Briti transpordipolitsei kulutas sadu tuhandeid naelu katseprojektile, mis kestis kuus kuud ja millega paigaldas Londoni rongijaamadesse näotuvastuskaamerad. Eesmärk oli näotuvastuse abil kinni püüda kuriteos tagaotsitavaid isikuid. Katse ajal skännisid kaamerad 500 000 inimest, kuid süsteem ei suutnud tuvastada mitte ühtegi tagaotsitavat isikut, kirjutab The Register.
Tulemusena on ette näidata vaid üks hoiatus, kuid seegi osutus lähema kontrolli järel ekslikuks. Seega ei andnud näotuvastussüsteemid mitte ühtegi õiget tuvastust ega võimaldanud kinni pidada mitte ühtegi tagaotsitavat isikut. Politseinikud kulutasid aga süsteemi kasutusele võtmisele ligikaudu 100 töötundi ja maksumaksjale läks see maksma 320 000 naela (u 374 400 eurot).
Kuigi senine katse end ei tõestanud, ei kavatse Briti transpordipolitsei süsteemist loobuda. Selle asemel on katsete aega pikendatud novembrini ja laiendatud süsteemi Londoni metroosse. Politsei väitel on näotuvastus paigaldatud kuritegevuse levikukolletesse, kus suure tõenäosusega võiks kurjategijad liikuda. Süsteem kasutab NEC näotuvastustehnoloogiat NeoFace M40 ning paigaldatud kaamerad skännivad mööduvaid inimesi, võrreldes nende nägusid politsei jälgimisnimekirjaga. Kui tarkvara arvab, et on tuvastanud nimekirjas oleva isiku, annab süsteem hoiatuse, mille politseinik peab läbi vaatama. Alles seejärel võib politsei isiku kinni pidada. Väidetavalt kustutab süsteem kõigi nende isikute biomeetrilised andmed, keda jälgimisnimekirjaga võrdlusel ei tuvastatud.
Privaatsuse eest võitleva ühingu Big Brother Watchi õiguse ja poliitika vanemspetsialist Jasleen Chaggar selgitas, et transpordipolitsei reaalajas näotuvastuse katseprojekti võiks huumoriks liigitada, kui see ei mõjutaks kõigi õiguseid ja vabadusi niivõrd tõsiselt. „Miljonid londonlased kasutavad iga päev linna rongijaamu ja võivad olla juba sattunud politsei digitaalsesse tunnistusrivvi, tõenäoliselt isegi sellest aru saamata,“ nentis Chaggar ja lisas, et ei ole õiglane suruda peatükkivat isikutavustust peale süütutele inimestele, kes vaid ajavad igapäeva asju ja käivad tööl. „Kuid veelgi solvavam on raisata peaaegu 100 tundi politseinike aega ja 320 000 naela avaliku sektori raha, kui tulemused on nii napid,“ ütles ta. Chaggar leiab, et nendest katesetest järeldub vaid tõsiasi, et kui asendada politseinikud tehisaruka järelevalvega, ei parane londonlaste turvalisus karvavõrdki.
Ka Privacy Internationali poliitika vanemspetsialist Sarah Simms ütles, et tulemus kinnitab, kuivõrd invasiivne ja ebaproportsionaalne on reaalajas näotuvastustehnoloogia ning miks seda ei tohiks lubada. Katsete ajal skänniti sadade tuhandete süütute möödujate nägusid, enamasti nende endi teadmata. Simmsi sõnutsi ei saa süsteemi seega kuidagi pidada sihipäraseks meetmeks. Kusjuures Ühendkuningriigis ei ole ka konkreetseid seaduseid, mis näotuvastustehnoloogiat reguleeriks, kuid sellele vaatamata politsei muudkui laiendab süsteemi kasutust (vt ka siit, siit, siit, siit, siit, siit).









