Euroopa Parlamendi täiskogu kiitis eelmise nädala teisipäeval heaks Euroopa demokraatia kaitsekilbi (European Democracy Shield) aruande, mis annab õigusliku aluse, volitused ja raha demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskusele (European Centre for Democratic Resilience), mis alustas tööd tänavu aasta alguses. Parlamendi sõnutsi on kõige olulisem „kaitsta vaba ja sõltumatut meediat ning võidelda valimistesse sekkumisega” ning just selleks annab demokraatia kaitsekilp võimaluse, kirjutab Euroopa Parlament põhisoovitustes.
Parlamendiliikme Tomas Tobé (EPP/SWE, Rootsi) koostatud demokraatia kaitsekilbi aruanne, mille parlament nüüd heaks kiitis, soovitab ka karmimaid karistusi platvormidele ja suuremat võimu sotsiaalmeedia üle. Tobé ütles täiskogu arutelul: „Aruanne ei käsitle poliitiliste arvamuste reguleerimist. See käsitleb meie demokraatia kaitsmist välismaa mõjutustegevuste eest. Vene botid ei ole sõnavabadus. Välismaine sekkumine ei ole sõnavabadus. Ja meie valimistega manipuleerimine ei ole kindlasti sõnavabadus.“
Seega nõuab parlament, et demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus oleks nn sõltumatu tippkeskus. Selle ülesanne on analüüsida välismaist teabemanipulatsiooni ja sekkumist (FIMI) ning desinformatsioonikampaaniaid ja võidelda nendega. Muuhulgas peaks keskus muutma konkreetseks ohuanalüüsid ja varased hoiatused ning koordineerima tehnilist tuge aktiivse manipuleerimiskampaania vastu, eriti valimiste ajal. Keskuse ülesanne on ka ühendada EL eri tasandite meetmed üheks, sh kiihoiatussüsteem, FIMI luureandmebaas ja desinformatsiooni töörühm. Keskuses peaksid kohustuslikus korras osalema kõik liikmesriigid ning parlamendi järelevalve peab olema tagatud.
Peamise ohuna nimetab parlament Venemaad, aga ka Valgevenet, Hiinat, Iraani ja Põhja-Koread, kelle puhul soovitavad parlamendiliikmed laiendada sanktsioone nendele, kes aitavad nn desinformatsioonil levida ja olemasolevatest sanktsioonidest kõrvale hoida. Parlament tõdeb, et peamiselt korraldatakse rünnakuid veebis ja seepärast peab Euroopa Komisjon rakendama täielikult ja rangelt olemasolevaid eeskirju, näiteks digiteenuste määrust (DSA), digiturgude määrust (DMA), poliitilise reklaami reegleid, tehisaru määrust ja Euroopa meediavabaduse määrust (EMFA). Komisjon peaks kiiremini uurima suuri veebiplatvorme ja otsimootoreid ning korduvate rikkumiste puhul kehtestama palju rangemad sanktsioonid. Platvormid tuleb panna vastutama ja tegema rohkem bottide valimissekkumise vastu.
Peale selle juhib Parlament tähelepanu sotsiaalmeedia soovitussüsteemidele ja muretseb, et need võivad võimendada polariseerivat sisu. Parlament soovitab Komisjonil kehtestada kasvõi ajutised meetmed, et piirata selliseid kaasatuse algoritme. Seejuures peaks suured veebiplatvormid (VLOP) riske leevendama, eristades tehissisu autentsest ja andes suurema tähtsuse kontrollitud allikatele. Välismaisest tehnoloogiast sõltuvust tuleb aga vähendada ja selleks soovitab Parlament rahastada EL tehnoloogia iduettevõtteid ja väärtustel põhinevaid Euroopa alternatiive.
Veel tahab parlament, et platvormide reklaami- ja muud tulud oleks läbipaistvamad ja tasud avalikustatud. Eraldi on käsitletud sõnumirakendust Telegram, mille puhul kutsutakse võime lõpule viima hindamist ja uurima rakenduse rolli valimistesse sekkumisel, desinformatsioonis ja kuritegevuses, samuti võimalikke seoseid Venemaa luureteenistusega. X-i, Meta ja TikToki puhul tahab parlament, et Komisjon uuriks kiiremini sealseid boti- ja võltskontosid, aga ka X-i soovitussüsteeme ja Meta petureklaame.
Tsensuurisüüdistustele peab Euroopa Komisjon aktiivselt vastu astuma
Parlament ei unustanud ka demokraatia kaitsekilbiga kaasnenud tsensuurisüüdistusi. „Komisjon peaks aktiivselt vastu astuma valenarratiividele, mille järgi EL digimäärused kahjustavad sõnavabadust. Sellised väited juhivad tähelepanu kõrvale tegelikest sõnavabaduse rikkumistest riikides nagu Venemaa, Hiina ja Iraan. Sõnavabadus kaitseb inimesi, mitte masinaid, algoritme, botte ega tehisaru,” seisab parlamendi põhisoovitustes, et lahendada tsensuurisüüdistusi. Parlament rõhutab, et kui teatud sisu esile tõsta ja teist vaigistada, ohustab see kodanikuühiskonna arutelu. Seega peaksid platvormid võimaldama kasutajatel vaidlustada sisu eemaldamise otsuseid ning pakkuma hoopis „kvaliteetset sisu modereerimist kõigis EL keeltes”.
