähendab seda, et lennukitelt pihustatakse atmosfääri erinevaid kemikaale, mille abil näiteks lume või- vihma puhul sademete hulka suurendada. Sademete hulka suurendavate ainetena kasutatakse näiteks hõbejodiidi, kaaliumjodiidi või kuivjääd. Araabia Ühendemiraatides on pilvekülvi ehk sademete hoogustamisega aastaid tegeletud ja Bloombergi väitel tegid seda ka selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval Al Ain-i lennuväljalt õhku tõusnud lennukid. Üleujutatud tänavatest ja majadest hoolimata nimetas Dubai pressiteenistus suurt tormi “headuse vihmadeks”. Samas kolmapäeval hakkas meteroroloogiateenistus juba väitma, et pilvekülviga siiski teisipäeval enam ei tegeletud ja seda tehti vaid pühapäeval ning esmaspäeval. Väljaanne Wired teatas kolmapäeval juba kindlas kõneviisis, et pilvekülv Dubai üleujutusi ei põhjustanud.
Ka Bloomberg ilmselt mõistis vähemalt osaliselt eksitust ja muutis artikli esialgset pealkirja. Praegu kannab kannab see nime: “Elu Dubais seisab linna tabanud üleujutuse tõttu” (Dubai Grinds to Standstill as Flooding Hits City).
Teadusuuring: plasttoodete asendamine võib tuua kasvuhoonegaaside vähendamise asemel nende suurenemise
Suurbritannia Sheffieldi Ülikooli uuringu kohaselt viib plastikust valmistatud toodete asendamine alternatiivsete materjalidega kasvuhoonegaaside vähenemise asemel hoopis heitkoguste suurenemiseni.
Sheffieldi Ülikooli keemia- ja biotehnika osakonna dotsent Dr. Fanran Meng koostöös Cambridge’i Ülikooli ja Rooti Kuningliku Tehnoloogiainstituudi teadlastega viis läbi uuringu, mille käigus mõõdeti plasttoodetega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning võrreldi neid pakutavate alternatiividega. Kasutusel olevaid plaste ja nende asendajaid vaadeldi näiteks seoses pakendamise, ehituse, autotööstuse, tekstiilide ja tarbeesemetega.
Uuringu tulemused näitasid, et 16-st plasttoodete rakendusalast 15 puhul on plasti kasvuhoonegaaside heitkogused tegelikult väiksemad kui nende alternatiividel. Kusjuures emissioone on plasttoodete puhul sõltuvalt täpsest rakendusalast 10-90% vähem, kui arvesse võetakse kogu toote elutsüklit.
Plasttoodete kasuks räägivad näiteks tegurid, nagu madalam energiamahukus tootmisel ja plastide kergem kaal. Ehk näiteks asenduseks pakutavate klaasi või metalliga võrreldes on neil märksa väiksem keskkonnamõju. Lisaks sellele on plastpakenditel oluline roll toidu kvaliteedi säilitamisel ehk need aitavad vältida toidu riknemist ning sellega kaasnevate kasvuhoonegaaside teket. “Nõudluse vähendamine, tõhususe optimeerimine, eluea pikendamine ja korduvkasutamine/ringlussevõtt on kõigile kasulikud strateegiad heitkoguste tõhusaks vähendamiseks. Ainuüksi alternatiivsetele materjalidele üleminekule keskendumine ei ole seda,” kommenteeris uuringut juhtinud Meng.
Faktikontrollijad kuulutasid kliimafilmi valeinfoks: kas fakte ka kontrolliti?
Kui sotsiaalmeediaplatvormid asusid Briti dokumentalisti Martin Durkini kliima-hädaolukorra kuulutamist kriitiliselt vaatleva dokumentaalfilmi “Kliimafilm: külm tõde” (Climate: The Movie) levikut piirama kohe selle avaldamise järel, siis nüüdseks on ärganud ka “ametlikud” faktikontrolli-portaalid. Eelmisel nädalal avaldas pikema artikli Science Feedback nime kandev portaal, mille rahastajate seas näiteks suured sotsiaalmeedia- ja tehnoloogiafirmad Meta, TikTok ja Google, aga ka terve rida avalikku- ja eraraha jagavaid fonde.
Eelkõige samale portaalile tuginedes avaldas oma kontrolli tulemused ka Delfi faktikontrolli üksus, mis kliimafilmi eile samuti valeinfoks kuulutas, sildistades Durkini töö “pseudodokumentaaliks”. Samas artiklis väidab Delfi faktikontrolör millegipärast ka seda, et süsinikdioksiid on maa peamine kasvuhoonegaas. Kui on tõsine soov fakte kontrollida, võiks vast alustada sellest väitest.
