Enamik Iisraeli elanikke, sealhulgas rasedad naised, said Pfizer-BioNTech koroonavaktsiini Comirnaty. Nüüd on Jeruusalemma Heebrea ülikooli juhtimisel analüüsitud 226 395 raseda naise tervisekaarte 2016. aastast kuni 2022. aastani eesmärgiga välja selgitada koroonavaktsiinide võimalik mõju rasedatele naistele. Uuringust selgus, et raseduse 8.–13. nädalal koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 100 naise kohta on 13 lootesurma, mida on 4 võrra rohkem kui eeldatud 9, kirjutab The Epoch Times.
Uuringu autorid vaatlesid Maccabi Healthcare Service’is, mis on üks neljast tervishoiuteenuseid pakkuvast asutusest, registreeritud 226 395 raseda naise elektroonilisi tervisekaarte. Autorid keskendusid lootesurmale pärast koroonavaktsiini esimest või kolmandat doosi, kusjuures lootesurm hõlmas raseduse katkemist, aborti ja surnultsündi.
Koroonapandeemia eelsete andmete põhjal määrasid teadlased toonase lootesurma eeldatava arvu ning võrdlesid seda pandeemiajärgse, raseduse 8. nädalast alates toimunud lootesurmade arvuga. Pärast koroonapandeemia algust tuvastati 13 214 lootesurma, mida enne pandeemiat oli 12 846. Enamik lootesurmasid ilmnes pärast 20. rasedusnädalat ja peaaegu pooled pärast 25. rasedusnädalat, kusjuures rohkem siis, kui naist vaktsineeriti 8.–13. rasedusnädalal. „Kui seda tulemust uskuda, siis iga 100 naise kohta, keda vaktsineeritakse raseduse 8.–13. nädalal, esineb ligikaudu 4 liigset lootesurma,” ütles uuringu üks autor dr Retsef Levi, kelle USA tervishoiuminister Robert F Kennedy jr alles hiljaaegu nimetas vaktsineermisnõukogu liikmeks.
Sarnane oli tulemus ka kolmanda koroonavaktsiinidoosi puhul, kus 8.-13. rasedusnädalal vaktsineeritud naistel oli oodatust suurem lootesurma tõenäosus. Uuringu järgi oli kolmanda doosi puhul iga 100 raseduse kohta 1,9 lootesurma eeldatust rohkem. Samas leiti, et kui naisele manustati koroonavaktsiini 14.–27. rasedusnädalal, oli lootesurmade arv oodatust väiksem.
Jeruusalemma Heebrea ülikooli teadlane ja uuringu kaasautor Josh Guetzkow selgitas, et üldiselt järgivad rasedatele naistele antavad meditsiinilised nõuanded ettevaatuspõhimõtet ning põhinevad usaldusväärsetel uuringutel. Kuid lisas: „Meie uuring näitab, kui vastutustundetu oli, et tervishoiuasutused loobusid nendest põhimõtetest.” Nimelt soovitati nii Iisralis kui ka paljudes muudes riikides rasedaid naisi koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Seda üsna algusest peale, kui vaktsiinid turule jõudsid, kuigi vaktsiinide kliinilised uuringud rasedaid naisi ei hõlmanud. Moderna rasedate naiste kliiniline uuring lõpetati lõpuks ning Pfizer lõpetas uuringu enne tähtaega, olles kaasanud vaid 175 naist. Viimane leidis, et vaktsineeritud naiste seas oli koroonaviiruse esinemissagedus vaid pisut madalam võrreldes platseebot saanud naistega.
Viimasel ajal on aga üha enam teateid, et riigid muudavad seniseid vaktsineerimissoovitusi. Näiteks USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus (Centers for Disease Control and Prevention, CDC) ei soovita enam COVID-19 vastu vaktsineerida rasedaid naisi. Ka Austraalia on vargsi muutnud seniseid vaktsineerimissoovitusi ja kuigi mitte rasedate puhul, siis laste ja noorte puhul ei soovita riik enam vaktsineeritust.
Nüüdne uuring on eelretsenseerimata ja dr Levi sõnutsi on vähemalt kaks ajakirja selle tagasi lükanud. Samas peavad autorid uuringu tulemusi niivõrd oluliseks, et seda üldse avaldamata jätta. Väärib märkimist, et teatavasti on kogu pandeemiaaja ja sellele järgnenud aastate kestel olnud keerukas avaldada uuringuid, mis ei käsitle koroonavaktsiine “õiges” valguses. Sääraseid uuringuid ja artikleid ei soovita mainekates meditsiiniajakirjades avaldada ning mitmete teadlaste hinnangul püütakse sellist teavet summutada või lausa tühistada. “Väärinfo” vastase võitluse kattevarjus on mh tsenseeritud tõepärast infot. Nendest probleemidest oleme korduvalt põhjalikult kirjutanud, nt siin, siin, siin, siin, siin ja siin.