Parlament rõhutab, et vaba, usaldusväärne ja sõltumatu meedia on Euroopa demokraatia kaitsekilbi keskne eesmärk ning hädasti on vaja võidelda vale- ja desinformatsiooniga, mis võimaldab lõpuks juurdepääsu kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele. Selleks peab jõuliselt jõustama Euroopa meediavabaduse määrust (EMFA) ja digiturgude määrust (DMA) ning suured veebiplatvormid ei tohi alandada „seaduslikku, toimetatud meediasisu”.
Siinkohal on aga oluline märkida, et ametkondade käsitlus valeinfost ei tähenda alati seda, et võimud päriselt valeinfoga võidleks, vaid valeks sildistatakse ka fakte, mis mingil põhjusel võimudele vastumeelsed on. Kõige ilmekam näide selle kohta pärineb alles hiljutisest koroonakriisist, kus ametiasutused sildistasid vääraks ja jagasid ka ise pidevalt infot, mis juba mõne aja pärast tuli võimudel endil ümber lükata.
Igal juhul on parlamendi hinnangul vaja ajakirjanikke kaitsta, nt tehisaruka identiteedivarguse ja süvavõltsingute, aga ka ajakirjanikke kuritarvitavate kohtuhagide eest. Liikmesriigid ei tohi kasutada pealetükkivat nuhkvara, et jälgida meediateenuse osutajaid ja nende töötajaid, v.a kui riiklik julgeolek seda põhjendab. Eraldi kaitset vajavad hinnangu kohaselt ka poliitikuid, eriti naispoliitikud, mida oleme põhjalikumalt käsitlenud siin.
Parlament toetab ka Euroopa faktikontrollijate võrgustiku loomist, meediapädevuse programme ning leiab, et on vaja täita rahastamislünk, mis tekkis, kui USA lõpetas EL-s ja naaberpiirkondades USAID-i toetused.
Parlamendi hinnangul on äärmiselt oluline ka tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond, mille „kitsenemise” vastu tuleb kehtestada auahnemad meetmed. Seejuures on parlamendi hinnangul kõige haavatavamad LGBTIQ+, soolise võrdõiguslikkuse ja rassismivastase võitluse organisatsioonid. Nii toob Parlament esile, et sellise “kodanikuühiskonna” jaoks on ette nähtud mitmed rahastamisallikad, sh kavandatav 9 miljardit eurot 2028-2034 AgoraEU projektis, kus on ka programm „Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused” (CERV).
Lõpetuseks soovitab Parlament aruande alusel kaitsta kunstilist vabadust ja muretseb kultuuriasutustele avaldatava poliitilise surve pärast. Tehakse ettepanek luua Euroopa 20. sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite mälestusmärk ning nimetada 24. veebruar Euroopa valmisoleku päevaks. Kriitiline taristu tuleks lisada olulise avaliku haldusteenuse nimekirja ning kodanikule tuleks korraldada valimiste stressiteste; mahukaid, regulaarseid ja EL koordineeritud õppuseid, kus imiteeritakse küberrünnakuid, kriitilise taristu häireid ja desinformatsioonikampaaniaid. Tähelepanuväärsemate soovituste hulgas on aga ka parlamendi soov piirata isikuid ja üksuseid, kes „õõnestavad demokraatlikku terviklikkust”, sh soovitus külmutada ja konfiskeerida nende varad, kehtestada neile reisikeelud, mida seni on kõige avalikumalt ja agaramalt kasutab Hiina, ning keelata neile juurdepääs EL turgudele ja finantssüsteemidele.
Esmalt kiitis aruande 23. juunil heaks Euroopa Parlamendi Euroopa demokraatia kaitse (EUDS) erikomisjon.
Mitmed parlamendiliikmed on nüüdseks avaldanud ka kriitilisi arvamusi demokraatia kaitsekilbi kohta. Näiteks kirjutas Ungari esindaja Enikő Győri, et on kaunikesti ehmatav lugeda, kui kaugele on poliitiline võim valmis minema, et üles ehitada tsentaraliseeritud süsteemi, millega kontrollida avalikku arvamust. Tema sõnutsi võimestab kaitsekilbi plaan EL kinni makstud faktikontrolle ja sihikule võetakse mistahes EL-vastased mõtted. Kusjuures eriti küünilised on jutt, et valeinfo on väited, mille järgi on kaitsekilbi kujul tegemist järjekordse tsensuurivahendiga.
Hollandi esindaja Marieke Ehlers aga sõnas, et vabadel kodanikel pole vaja luba selleks, et iseseisvalt mõelda. “Sõnavabadus ei tähenda vabadust kuulda ainult seda, mida mõni võimukandja on tõeks kuulutanud. Ma ei taha elada demokraatias, mis kardab omaenda kodanikke.” Teine Ungari esindaja Dömötör Csaba selgitas, et “Euroopa Parlamendi suurkoalitsiooni demokraatia kaitsekilbi eesmärk ei ole kaitsta demokraatiat. Selle eesmärk on kaitsta Brüsselile kuulekaid valitsusi.” Poola esindaja Anna Zalewska aga kirjutas, et ei tohi lubada olukorda, kus EL institutsioonid otsustavad, kuidas liikmesriigid peaks korraldama oma valimisi ja muid demokraatlikke ettevõtmisi.