Laiem tegelikkus selliste kontrolliartiklite taga on aga see, et üldiselt neis fakte ei kontrollitagi. Näiteks konkreetsel juhul ei ole valefaktide ümberlükkamiseks kasutatud mitte fakte, vaid filmis sõna võtnud teadlaste hinnangud ja tõlgendused on asendatud teiste teadlaste hinnangute ja tõlgendustega. Näiteks füüsika nobelisti Dr. John Clauseri filmis välja öeldud hinnang, et CO2 kliimamuutusi ei mõjuta, kuulutatakse valeks teise teadlase hinnangu abil, kes ütleb, et mõjutab küll. Mõlemad teadlased võivad seejuures oma tööle tuginedes põhjendada, miks nad nii arvavad. Asja tuum on aga selles, et väitega, et ühe teadlase töö ja hinnang ei kehti, kuna teine teadlane on öelnud, et andmeid tuleb tõlgendada teistmoodi, saab põhjendada usku või poolehoidu, aga mitte ühtegi fakti.
Ühe näitena võetakse faktikontrollijate poolt ette ka filmis esinev väide, et Maa ajaloos on olnud aegu, mil CO2 tase atmosfääris on olnud märkimisväärselt kõrgem ja praegune tase on pigem madal. Faktikontrollijad seda asjaolu ei eitagi, kuid selgitavad, et see ei oma tähtsust, sest viimase 800 000 aasta jooksul on tase olnud keskmiselt madalamal ja perioodid miljoneid või sadu miljoneid aastaid tagasi ei ole praegusega võrreldavad. Ehk taas, fakti ümber ei lükata, kuid andmete tõlgendusvõimalusi saab loomulikult olla erinevaid.
Samamoodi väidetakse faktikontrolli tegijate poolt, et CO2 kõikumine on viimase 800 000 aasta jooksul käinud käsikäes temperatuuri muutumisega. Sellist korrelatsiooni keegi jällegi ei eita, kuid iseasi on, kuidas seda tõlgendada. Kas CO2 põhjustab temperatuuri kõikumist või vastupidi? Ehkki faktikontrollijad väidavad, et CO2 on temperatuuri kõikumiste põhjuseks, saab vastukaaluks mandrijää uuringutel saadud andmetele tuginedes näidata, et CO2 taseme muutus on järgnenud temperatuuri muutumisele ja mitte vastupidi.
Tõsi, seda küsimust on ühe teise portaali faktikontrollijad, kes samuti ütlesid, et kliimafilm kubiseb valedest, samuti adresseerinud, andes selgituse, millest järeldub, et inimese abil õhku lennanud CO2 erineb kuidagi looduslikult ringlevast: “Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused erinevad põhimõtteliselt looduslikest jääaegade ja jääaegade vahepealsetest kliimatsüklitest.”
Delfi lisab omab kontrolli “faktikasti” miskipärast faktide asemel aga ka ad hominem argumente, öeldes näiteks, et suur osa filmis sõna võtvaid teadlasi ei ole kliimateadlased, justkui näiteks füüsikutel puuduks võime maailmas toimuvaid protsesse uurida ja mõtestada. Märgitakse ka, et enamikku filmis sõna saanud teadlastest “rahastavad suured õlifirmad ja äriühingud”. Kuigi selle väitega ei lükata ümber ühtegi filmis esitatavat fakti, on tegemist kahtlemata olulise märkusega. Samas see, mida mõne filmis esinenud tuntud teadlase rahstamise all silmas peetakse, peaks muigama panema. Näiteks Ameerika Ühendriikide Princetoni Ülikooli füüsika emeriitprofessori dr. William Happer’i puhul tähendab see seda, et ta sai kunagi ühe ettekande eest mingilt söefirmalt 8000 dollarit (7500 eurot). Samuti filmis esinenud astrofüüsik Willie Soon’i teadustööd on toetatud aga suuremate summadega, kuid ta ei olegi seda kunagi eitanud ning väidab, et rahastus tema järeldusi ei mõjuta.
Samas on igal juhu õige, et selline taust välja tuuakse, kuid teisalt tuleks rahastamise mõttes alati samasugune taustakontroll teha kõigi nende puhul, kes esitavad kriitika all olevatele väidetele vastupidiseid väiteid. Kusjuures omaette probleem kliimateaduses on, et rahastuse saamise eelduseks on tänasel hetkel see, et uuring puudutaks kuidagi kliimamuutuse negatiivseid mõjusid. Ka selleks, et saada avaldatud, tuleb negatiivsed sündmused – nt metsa- ja maastikupõlengud – seostada kliimasoojenemisega ning andmed, mis järeldust ei toeta, teadusartiklist eemaldada. Sellest kõigest on ka faktikontrollijate poolt kritiseeritavas filmis põhjalikult juttu.
