Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni poolt ette valmistatud riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas seisab:
Kuigi osa välisriikide mõjutustegevusest võib seisneda kehtiva õiguse rikkumises, ei hõlma olemasolev regulatsioon ammendavalt kõiki tänapäevaseid mõjutusmeetodeid. Näiteks võib valijate otsustusprotsessi mõjutada sotsiaalmeediaplatvormide algoritmide teadlik ärakasutamine, koordineeritud nähtavuse suurendamine, varjatud mõjutuskampaaniad või muud tegevused, mis ei pruugi iseenesest olla seadusega keelatud, kuid võivad oluliselt moonutada avalikku arutelu ja valijate vaba tahte kujunemist.
Väljend, et valimistulemuste tühistamise aluseks võivad olla tegevused, mis „ei pruugi iseenesest olla seadusega keelatud“, viitab sotside soovile hägustada valimistulemuste tühistamise aluseid. Kas tõesti peaks valimiskomisjon hakkama arutama, kas üks või teine seadust mitterikkuv asjaolu „moonutas avalikku arutelu ja valijate vaba tahte kujunemist“ piisavalt, et tühistada valimistulemused? Kui soovitakse arvestada ka tegevusi, mis pole seadusega keelatud, tuleb selgitada, millisel õiguslikul alusel neid siis rikkumisena käsitletakse.
See tekitab küsimuse valija põhiseadusliku valimisõiguse ja vabade valimiste põhimõtte kaitstusest. Samuti looks see ohtliku pretsedendi, sest piisavalt laialt tõlgendatud välisriigi mõjutustegevuse mõiste võiks anda võimulolijatele võimaluse sekkuda valimistulemustesse ka poliitiliselt ebamugavas olukorras.
Vastuolu seletuskirjas ja seaduse sõnastuses
Kehtiva seaduse järgi võib valimiskomisjon juba praegu hääletamistulemused kehtetuks tunnistada, kui seaduserikkumine mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. Kuigi seletuskirjast nähtub, et tühistamise alustena soovitakse kaasata seadusega lubatud mõjutuskatsed, välistab eelnõu ümbersõnastus selle sõnaselgelt.
Vaatame, kuidas seadust muuta kavatsetakse. Ainus kavandatud seadusemuudatusega lisatav osa on paksus kirjas. Tsitaat seadusemuudatusest:
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus: [..] tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine, sealhulgas välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine, mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt.
Seaduse sõnastuse grammatiline konstruktsioon seob hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise otseselt seaduserikkumisega. Sealhulgas ka desinformatsioon ja mõjutustegevus peab olema seadust rikkuv.
Seega näib seletuskirjas kirjeldatud eesmärk ulatuvat kaugemale sellest, mida eelnõu tekst võimaldab. Soovid näivad olevat suuremad kui seaduseparandusse pandi.
Mis tegelikult muutub?
Valmistulemuste tühistamise otsuse peab Eesti seaduste järgi tegema 7-liikmeline vabariigi valimiskomisjon, mille liikmed nimetavad ametisse seaduses määratud institutsioonid, nt riigikohus, õiguskantsler, riigisekretär jt. Nii praegu kui ka juhul, kui sotside ettepanek läbi läheb.
Tühistamise aluseks peab olema nii praegu kui juhul, kui sotside täiendus läbi läheb, seaduserikkumine. See, et seaduse rikkumise võib olla kaasatud „välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine“, on ilmselge. Kui tuua kujundlik võrdlus, siis sama hästi võiks osundada, et tapmisega võib kaasneda surm.
Sotside esitatud eelnõu põhjendus on üllas: „Eesmärk on tagada Eestis toimuvate valimiste läbipaistvus, usaldusväärsus ja võrdsed tingimused ning tugevdada võimekust tõrjuda väliseid mõjutuskatseid.“
Seletuskirjast nähtub, et tühistamise aluseks oleks tahetud kaasata ka tegevused, mis ei ole ebaseaduslikud. Seletuskirjas kirjeldatud ambitsioon ja seadusemuudatuse tekst ei lähe omavahel kokku.
Reaalselt kukkus välja eelnõu, millega tahetakse anda vabariigi valimiskomisjonile õigus, mis sel juba olemas on.
