Austraalia kommunikatsiooniminister Anika Wells teatas, et kavatseb kohtusse kaevata mõned sotsiaalmeediaplatvormid, sest need pole täitnud laste ja noorte sotsiaalmeediakeeldu. Wellsi hinnangul ei ole sotsiaalmeediakeelu seadus puudulik, vaid platvormid ei järgi seda ja seega lubab ta, et võimud ei kõhkle tehnoloogiaettevõtteid vastutusele võtta. Juba tänavu märtsis algatas Austraalia Facebooki, Instagrami, TikToki, Snapchati ja YouTube’i uurimised ning septembris jõustusid ka e-ohutuse voliniku Julie Inman Granti uued volitused, mida tal oli vaja, et kohtuvaidluse jaoks tõendeid koguda, kirjutab Reclaim The Net.
Nüüd on volinikul õigus nõuda teavet ja dokumente igalt isikult, kellel ta arvab neid olemas olevat. Samuti võib ta kõiki „vaibale” kutsuda ja neid vande all küsitleda. Kui isik keeldub vastamast, võib teda karistada aastase vangistusega. Seega võib e-ohutuse volinik ülekuulamisele kutsuda peale platvormide praeguste töötajate ka endiseid töötajaid jt.
Austraalia kehtestas esimese riigina kogu maailmas noortele sotsiaalmeediakeelu, milles platvorm peab „rakendama mõistlikke meetmeid, et takistada vanusepiiranguga kasutajatel kontot omada“. Samas ei tohi platvormid nõuda kasutaja isikutunnistust või digi-ID-d, v.a kui platvorm pakub samal ajal mõistlikke alternatiivseid võimalusi.
Tänavu kevadel avaldatud uuringust selgus aga, et sotsiaalmeediakeeld pole õnnestunud. 14–15-aastastest järgib vaid umbes 27% keeldu ning 73% noortest eirab seda, kasutades endiselt kümmet platvormi: Facebooki, Instagrami, Snapchati, TikToki, X-i, YouTube’i, Redditit, Twitchi, Threadsi või Kicki. Ka vanemate seas korraldatud uuringus teatas ligikaudu seitse vanemat kümnest, et nende lapsel on endiselt konto Facebookis, Instagramis, Snapchatis ja TikTokis. Seejuures on noored keeluga hästi kursis, kuid ei pea vajalikuks seda järgida, sest karistused neid ei ähvarda. Seevastu reegli vastu eksinud platvorme võis alguses trahvida 49,5 miljoni Austraalia dollariga (30,5 miljonit eurot), mida valitsus suvel mitmekordistas ja praegu on see 109,2 miljonit Austraalia dollarit (u 68,5 miljonit eurot).
Platvormid aga kinnitavad, et pingutavad seaduse järgimise nimel. Juunis teatas Austraalia valitsus, et enam kui 5 miljonit alla 16-aastase kontot on eemaldatud, deaktiveeritud või piiratud. Ainuüksi Meta on enda sõnutsi keelanud Austraalias 750 000 Facebooki ja Instagrami kontot ning kirjeldas vanusekontrolli meetmeid, mille seas on ka näiteks tehisaru analüüs. Selles koostab tehisaru kasutajaprofiili postituste, kommentaaride, iseloomustuste ja pildiallkirjade alusel ja tuletab kontekstilised vihjed, kas konto võib kuuluda nooremale kui 16-aastasele.
Kriitikud leiavad, et võimud on igati püüdnud sundida kõiki seadust täitma, kuid pole kordagi peatunud, et kaaluda ega probleem peitu hoopis seaduses endas. Mistahes kontrollimeetmete puhul on noored ikka leidnud viisid, kuidas keelde ja meetmeid ületada ning sotsiaalmeediat edasi kasutada. Kriitikud hoiatavad, et edasi saavad platvormid seadust veelgi enam jõustada ainult siis, kui asuvad kontrollima kõiki Austraalia kasutajaid. Juhul kui valitsus oma tahtmise läbi surub, võib iga Austraalia täiskasvanu olla järgmine, kes peab veebis isikut tõendavat dokumenti näitama.
Need sotsiaalmeedia platvormid võiksid ju oma tegevuse Austraalias peatada. Pole ju mõtet tuuleveskitega võidelda.