Lugejate abil täiendatud! Jäädvustame üheskoos kliimapaanikat: väärad ennustused

ÜRO peasekretär António Guterres on äsja globaalse soojenemise ajastu lõppenuks kuulutanud. Eelmisel nädalal teatas ta, et nüüd elame juba globaalse keemise ajastus. Selle ilminguks on tema sõnul ka Lõuna-Euroopat, eelkõige Kreekat, räsinud metsatulekahjud. Tegemist on katastroofiga, märkis Guterres ja lisas, et teadlaste jaoks on asi üheselt selge – süüdi on inimesed. Loomulikult ei pidanud ta selle all silmas neid inimesi, kes Kreekas metsasid põlema panid, vaid tema sõnum seisnes selles, et inimesed kasutavad endiselt pahasid fossiilkütuseid ja saabunud on viimane hetk tegutsemiseks ehk nendest loobumiseks – kui me seda ei tee, ei suuda me kliimakatastroofi ära hoida. “Kliimamuutus on siin. See on hirmutav. Ja see on alles algus,” ültes Guterres. “Kõik see on täiesti kooskõlas prognooside ja korduvate hoiatustega,” lisas ta.

See viimane on aga tegelikkuses üpris üllatav avaldus. Need, kes kliimadebatti aastate jooksul jälginud, on märganud paljusid ennustusi, mis on täitumisest kaugel. Seetõttu alustame artiklisarjaga, kus me selliseid ennustusi ja lubadusi minevikust esile toome, et neid praeguse teadmise juures hinnata. Selline revisjon on oluline, sest just taolistele ennustustele tuginevad need argumendid, mille abil soovitakse piirata inimeste õigusi ja võimalusi vabalt oma elukorralduse üle otsustada.

Soovime kaasata ka oma lugejaid. Kui sul tuleb meelde või jääb silma mõni näide kliimahuku ennustusest, asjasse puutuv fakt või tahad jagada muud teemaga haakuvat märkust, lisa selle viide artiklile kommentaarina või saada e-kirja teel aadressile vabadused@vabadused.ee. Nõnda saame artiklit jooksvalt täiendada ja järgnevate postituste alt teemat jätkata. Palun jaga algatust ka teiste huvilistega.

Seeria esimest postitust alustame kolme esiletõstega:

Al Gore’i “keevad ookeanid” ja esimene jäävaba arktiline suvi aastal 2014

ÜRO peasekretär Guterres pole sugugi ainus, kes kliimamuutustest rääkides keemistemperatuuri võrdlusena kasutanud. Tänavu jaanuaris tegi seda ka endisest Ühendriikide asepresidendist kliimaaktivist Al Gore. Davosis Maailma Majandusfoorumil esinedes rääkis ta, et inimkond paiskab iga päev atmosfääri 162 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis põhjustab muu hulgas “ookeanide keemist”, põudasid, mandrijää sulamist, merevee tõusu jne. See viib tema sõnul omakorda kliimapõgenike laineteni.

Loomulikult ei peaks keegi hakkama nüüd merevee temperatuuri mõõtma, et Gore’i sõnu kontrollida, sest hirmutava kujundi abil viitas Gore tõenäoliselt vaid sellele, et merevee temperatuur pidavat üldiselt tõusma. Küll aga seavad Gore’i tõsiseltvõetavuse kahtluse alla tema varasemad väited ja ennustused.

2006. aastal teatas Gore oma dokumentaalfilmis “Ebamugav tõde” (“An Inconvinient Truth”), et merevee tase tõuseb lähiajal enam kui kuus meetrit. Tegelikkuses on merevee tase aastatel 1993-2021 tõusnud kokku alla 10 sentimeetri ehk Gore’i pakutud taseme saavutamine võtaks sellise tempo juures aega 1136 aastat.

Samuti 2006. aastal ütles Gore, et kui 2016. aastaks ei võeta kasutusele drastilisi meetmeid kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks, ei ole kliimamuutusega võimalik võidelda. Seda pole tehtud: 2006. aasta 30.59 miljardi tonni süsinikheitmete pealt jõudsime 2016. aastaks 35.52 miljardi tonni ja 2021. aastaks 37.12 miljardi tonnini. 2019. aastal ütles Gore oma kunagist ennustust kommenteerides, et peame tähtaja möödumisest hoolimata tegutsema, sest nii hoiame ära palju suurema merevee taseme ja järsema temperatuuride tõusu.

