Euroopa Komisjon on otsustanud ajutiselt peatada EL liikmesriikide sotsiaalmeedia vanusekontrolliseaduste menetlused. Seda aga mitte privaatsuse või sõnavabaduse piirangute pärast, vaid seepärast, et tahab kehtestada kogu EL hõlmavat vanusekontrolli lastemäärust ehk EU Kids Acti, kirjutab Reclaim The Net.
EL liikmesriigid on kohustatud Euroopa Komisjoniga kooskõlastama seadused, mis võivad mõjutada EL ühisturgu. Komisjonil on õigus liikmesriigi seaduse jõustumist edasi lükata aasta võrra ja just seda õigust kasutas komisjon nüüd Austria eelnõu puhul, millega see soovis keelata nooremate kui 14-aastaste jaoks sotsiaalmeedia. Sama juhtus Belgia Flandria piirkonna eelnõuga.
Komisjon põhjendab otsust sooviga liikuda ulatuslikuma lahenduse poole, mis hõlmaks kogu liitu. Pressiesindaja Thomas Regnier ütles, et komisjon ei ole nõus siseturgu killustama. Riikide regulatsioonide korral tekiks sotsiaalmeediasse eri vanusepiirid ja reeglid ning neid oleks peaaegu võimatu jõustada, sh platvormidel, ja lõpuks polekski kaitset. Seega on eesmärk kehtestada kõigis liikmesriikides kohalduv Kids Act, mille järgi sotsiaalmeediakeeld on etapiline ja mis „ühtlustab reeglid ja tagab, et kõik EL lapsed saavad võrdse kaitsetaseme”. Lõpetuseks kinnitas Regnier, et seepärast on Komisjon otsustanud aasta võrra edasi lükata kõik riikide sotsiaalmeediakeelu eelnõud, mis kattuvad tulevaste ühisreeglitega.
EL Kids Acti avalik arutelu lõpeb alles 3. detsembril ja selle järgi peavad platvormid kontrollima kõigi kasutajate vanust riigis aktsepteeriva lahendusega, sh nt EL digikukru või EL vanusekontrolli rakendusega. Pärast määruse jõustumist peavad platvormid kuue kuuga kontrollima olemasolevate kasutajate vanust ja blokeerima need, kes on nooremad kui 15-aastased. Kinni tuleb panna ka need kontod, mille kasutaja vanust pole võimalik määrata, st ilmselt paljud anonüümsed ja pseudonüümitud kontod. Seejuures kuuluvad määruse kohaldusalasse peale sotsiaalmeedia ka rakendusepoed, operatsioonisüsteemid, videoplatvormid, veebimängud ja tehisarud juhul, kui neid peetakse „ohuks” alaealiste privaatsusele või turvalisusele. Täiskasvanud, kes ei tõenda oma täisealisust, peavad leppima laste versiooniga.
Teatavasti menetlesid enamik EL liikmesriike alaealiste sotsiaalmeediakeelu seaduseid juba enne lastemääruse esmaversiooni. Seepärast ei peatanud komisjon näiteks Kreeka alla 15-aastaste sotsiaalmeediakeeldu ja Kreeka võttis seaduse oktoobris vastu. See jõustub jaanuaris 2027. Ka Prantsusmaal õnnestus viivitust vältida ja suutis juulis seaduse vastu võtta, kuid seda tabas riigi põhiseadusnõukogu blokeering. Prantsusmaad see küll pole vääranud, sest koostamisel on muudetud versioon.
Ülejäänud riikide puhul rakendab komisjon tõenäoliselt aastast viivitust. Samas polnud komisjoni pressiesindaja nõus loetlema, mis riigid võivad saada erisuse seadusega jätkata ja mis riigid seda kindlasti ei saa. Igal juhul on paljud riigid kriitilised, näiteks Austria siseministri asetäitja Alexander Pröll polnud rahul, et Brüssel takistab liikmesriikidel seaduseid kehtestada. Taani digiminister Christina Egelund kavatseb paluda erisust ning Poola lubas komisjoni otsust lihtsalt eirata. Täpsem mõju ilmneb enamiku riikide puhul siiski hiljem, näiteks Saksamaal, kus valitsus kiitis oktoobris heaks alla 13-aastaste sotsiaalmeediakeelu põhimõtted. Samuti Slovakkias, mille valitsus kiitis augustis heaks nooremate kui 16-aastaste keelu ning Portugalis, kus sellekohane plaan avaldati septembris. Küpros kiitis septembris heaks sotsiaalmeediakeelu tegevuskava ning Itaalias arutab praegu senat sellekohast eelnõu.
EL lastemäärust ootavad ees arutelud Euroopa Parlamendis ja liikmesriikide esindajate seas, mistõttu Euroopa Komisjon loodab määrust jõustuma saada 2028. aastaks.