Ehkki, nagu sellestki juhtumist näeme, on selliste faktikontrolli-artiklite väited tihti puudlikud või vahel koguni ise valed, kuulutavad suured sotsiaalmeediakanalid, nagu Facebook, neile tuginedes vaatluse all oleva sisu valimatult valeks. See aga mõjutab otseselt selle sisu edasist levikut – postitusele lisatakse nähtav märge ning selle levik kukub kivina ehk väidetavalt piiratakse seda koguni 95% ulatuses. Teisisõnu tähendab see selget tsensuuri.
Vabaduste Portaalis avaldatud põhjalikke käsitlusi kliimateaduse teemadel saab lugeda ja vaadata siit.
Rootsi lihtsustas soomuutmise korda: nüüd saab seda teha alates 16. eluaastast
Kui varem kehtis Rootsis seadus, et oma ametlikku sugu võib muuta alates 18-aastaselt, siis nüüd viidi vanusepiir allapoole 16 aasta peale ning lihtsustati kogu protsessi.
Oma ametliku soo muutmine ei tähenda seda, et soo muutmisele peaks eelnema mingi operatsioon, vaid seda saab teha inimene siis, kui ta tunneb, et tema füüsiline sugu ei vasta sellele, kellena ta end tunneb. Ehk näiteks mees, kes soovib ühel hetkel hakata naiseks, saab sellest ametivõimudele teada anda ning nii oma ametliku soo ära muuta.
Praegu kehtib Rootsis kord, kus soolist segadust kogevatel inimestel on soo muutmiseks tarvis arsti diagnoosi. 2025. aasta juulis kehtima hakkava uue seaduse puhul saab protsess olema aga palju lihtsam, sest piisab vaid lühikonsultatsioonist arsti või psühholoogiga ning riigi tervishoiuameti heakskiidust. Alla 18-aastastel on ametliku soo muutmiseks tarvis siiski vanemate, eestkostja, arsti ning riigi tervishoiuameti nõusolekut. Seaduse poolt hääletas 234 Rootsi parlamendi liiget ja vastu oli 94.
Tegemist on mõistagi noori silmas pidades kahestusväärse arenguga, kuivõrd üks oluline probleem kogu transideoloogilise liikumise juures on soov noori mõjutada ning neid oma kehas kahtlema panna. Kui kahtlus süveneb, soovitatakse juba hormoone ja kirurgilist sekkumist, mis noorte inimeste tervist pöördumatult rikub.
Hiljuti lekkisid Ameerika Ühendriikides ühest maailma juhtivast transideoloogiat ja nn soomuutmisprotseduure propageerivast asutusest Maailma Transsooliste Tervishoiu Ühendus (World Professional Association for Transgender Health – WPATH) dokumendid, mis näitasid, et asutuse töötajatele, mis tutvustab end transsooliste tervise eest seisjana, ei lähe tegelikult sugugi korda oma soo suhtes segadusse sattunud inimeste tervis. Dokumendid näitavad, et organisatsiooni liikmed arutavad omavahel sageli protseduuride üle, mida võib meditsiiniteaduse seisukohast pidada improviseerituteks ning on täiesti teadlikud sellest, et lapsed ja noorukid ei suuda mõista, milliseid tagajärgi nn soomuutmisega alustamine endaga kaasa toob. Mõnel juhul ei suuda seda mõista ka nende laste vanemad. Näiteks tuleb aruteludest välja, et ollakse väga hästi teadlikud, kuidas hormoonide manustamine inimese organismi nõrgestab ja et sellisel “ravil” võivad olla surmaga lõppevad kõrvaltoimed. Samuti tuleb dokumentidest välja, et patsientidel, kellel on vaimse tervise probleemid, lubatakse alustada “soomuutmisega”, sh hormonaalse ja kirurgilise sekkumise kaudu. Samuti nähtub dokumentidest, et ühingu töötajad või sellega seotud arstid on väga hästi teadlikud sellest, et nad soovitavad alaealistele nende elu pöördumatult muutvaid meditsiinilise sekkumise meetodeid, mille pöördumatuid tagajärgi lapsed ei saagi ilma tõsise selgitamiseta mõista.
Arvata võib, et väga varsti kaevatakse jälle välja ka Lenini Suur Asi ja ühendatakse kaasaegne neomarksism ajaloolise leninismiga.- “Kõigi maade vähemused, ühinege!” 🙂
Jah, inimesed ei õpi oma vigadest. Inimestele meeldib oma vigu korrata.
Üks võimalus seda kuidagigi vähendada oleks noorpoliitikute keelustamine. Ühiskonda puudutavate küsimustega võiks inimene tegelema hakata (näiteks) alles 45-st eluaastast. (suguharude pealikud olid vanasti ka ikkagi vanemad mehed)