2009. aastal väitis Gore aga Kopenhaageni kliimakonverentsil, et “75% suuruse tõenäosusega võib järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul juhtuda, et kogu põhjapoolus võib mõne suvekuu jooksul olla täiesti jäävaba.”

Tegemist oli toona populaarse jutupunktiga, sest 2009. aastal väitis sama ka toonane Ühendriikide senaator John Kerry, kellest hiljem sai riigisekretär ja kes praegu on president Joe Bideni poolt määratud nn kliimasaadikuks. Kongressi ees esinedes viitas ta teadlastele, kelle sõnul tuleb jää sulamise tõttu aastal 2014 esimene jäävaba arktiline suvi:

Mõlemad mehed eksisid, sest midagi sellist pole juhtunud. Ka teadlane, kellele Gore oma kõnes viitas – klimatoloog dr. Wieslav Maslowski – märkis toona, et ei tea, kuidas Gore talle viidates nii täpse tulemuseni jõudis. Ta ütles, et isiklikult ei ole proovinud ega ka prooviks sellise sündmuse tõenäosust tulevikku vaadates nii täpselt hinnata.

Pentagon 2004. aastal: Suurbritannia muutub 2020. aastaks Siberiks, Euroopa suurlinnad upuvad

Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi 2004. aasta raporti kohaselt pidanuks tõusev merevesi 2020. aastaks Euroopa suurlinnad uputama ja Suurbritannias peaks praegu olema Siberile sarnane kliima.

Raportis märgiti, et just Euroopa saab olema kliimamuutusest kõige rohkem mõjutatud ja aastatel 2010-2020 pidanuks aasta keskmine temperatuur mõne kraadi võrra langema, mistõttu Suurbritanniat pidanukski ees ootama Siberi sarnane märksa külmem ja kuivem kliima. Samal ajal pidanuks 2010. aastaks Euroopas ja Ühendriikides olema varasemast kolmandiku võrra rohkem päevi, mil temperatuur ületab 32 kraadi.

Raportis väideti ka, et juba 2007. aastal tabavad Hollandi rannikut võimsad tormid, mistõttu suur osa riigist muutub elamiskõlbmatuks. Näiteks toodi Põhjamere rannikul asuv Haag, mis tuleb inimestel maha jätta.

Lisaks sellele hoiatas dokument suurte põudade ning nälja eest, mis omakorda viib rahutuste, suure rändesurveni eelkõige Euroopale ja relvakonfliktideni, võimalik, et isegi tuumasõjani. Rändesurve on Euroopat tõepoolest tabanud. Iseasi muidugi, kas küsimus on kliimas või hoopis Aafrika vaesuses ja Lähis-Ida poliitilises ebastabiilsuses, mille üheks suureks põhjuseks on olnud sõjad Iraagis ja Afganistanis. Tuumasõja oht ripub meie kohal täna samuti, kuid ka selles ei saa ilmselt kliimamuutust süüdistada.

Raport oli mõeldud surveavaldusena toonase Ühendriikide presidendi George W. Bush’i administratsioonile, mis nn kliimateadust toona tõsiselt ei võtnud.

Greta Thunberg ja tema Twitteri-postitus inimkonna hävingust

Kliimaaktivist Greta Thunberg postitas 2018. aasta 21. juunil Twitterisse, et “juhtiv kliimateadlane hoiatab, et kliimamuutus hävitab kogu inimkonna, kui me järgneva viie aasta jooksul ei lõpeta fossiilkütuste kasutamist”. Postitust tehes tugines ta Harvardi Ülikooli atmosfäärikeemia professori James Anderson’i sõnadele, kes ütles, et süsinikemissiooni vähendamine toonases ehk 2018. aasta tempos pole piisav, et inimkonda hukust säästa. Anderson soovitas kogu maailmal võtta kasutusele äärmuslikud meetmed, et järgmise viie aasta jooksul – st aastaks 2023 – fossiilkütustest loobuda.

