Hongkongi üks tuntumaid demokraatiaaktiviste Joshua Wong (30), keda laiemalt teatakse Hongkongi demokraatiameelsete meeleavalduste ajast, on trellide taga viibinud juba peaaegu kuus aastat. Nüüd mõisteti talle veel 10 aastat vangistust koostöö eest välisriikidega, kirjutab France24.
Varem eeldati, et endine üliõpilasjuht vabaneb 2027. aasta jaanuaris, kui pidanuks lõppema riigikorra õõnestamise karistus, mis talle Pekingi riikliku julgeolekuseaduse alusel määrati. Kuid Hongkongi võimud kasutasid sama seadust uuesti ja esitasid talle mullu juunis uue süüdistuse väidetavates tegudes, millega püüdis välisriike innustada kehtestama Hiina finantskeskuste ja riigi vastu sanktsioone.
Wong tunnistas end septembris süüdi ja selgitas, et oli lootnud 2027. aastal vanglast vabaneda, kuid uus süüdistus viis ta tagasi alguspunkti. Ta lisas, et minevik siiski tema tulevikku ei määra ja vangla-aastad on olnud tema jaoks kõige suuremad õppetunnid.
Hongkongi 2014. aasta protestide ajal, mida tuntakse vihmavarjuliikumistena, pälvis Wong laiema tuntuse ning on 2017. aastast peale protestidega seotud süüdistuste tõttu korduvalt vanglas viibinud. Punavõimude hinnangul alustas Wong rahvusvahelisest lobitööd juba 2016. aastal, kui propageeris USA poliitikute seas Hongkongi inimõiguste ja demokraatia seaduseelnõu (2019), mis lubab USA-l kehtestada sanktsioone, kui linn on inimõiguseid rikkunud.
2020. aastal kehtestas Peking Hongkongis laiaulatusliku riikliku julgeolekuseaduse, millest on saanud kurikuulus vahend, et maha suruda opositsiooni, teisitimõtlejaid ja aktiviste. Tollal lubas Wong jätkata Hongkongi kaitsmist kuni ta vaikima sunnitakse. Igal juhul on Joshua Wong olnud üks kümnetest demokraatimeelsetest aktivistidest, kes riigikorra õõnestamise eest vangi pandi. Kui paljud temaga samal ajal süüdi mõistetud isikud on nüüdseks vabadusse lubatud, on Wong üks erandeid, keda on julgeolekuseaduse alusel teist korda veel süüdistatud ja süüdi mõistetud.
Hiina võimud on lubanud kõigiti toetada Hongkongi erihalduspiirkonda selle meetmetes, et “kaitsta riiklikku julgeolekut ja maha suruda julgeolekut ohustavaid tegusid”. Välisministeerium rõhutas aga, et kõik osapooled peaks lõpetama vastutustundetute avalduste tegemise ja nende siseasjadesse sekkumise ning austama Hiina suveräänsust ja Hongkongi õigussüsteemi.
USA konsulaat Hongkongis nentis, et nüüdne kohtuotsus näitab, kui kaugele on Peking valmis minema, et vaigistada põhiõiguste eest seisjaid. Londoni SOAS ülikooli Hiina Instituudi direktor Steve Tsang selgitas, et Peking määratleb Wongi ühe peamise juhina sündmustes, mida peab avalikuks mässuks. Kuid Tsangi sõnutsi oli Wong hoopis üks mõõdukamaid tegelasi, kuid temast tehakse ikkagi hoiatav näide. Igal juhul on Tsang veendunud, et nüüdne karistus näitab, et Hiina punavõim hoiab Hongkongi range kontrolli all ja ilmselt pole kuigi tõenäoline naasta 2019. aastale eelnenud leebematesse aegadesse.
