Jaapani mitme ülikooli teadlased kirjutavad hiljuti avaldatud teadusartiklis, et Jaapanis registreeriti maailma kõrgeim koroonaviiruse mRNA vaktsiinidooside arv elaniku kohta, ulatudes 2024. aasta märtsis 3,6 doosini. Jaapanit peeti üheks edukamaks riigiks koroonakriisi varajase etapi käsitluses: viirusesse nakatunuid ja surmajuhtumeid oli palju vähem kui teistes arenenud riikides. Kuid pärast Omicron variandi ilmumist kasvas nakatunute arv Jaapanis 2022. aastal järsult, hoolimata tõsiasjast, et enam kui 80% elanikkonnast oli täielikult vaktsineeritud. Üllatuslikult kasvas ka liigsurmade hulk.
Ajavahemikus 2020 kuni 2023 registreeriti Jaapanis kokku 219 516 ülemäärast surmajuhtumit. Neist 2021. aastal 31 791, 2022. aastal 119 060 ja 2023. aastal 90 710, kuigi veel 2020. aastal oli suremus 22 045 võrra eeldatust väiksem. Teisisõnu, kuigi Jaapan suutis kriisi alguses vältida ja isegi vähendada liigseid surmajuhtumeid, nende arv kasvas kriisi jätkudes ja on kõrgeks jäänud ka pärast kriisi lõppu.
Samas on leitud, et vaid 10% liigsurmadest olid otseselt seotud koroonaviirusega. Meenutuseks, et näiteks Kreeka teadusuuringu järgi registreeriti paljud muu põhjusega surmajuhtumid Covid-19 arvele, kuid neist 45,3% ei olnud tingitud koroonaviirusest. Muude surmapõhjuste kohta on Jaapani artikli autorite järgi palju hüpoteese. Neist kõige populaarsemad on väited, et surma põhjustas koroonaviirus, kuid inimest ei testitud või ei olnud tema test positiivne, ning et surma põhjustas meditsiiniliste ressursside nappus, mis tekkis koroonaviirusesse nakatunute järsu suurenemise tagajärjel.
Artikli autorid toovad aga esile, et mullu novembri seisuga on pärast koroonavaktsiini manustamist makstud hüvitisi 8432 vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuse eest. Neist 903 on surmajuhtumi eest, sh ka noorte, näiteks 14-aastase tüdruku surm. Vaktsiinist tingitud kahjunõuete hulk on kasvanud ka muudes riikides, näiteks Suurbritannias (vt ka siit ja siit). Hüvitiste arv Jaapanis kasvab jätkuvalt ja ületab juba viimase 47 aasta kestel tehtud kõigi muude vaktsiinidega seotud hüvitiste koguarvu. Teadlaste hinnangul näitab hüvitiste hulk, et kuigi mRNA-vaktsiinide võimalikku mõju liigsuremusele ei ole piisavalt uuritud, ei ole võimalik seda põhjust ka kõrvale heita. Sama on leidnud ka teised teadlased, näiteks Euroopa liigsuremuse andmete alusel on surmajuhtumeid ülemäära olnud ka 2024. aastal ja suremus on olnud kõrgem riikides, kus koroonaviiruse vaktsineerituse tase oli kõrgem.
Jaapani teadlased märgivad, et koroonaviiruse mRNA-vaktsiinide kohta on teatatud paljudest tõsistest kõrvaltoimetest, nagu müokardiit, perikardiit, vere hüübimine ja autoimmuunhaigused (loe ka siit, siit, siit, siit). Ühendkuningriigi andmete järgi suurenes pärast COVID-19 vaktsineerimist südame-veresoonkonna haigustest tingitud surmade arv, aga hingamisteede haigustest tingitud surmade arv vähenes. Samuti on pärast mRNA-vaktsiinide ulatuslikku kasutusse võtmist täheldatud tõusu vähivormides, mis on seotud östrogeeniretseptoritega, nagu leukeemia, rinna-, pankrease-, suu-, munasarja- ja emakavähk. Uuringud viitavad, et ogavalk võib seonduda keha rakkude östrogeeniretseptoritega ja pääseda rakutuuma, mis võib soodustada vähi ja muude probleemide teket. Kusjuures alles hiljaaegu avalikustas USA prestiižne Yale’i ülikool uuringu, milles jõuti sarnasele tulemusele – koroonavaktsiinidega on seotud mitmed rasked tervisekahjustused, mis võivad olla seotud koroonaviiruse ogavalguga, mis püsib organismis kaua aega pärast vaktsineerimist.
Jaapani autorid leidsid veel, et korduvad koroonavaktsiini doosid võivad nõrgendada keha kaitsevõimet. Pärast teist vaktsiinidoosi esines rohkem tõsiseid kõrvaltoimeid ja immuunsüsteemi häireid, kuid hilisemate dooside järel need vähenesid. Teadlased arvavad, et see tuleneb keha kaitsevõime vähenemisest koroonaviiruse vastu. Uuringud näitavad, et peale teist ja järgnevaid süste tekib organismis rohkem aineid, mis pärsivad immuunsüsteemi tööd. Seetõttu võib viirus püsida kehas, näiteks soolestikus, ilma et tavapärased ninast või kurgust võetud testid seda tuvastaksid. Reoveeuuringud kinnitavad viiruse püsivust. See võib selgitada, miks on surmajuhtumeid rohkem, sealhulgas neid, mis pole otseselt koroonaga seotud, ning miks koroonanakkused ja muud surmapõhjused esinevad sageli samal ajal.
Tokyo ülikooli professori Yasufumi Murakami sõnutsi on varem väidetud, et vaktsineerimine võib surmaga lõppeda vaid väga lühikese aja järel pärast vaktsineerimist. Kuid professori analüüs 21 miljoni vaktsineerimisjuhtumi põhjal näitab hoopis vastupidist: surmajuhtumite haripunkt ei ole vahetult pärast viimast vaktsineerimist, vaid ilmneb 3–4 kuud hiljem.
Sarnast haripunkti ei ole aga vaktsineerimata inimeste rühmas, mistõttu võib öelda, et vaktsineeritud isikute surmade haripunkt on seotud koroonavaktsiinidega. Samas on pikk ajaline viivitus põhjus, miks enamikku surmajuhtumeid ei seostata vaktsiinidega. Veel selgitab Murakami, et enamate vaktsiinidooside korral nihkub surmajuhtumite haripunkt aina varasemaks ja surma tõenäosus kasvab, mis viitab vaktsiinide kumulatiivsele toksilisusele.
Kokkuvõtvalt leiavad Jaapani teadlased, et mRNA-vaktsiinidest tingitud surmajuhtumeid on seni eeldatust palju rohkem ning nende vaktsiinide kõrvalmõjusid tuleb põhjalikult uurida. Seejuures on teadlaste arvates Jaapanis palju väärtuslikku infot mRNA-vaktsiinide mõjude kohta, sest paljud pole saanud ühtki vaktsiinidoosi, aga paljud on juba jõudnud kaheksanda doosini.