Ehkki Thunbergi postitusele viidatakse tihti kui ennustusele maailmalõpust, mis kuupäevaliselt pidi saabuma tänavu juunis ja ära jäi, siis nagu näeme, päris seda ta siiski ei öelnud. Küsimus on lihtsalt selles, et kliima-maailmalõppu ja inimkonna hävingut ei õnnestu selle väite kohaselt enam ära hoida, kuna me ei ole loobunud fossiilkütuste kasutamisest. Millal see saabub, pole siiski selge. Samas annab lootust tõsiasi, et nii Thunbergi Twitteri-postitus kui selle aluseks olnud artikkel on tänaseks ammu kustutatud ja kättesaadavad vaid interneti arhiivi vahendusel. See võib tähendada, et nii aktivist kui teadlane on nüüdseks meelt muutnud.

16.08.23 tehtud täiendused

ÜRO ametnik 1989. aastal: kui aastaks 2000 midagi ette ei võeta, matab tõusev merevesi paljud riigid enda alla

1989. aasta juunis vahendas Associated Press toonase ÜRO Keskkonnaprogrammi (United Nations Environment Programme ehk UNEP) direktori Noel Brown’i hukuennustust, mille kohaselt riikide valitsustel on 10 aastat aega kasvuhooneefektist tulenevate probleemide lahendamiseks enne, kui see inimeste kontrolli alt väljub.

Brown rääkis, et jää sulamine poolustel tõstab merevee taset kuni 90 sentimeetrit, millest täiesti piisaks Maldiivide ja teiste madalate saarte uputamiseks, üleujutuste tõttu kannatavad ka rannikualad. Tema sõnul jääb vee alla näiteks kuuendik Bangladeshist, mis tähendab, et ümber peab asuma 90 miljonit inimest. UNEPi ja Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri ühise uuringu kohaselt võib üleujutatud saada ka viiendik Egiptuse põllumaast Niiluse deltas, mistõttu tekiks toidupuudus.

”Ökoloogilised põgenikud muutuvad suureks mureks ja mis veelgi hullem, võib juhtuda, et inimesed võivad küll kolida kuivemale pinnasele, kuid pinnas ja loodusvarad ei pruugi elu toetada. Aafrika ei pea muretsema maa pärast, aga kas te tahaksite elada Saharas?” küsis Brown.

Kõik see juhtub inimkonna fossiilkütuste kasutamise ja vihmametsade põletamise tõttu, mille tagajärjel paistakse atmosfääri liigset süsinikdioksiidi, kirjeldab artikkel. Brown märkis ka, et kõige konservatiivsema teadusliku hinnangu kohaselt tõuseb Maa temperatuur järgneva 30 aasta jooksul 1 kuni 7 kraadi.

Lahendusena pakkus Brown vihmametsade kaitsmist, fossiilkütuste kasutamise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja tõstis positiivsena esile energiatarbimise maksustamise meetmeid.

Artikli ilmumisest on tänaseks möödas 34 aastat ja õnneks nii hullusti pole asjad läinud. Ka Maa keskmine temperatuur pole sedavõrd hoogsalt tõusnud – 1.1° Celsiuse järgi on ametlikel andmetel temperatuur tõusnud alates 1880. aastast ja hinnatakse, et alates 1975. aastast soojeneb Maa tempoga 0.15-0.20°C kümnendi kohta.

Praegune eesmärk on aga piirata soojenemist 1.5 kraadini võrreldes eelindustriaalse ajaga. Kui me seda ei suuda, ootab ees katastroof ja Maa muutub elamiskõlbmatuks, hoiatab ÜRO.

Teadlane aastal 1970: 21. sajandil ootab meid ees hoopis jääaeg

1970. aasta aprillis avaldas ajaleht Boston Globe artikli pealkirjaga “Teadlane ennustab 21. sajandiks uut jääaega”. James P. Lodge Jr., keda artiklis ka reostuse eksperdiks nimetati, ütles, et õhusaaste võib varjutada päikese ja põhjustada uue jääaja järgmise sajandi esimesel kolmandikul. Ta sidus selle hirmutava perspektiivi ka rahvaarvu jätkuva kasvu ja Maa ressursside tarbimise jätkamisega toonases tempos.

Lodge Jr. hindas ka toona, et elektrienergia tootmise kasv vajab sedavõrd palju jahutusvett, et Ühendriikide jõed jäävad kuivaks. Samuti märkis Lodge Jr., et järgmiseks sajandiks (st siis 21. sajandit) põletavad inimesed rohkem hapnikku kui loodus suudab seda taastoota. Katastroofi ärahoidmiseks pakkus ta välja kolm rohtu: inimpopulatsiooni arvukuse kontrolli all hoidmise, vähem reostava eluviisi ja uued tehnoloogiad.