Tai loodab alates tänavusest võõrustada 40 miljonit turisti aastas. Turistide turvalisus soovitakse saavutada uue tehisaru turvaprojektiga. Peale selle loodab riik, et tehisaru-turvalahendus suurendab turistide usaldust ja parandab Tai kui turismisihtkoha mainet ning toob neile aruka turismi juhtriigi positsiooni, vahendab Taiwan News.
Algatuse keskmes on Londonis asuva peakorteriga Gorilla Technology tehisintellektipõhine süsteem, mis pakub reaalajas jälgimist, nutikat ohu tuvastamist ja optimeeritud ressursihaldust. Plaan on esmalt arendada sujuvat integreeritust rahvusvaheliste andmebaasidega, et tagada näotuvastus, jälgida tagaotsitavaid isikuid ja numbrimärke. Teisena arendada nutikat ressursihaldust, kus kasutatakse soojuskaardistust ja rahvahulga tiheduse analüüsi, mis vähendab ettevõtte hinnangul reageerimisaega ohule 30%. Kolmandana on eesmärk saavutada tehisaru ohutuvastamise 98%-line täpsus. Ettevõte peab oma süsteeme täiendama, et iga päev töödelda tohutut otseülekannete hulka, ühendada reaalaja analüüs globaalsete andmebaasidega, et ennetavalt ohtu tuvastada ja sellele reageerida.
Projekti hinnanguline kogumaksumus on 50–60 miljonit USA dollarit (ca 48–58 miljonit eurot). Praegu on tehisaru projekt arendusetapis ning järgmisena on kavas lahendust katsetada peamistes turismisihtkohtades. Viie aasta kestel tahetakse süsteem paigaldada kõigi vaatamisväärsuste juurde. Projekti toetab Ühendkuningriigi valitsus.
Inimesti jälgitakse aina enam
Üha enam on riike, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on samas võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Hiljuti kajastasime, kuidas Venemaa juurutab näotuvastusega maksesüsteeme, kuid sellised on juba kasutusel näiteks Hiinas ja Valgevenes. Ka Läänes on viimastel aastakümnetel paljastatud asutuste tehtud ulatuslikku varjatud jälgimist, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks käsitlesime Ühendkuningriigis kasutavaid näotuvastussüsteeme, mida kasutab politsei, aga juba ka poed ja ärid ning riigi raudteefirma on jälginud salaja inimeste käitumist tehisaru-tarkvara abil. Isegi muusikatööstuses on hakanud müüma näotuvastusega kontserdipileteid.
Sellised suundumused kiirenevad käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti pakutavate kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja ehk sageli alles siis, kui rikkumised on juba toimunud. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
